10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vikee
Õppematerjali autor
Pilet nr.4 Tennesee Williams 1911-1983 Tema päris nimi on Thomas Lanier Williams,kirjaniku nime võttis esivanemate järgi.Isa oli prooviesineja ja oli enamasti kodust ära.Ema oli kodune,katoliiklane ja sügavalt usklik. Õde oli hingesugulane.Lapsena oli ta haiglane,tal oli pärilik südamerike,asmaatik,õppis mitmes ülikoolis. Perekonna suureks shokiks saab see kui isa jääb paikseks see toob kaasa pidevad tülid kodus.Tennesee peab minema tööle kingavabrikusse.Kuna kodune õhkkond on pidevalt pingeline siis tema õde ei kannata seda ja ta pannakse hullumaja.
Ameerika Ühendriikides oli juhtival kohal realistlik draama. Rõhk püsis jätkuvalt psühholoogilisel realismil, emotsionaalsel siirusel, mis oli väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi ''sõnumi'' edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning ebarealistlikke dekoratsioone. Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud rwalismi kahel käel omaks. Tennessee Williams (1911-1983) Thomas Lanier Williams III, paremini tuntud Tennessee Williams; oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Nime "Tennessee" sai ta kolledzikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Ta sündis Columbuses Mississippi osariigis. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal näidend "Inglite taplus", mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab „Ühiskondliku teenuse katkestamisega”, ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom’i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim’il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib „Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?”, olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O’Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta kõik poisid linnakeses pankrotti viinud. Tom pidi endale tunnistama, et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Ta oli enesele teadmata
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid