Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine (0)

Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine
Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes.
Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed.
Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega samaväärselt laste kasvatamisega hakkama. Ka lahus elavatel isadel on õigus oma laste elus osaleda.
Vanemate inimeste arvates peavad nii mehel kui naisel olema lapsed. Neid peeti tähtsaks eneseteostamise allikaks. Nüüd paljud nooremad põlvkonnad selle väitega enam ei nõustu. Leitakse, et on teisigi olulisi eneseteostuse võimalusi. On selleks siis karjäär, materiaalne kindlustatus või soov maailma näha. Suund on heaolu taotlemisele. Tahetakse ikka rohkem tööd, rohkem raha, rohkem tarbida. Unustatakse kui olulised on pereelus inimesed ja suhted.
Vanasti peeti loomulikuks, et kohe pärast abiellumist sündisid perre ka lapsed. Lapsi oli arvukalt, sest töökäsi oli tarvis. Tänapäeval on abielude sõlmimine ja esimese lapse sündimine edasi lükkunud järjest hilisemasse vanusesse. Laste saamist on edasi lükatud eelkõige majanduslikku laadi põhjustel. Küll tuuakse esile riigipoolset väikest toetust, elutingimuste puudulikkust ning tuleviku ebamäärasust.
Igaks asjaks elus on vaja õppida. Koolis omandatakse haridus ja amet. Autokoolis õpitakse ja tehakse eksam , et saada juhiluba . Aga emaks -isaks olemist ei õpetata kusagil. Nendeks võib saada igaüks. Hea kui on oma lapsepõlvest võtta õiged pereväärtused. Vanasti elati koos vanavanematega, kes olid noortele abiks ja eeskujuks. Paraku jääb tugevaid ja terveid perekondi järjest vähemaks. Paljudes peredes on vanematel ajapuudus, isade defitsiit või oskamatus hoida häid suhteid.
Erinevad seksuaalsed suundumused olid eestlaste jaoks kaua aega tabuteema. Nüüd on järjest rohkem kuulda homoseksuaalide häält. Korraldatakse esinemisi, konverentse, paraade, kus nõutakse samu õigusi heteroseksuaalidega. Paljud nooremaealised suhtuvad nende nõudmistesse toetavalt.
Pereväärtustest rääkides ei saa märkimata jätta ühiskonna rolli. Valimiste eel kuulutavad parteid ja poliitikud ennast pereväärtuste eest seisjaks. Hiljem lubadused unustatakse või tuuakse põhjuseks rahaliste vahendite puudumist. Sihipärane perede toetamine ning väärtustamine ühiskondlikul tasandil ei toimi.
Tänapäeva noored hoolivad tegelikult perest päris palju. Võib-olla nad ei räägi sellest iga päev. Pigem on probleemiks eeskujude puudumine. Eeskujud , kes peaks ärgitama neid mõtlema lähisuhetele ja tagajärgedele, lapsevanema rolliks valmisolekule. Oma vanematelt võetakse üle uskumused, mis on hea ja mis on halb. See on noorte endi valikute küsimus, mida nad väärtustavad ja millesse oma elu ja aega investeerivad.