10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marko539
Õppematerjali autor
Miks teised evangelistid sellest midagi ei räägi? Põhjenda! 4. Madonnapiltidel näeme tihti Jeesust mängimas väikese Johannesega. Kuidas me neid lapsi eristame? 5. Kuidas kirjeldab Ristija Johannest evangelist Matteus? 6. Millest me tunneme ära Ristija Johannese renessansiajastu, kuid ka hilisema aja piltidel? 7. Millise suure maaligeeniuse piltidel on Ristija Johannes kõige vähem tõsimeelne usumees? JEESUSE RISTIMINE Piero della Francesca. Jeesuse ristimine. Rahvusgalerii, London. Kõik evangelistid peale Luuka paigutavad Ristija Johannese ja Jeesuse esimese kohtumise Rooma keisri Tiberiuse3 valitsemise viieteistkümnendale aastale. Tiberius valitses aastatel 14 37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina.
Kinkige see summa poissmeeste peol peigmehele ning oodake huviga, kuidas peigmees raha kulutama hakkab kas ta hoolitseb peo vältel vaid oma soovide eest, või teeb selle raha eest välja kõigile oma headele sõpradele? Poissmeeste peo lõpetuseks võiksid peigmehe sõbrad korraldada ka tseremoonia, mille jooksul antakse peigmehele üle medal, mis tõendab peigmehe valmisolekut abieluks. Autor: Kristiine Saat Ristimine http://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid. Algset vettekastmist kasutavad alles vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes kasutatakse veega piserdamist. http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=43 Mis on ristimine?
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED .................................................................................................................................10 2.1.2.Laennimed ...............................................................................................................10 2.1.3.Väljamõeldud nimed..................................................................
et 4. Moosese raamatu 15:37-41 alusel peavad juudid kandma riideid, mis neid teistest eristaksid (sama piirang, mis kehtis ka saratseenlaste ja hiljem ketserite, prostituutide ja pidalitõbiste jaoks). Sellele lisaks pandi nende riietele eristusmärk, sajandeid enne natside kollast tähte, häbimärk, millel oli erinev kuju ja värv erinevates maades. Häbimärk tegi juutidest sotsiaalsed heidikud ja nad muutusid kaitsetuks nii füüsiliste kui ka verbaalsete rünnakute eest. Sunduslik ristimine See väljendus tähistas ristimist, mis valiti surma või pagenduse alternatiivina ja keskaja Hispaanias sai sellest suur tüliküsimus. 1391. aastal suri umbes 50 000 juuti mässudes, mida õhutasid Seville´i peadiakoni Ferrand Martinezi jutlused. Mitu korda rohkem juute sai ristitud, kaasa arvatud paljud rabid. Pealesunnitud ristimine tekitas siiski probleemi, kuna paljud pöördunutest harrastasid salaja varasemat usku edasi.
(ld sakrāmentum ‘armuvahend’) Kristlikes kirikutes püha talitus, mille kaudu vaimulik vahendab kogudusele Jumala pattelunastavat armu ja milles Püha Vaim on erilisel viisil mõjutamas. Luterlikus kirikus 2 s-i (ristimine ja armulaud). 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Tegemist on kristliku kommuniooni- ehk ühendusohvriga, kus ohvriaine esindab Jumalat ennast ja ohvriroa ühisel maitsmisel uuendatakse Jumala ja koguduse sidet. 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? – Ristimine on sakrament, mille läbi saadakse kristlaseks. 63. Kes annavad välja ajakirja „Vahitorn“? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? Jehoova tunnistajad. Igast vanusest misjonärid, nii mehed kui ka naised, tavaliselt teevad seda muu töö kõrvalt. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta? Ei tunnista Jeesuse ristisurma, vaid löödi puu külge vms. 65. Kes on teise ja levinuma nimega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik? Kuidas nende
oli sajandite vältel saksluse tähtsamaid kantse Läänemere idakaldal. 1202 kuulutas paavst ristisõja Maarjamaaks nimetatud Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks. Alberti eestvedamisel asutati Mõõgavendade ordu. ( Paavst lubas neile samasugust õnnistust ja pattude lunastamist kui Palestiina võitlejatele ). Palverännaku Maarjamaale kuulutas paavst võrdseks palverännakuga Pühale Maale. Et piiskopi peasihiks oli paganate ristimine, oli ordu liikmetel keelatud tappa põhjuseta ristitud maaelanikke ( vastupidiselt võitlusaktile Preisimaal ). Sõdadest hoolimata säilis seetõttu eesti rahva põhiosa. Vallutajad moodustasid alistatud maal ülemkihi. Ristisõda Maarjamaale oli hästi organiseeritud, kuna selles osalejad teadsid oma sihtidest. Kogu operatsiooni tehniliseks ja majanduslikuks kandjaks olid Põhja-Saksamaa linnad, mis hiljem liitusid Hansaks.
pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a. - rüütliks ristimine Vaimulikud rüütliordud Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed andsid mungatõotuse ja loobusid ilmalikust elust. Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu Templiordu Saksa ordu Mõõgavendade ordu Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas oli kiiver ja oluline osa oli kilbil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid