sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. 1816 Verduni lahing (21.02 – 18.12). Saksa majan olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Pr ja Sbr armee oli oluliselt kasvanud. Saksa tahtis anda löögi Verduni kindlusele. 270000 sakslast alustas pealetungi, langes ca 1mil meest, aga Pr pidas vastu. Verduni kaitsejuht- Kindral Petain Somme’i lahing (1.07-18.11). Pr ja Sbr väed alustasid vastupealetungi. Suurte kaotuste hinnaga vallutati väike ala (surma sai 1,3 mil sõdurit), Inglased kasutasid esmakordselt tanke. 1917 Caporetto lahing (24.10). Saksa sai
Austerlased ja sardiinlased kaotasid lahingu ja nende kadu oli 3000 meest ja kõik suurtükid. Napoleon oli see-eest kaotanud kõigest 400 meest6. Lodi lahingus tõestas end Napoleon kui hea taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks. 15.-17. novemberil 1796 toimus sõjaretke ägedaim lahing Arcole juures. Seal astuti vastu 20 000 pealisele Viinist kohale saadetud kindral Alvinczy eliitrügemendile. Napoleon saatis lahingusse viimased reservid ja Alvinczy väed said lüüa. Sellega oli tagasi vallutatud sild, mis oli käinud käest kätte. Lahingud Rivoli all, kus Napoleon purustas viis Austria diviiisi, otsustas Mantua kindluse saatuse. Mantua kindluses olnud feldmarssal krahv von 4 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 5 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 6 Malm, R
Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna-Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele
4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest, mõju avaldas ka põhjaosariiklaste mereblokaad, mille tõttu peaaegu lakkas lõunaosariikide varustamine meritsi ja sealse puuvilla turustamine. (ENE 1, 1985, lk. 201) Põhjaosariikide vägede uus ülemjuhataja U.S. Grant ründas mais 1864 Richmondit. Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta, alustas sealt ,,marssi mere äärde" ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3. aprillil 1865 langes Richmond, 9. aprill 1865 kapituleerus kindral Lee oma peajõududega Appomattox Court House'i juures, 26. aprill 1865 alistus kindral J. E. Johnston viimaste väeriismetega. Orjapidajate täieliku lüüasaamisega ning neegrite orjuse kaotamisega lõppenud kodusõjal oli kodanlikum revolutsiooni iseloom
III kodanlik revolutsioon Hispaanias. · 1834 a. kaotati kodanlik inkvisitsioon kogu riigis. · 1835 a. kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga. · 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias. · 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik. · 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse. · 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda. · 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami.
sõjas Austriaga andis end vabatahtlikult vaenlasele vangi; vabastati Napoléoni nõudel; kõrges eas osales 1830.a. Juulirevolutsioonis 11 Philippe d'Orléans [fi´lipp dor´lea(n)], Louis Philippe Joseph (1747-1793), nn. Philippe-Égalité Louis XIV noorema venna Orléans'i hertsogi otsene järeltulija; esindas Generaalstaatides aadlit; liitus vabatahtlikult Rahvuskoguga; Konvendi saadikuna toetas pigem zirondiine (tema poeg oli kindral Dumouriez' adjutant); kõigile üllatuseks hääletas Konvendis oma nõbu Louis XVI surmamise poolt, kuigi zirondiinid hääletasid vastu; peale kindral Dumouriez üleminekut austerlaste poole (koos adjutandiga) ta arreteeriti ja giljotineeriti; tema seotust Camille Desmoulins'iga Bastille' vangla vallutamise eel ei ole suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille'd vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas
suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest. 4 3.1 Saksamaa edasitung Vahepeal oli Itaalia tunginud Kreekasse ja Põhja-Aafrikasse. Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine
edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,millega ühinesid ka mõned teised riigid,ntks Itaalia.1938-39 oliMongoolias NSVLi ja jaapani vahel kokupõrked, mis lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts
"Hm! Hm!" kostis seepeale kuningas. "Siis ma käsin sul vahel haigutada ja vahel ..." Ta pobises veel natukene ja paistis pahane olevat. Kuningas pidas kõige tähtsamaks seda, et tema autoriteeti austataks. Ta ei kannatanud sõnakuulmatust. Ta oli piiramatu ainuvalitseja. Aga kuna ta oli väga hea, siis andis ta ainult mõistlikke käske. "Kui ma käsiksin üht kindralit," lausus ta ladusasti, "et ta ennast merelinnuks moondaks, ja kui see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü. See oleks minu süü." "Kas ma tohin istuda," küsis väike prints kartlikult. "Käsin sul istuda," vastas talle kuningas ja tõmbas majesteetlikult oma hermeliinmantli hõlma natuke koomale. Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll valitseda võis? "Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..."
täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. VEEBRUARIREVOLUTSIOON 17
pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi ümbruses ja Aisne'i ääres, aga need need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias (juulist novembrinini). Vene kodanlus tahtis ka pärast Veebruarirevulutsiooni sõda jätkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega
rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki
5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12
· st uut rinnet sakslastele ja A-U-le · Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse (operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida. Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda.
reformimeelsed jõud. Kuidas Idablokk lagunes? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai tagasi kindral Jaruzelik ja presidendiks suure toetusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu
riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud
lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel
kohvikutes Spleen · 1843 võtab perekond Baudelaire'ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha · Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili · Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja tüdimuse seisund - spleen 1848. a revolutsioon · B-i paeluvad revolutsiooniideed · Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid ja võitleb barrikaadidel · "On vaja maha lasta kindral Aupick!" karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele · Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale "Poe - see olen mina!" · Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega · Mõttemaailm sarnane- mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B
rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja. Tugevdas kuningavõimu. f) Mazarin Louis XIV ema Austria Anna armuke ja kardinal kes kes valitses riiki kuninga alaealisuse ajal. Tema ajal elas riik üle kriisi. g) Turgot Louis XIV poolt määratud rahanduse peakotrolör. Viis läbi suure reformide programmi. h) Necker Sveitsis sündinud prantsuse riigimees. i) Robespierre Prantsuse revolutsiooni silmapaistvaim juht. j) Napoleon Kindral kes haaras võimu enda kätte ja algselt kehtesta vabariigi tegelikult olles aga ise ainuvalitseja. Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. b) Asutav Kogu Kolmanda seisuse poolt algatatud seisuste kogu. c) Bastille Kindlusvangla Prantsusmaal Pariisis. d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument.
Erinevalt Itaaliast ja Saksamaast võttis Venemaa majanduse parandamiseks kasutusele ka sund kolhoseerimise, kuid see tõi rohkem kahju kui kasu. Talunikud pidid kõik oma ülejääva vilja riigile andma ning sellest sai alguse suur näljahäda. Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha agressiivsemaks. Juba 1935.aastal loodi Wehrmacht. Järgmisel aastal marssisid Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni ning asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud Itaaliaga kaasnes samuti agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. 1930ndatel tekkis fasistidel plaan taastada iidne Rooma Impeerium
Kes? Timoga heades suhetes: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ühendatud priiuse põlistumise päevale. Toimub ka muid üritusi, nagu eviktoriin, jumalateenistus Tori kirikus ning noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27. mär tsil võiks olla sinimustvalget
Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA. HISPAANIA KODUSÕDA OSUTUS II MAAILMASÕJA EELMÄNGUKS 6. KUIDAS RIKKUS SAKSAMAA VERSAILLES`RAHULEPINGUT? SAKSAMAA ALUSTAS RELVAJÕUDUDE TAASTAMIST JUBA MÕNE AJA PÄRAST PEALE RAHULEPINGU SÕLMIMIST. 1935.A. KEHTESTAS ÜLDISE SÕJAVÄEKOHUSTUSE 1936
EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi
o ,,Priius" öine Peterburg ja mahajäetud tsaariloss isevalitsuse kukutamise sümbol; eitas nii isevalitsuse depotismi kui rahva vägivalda · Teravmeelsed epigrammid tsaarist ja tema soosikutest tõid talle kuulsust · Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim · Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga · 18211823 kirjutas nn lõunapoeemide tsükli; temast sai Venemaa esiluuletaja ja romantikute vaimne juht · Dekabristid paigutusid ümber Lõunasse, kuid löödi kiirelt ka laiali · Repressioonilaine viis ta Odessase, kus ta kirjutas oma kõige kibestunumad ja pessimistlikumad luuletused (,,Vang", ,,Eluvanker", ,,Kes, lained, peatas teie hoo")
rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE Baltikumis tegutsesid augustiputsi ajal resuluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Kommiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu ,, Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände
Isikud: Louis XIV - Prantsusmaa kuningas Danton - Rahvapäästekommitee juht, tapeti giljotiiniga, sest tal olid vastuolud Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 )
Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast
Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega
1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh Diemi repressiivse reziimi vastased rühmitused Viet Cong'iks. 1965 Lõunaosa sõjalise valitsuse võtab üle kindral Nguyen Van Thieu. Saabuvad USA väeosad; kolme aasta jooksul tuleb kokku 500 000 meest. 1965-1968 Operatsioon "Rulluv kõu": USA hakkab phase tugevasti pommitama. 1967 USAs ja mujal algavad sõjavastased meeleavaldused. 1968 Tet'I(uusaasta-) pealetung- salaja imporditud reloading rünnatakse korraga 105 Lõuna-Vietnami linna. Viet Cong Kanab suuri kaotusi. Algavad rahuläbirääkimised. USA vähendab pommitamist ning alustab väeosade väljaviimist. 1969 Ho Chi Minh sureb
suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestis mobilisatsioon, mille käigus mobiliseeriti 1941. aastal kokku umbes 50 000 eestlast. 22
Euroopa Liidu ajalugu(1970-1979) Liit kasvab – esimene laienemine Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud režiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari režiim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Euroopa Liidu ajalugu(1980-1989) Euroopa nägu muutub – Berliini müüri langemine Poola ametühing Solidarność ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike
Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80%
11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal
Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Päts välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vaikivat ajastut Eestis nimetatakse perioodiks, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud, kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud - ainus partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit, vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle.
ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias
kadunuks, jättes ta elukäigu häguseks. Näiteks on teadmata, kas ta oli kunagi abielus või kas ta lapsi sai. Nooruses õppis ta ilmselt Aleksandrias. Archimedes suri 212 eKr Teise Puunia Sõja ajal, kui Rooma väed Marcus Claudius Marcelluse juhtimisel vallutasid Sürakuusa linna peale kaheaastast piiramist. Laialtlevinud arvamuse järgi mõtiskles Archimedes samal ajal ühe matemaatilise diagrammi üle. Rooma sõdur käskis tal kaasa tulla, et kohtuda kindral Marcellusega, kuid matemaatik keeldus, väites, et ta peab lõpetama probleemi kallal töötamise. Sõdur vihastus ning tappis ta oma mõõgaga. Plutarch pakub välja ka vähemtuntud versiooni, kus Archimedes tapeti allaandmiskatsel, kuna temaga kaasas olnud matemaatilised instrumendid tundusid sõdurile väärtuslike esemetena. Väidetavalt ärritas Marcellust Archimedese surm, kuna ta pidas teadlast väärtuslikuks ja kindral oli eelnevalt andnud käsu teda mitte vigastada.
Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel.
1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K
Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb. Onegin jooksis ja hüüdis... kahetses. Sai 30-aastaseks, sõitis minema. 7pt Lenski haud jäi unarusse. Olga abiellus sõjamehega, sõitis kodust ära. Tanja läks vana mõisa vaatama. Meenus vana aeg. Jättis mõisaga hüvasti. Tatjana loeb Onegini lemmikromaane. Hakkab teda mõistma. Tanja saadetakse Moskvasse peige otsima. Tõld peatud (Haritoni tn) haige tädi eluaseme juures. Tanja viiakse ballile. Kindral lööb külge. 8pt Tanja-vürstinna oli Onegini vastu ballil ükskõikne. Onegin sõitis koju. Hommikul kutsuti tagasi. Mõlemad vaikivad. Tulevad teised külalised. Onegin imestab, kuidas Tanja muutunud on. Kõik imetlevad teda nüüd. Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja. Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214) Mõtlesin: Õnn- see on rahu. Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi
Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra
kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed) · USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni jõuda · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul · NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas · USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök · Kaasnes USA maine langus maailmas · NSV Liidu mõju suurenes arengumaades · Eestlastest võttis Vietnami sõjast osa kindral Aleksander Einseln 19651966 ja 19711972 USA vägede koosseisus
seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Priit Võigemast Priit Võigemast on sündinud 18. aprillil 1980. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alu vallas, kus praegugi tema vanemad elavad
Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Lisaks avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba, mis jäi 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni tõttu avamata. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Hiljem formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Nad suutsid Vabadussõjas edukalt tagasi lüüa Läti territooriumilt Rauna jõelt sakslased ja kavatsesid marssida Riiasse, kuhu neid siiski sisse ei lastud. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval
(autorid J. Kukk ja F. Peterson) Sõjalised blokid: Päästekomitee põhieesmärk oli kaitsta iseseisvuse *ANTANT (1907) Suurbritannia, Prantsusmaa, väljakuulutamist, liikmed : K.Päts, K. Konik ja Venemaa, USA, hiljem ka Itaalia(1915) J.Vilms Jaan Anvelt eesti enamlaste juht EV väljakuulutamine Johan Laidoner Eesti kindral, vägedejuhataja 23. veebruar 1918 manifesti ettelugemine Pärnus Viktor Kingisepp võttis võimu Poskalt üle Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt
Lätini. K.Ulmanis- Läti peaminister. Teostas Lätis riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. A.Smetona- Rahvuslikparempoolsed jõud ei jäänud ootama, millal Leedu täielikult NSV Liidu sõiduvette tõugatakse ja teostas riigipöörde. Võimule tuli A.Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks kuni 1940.aastani. Atatürk- Sultan kaotas võimu, 1923.aastal kehtestati vabariik ja selle presidendiks valiti kindral Mustafa Kemal, kes peagi võttis endale nime Atatürk(türklaste isa) M.Gandhi- Kõige tähtsam rahvajuht, keda hakati kutsuma Mahatma'ks (suurhing). Pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallatul teel ja algatas 1930.aastal allumatusekampaania, mis algas nn soolaretkega mere äärde, see oli protest inglaste soolomonopoli vastu, mis keelas indialastel ise mereveest soola valmistada. BBC- 1923.aastal loodi Inglismaal raadiokompanii BBS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
