kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle
8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmi...
1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja-
liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega
Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21
Omariikluse suurenemine. Välisabi- Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Johan Laidoner muutis senise tegevuse sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti armeeks oli tol ajal Rahvavägi. Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Läti ja Vene territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur
Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas? Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid
Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia. NATO kindral 3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. 4) NATO edasine laienemine Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia, Horvaatia,
2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel. · Ta tüdineb heast elust ja kolib onu pärandatud mõisasse. · Onegin tutvub Lenskiga ja neist saavad sõbrad. · Jevgeni tutvub Olga ja Tatjanaga. Viimane armub temasse.
Nende hulka ei kuulu: a)isikud, kes on Täitevnõukogu liikmed; aga samuti b)Esindajatekoja Spiiker ja Esindajatekoja komisjonide juhatajad; aga samuti c)Tema Kõrguse maa- ja merejõudude, või miilitsa, või territoriaalvägede ohvitserid (erandiks miilitsa või territoriaalvägede ohvitserid, kes saavad aastatasu või alalist sissetulekut); aga samuti d)igasugused isikud, kes on ainult mingi ülikooli nõukogude liikmed; nagu ka e)Kindral-Kuberneri või Kindral Kuberneri Nõukogus määratud komisjonide liikmed; kusjuures, juhul, kui Parlamendi liige on määratud komisjoni liikmeks, siis temale makstakse sõidukulude hüvitamise korras hüvitust summas, mis ei ületa ühte naela ööpäevas, peale hobustega, raudteel, aurikul jne. sõidu kulusid.; “ettevõtja” – on igasugune isik, kes iseseisvalt või koos teistega, otse ja kaudselt, kuid mitte mingi registreeritud või inkorporeeritud kompanii või
ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inimestesse, lootust kodumaa tulevikule. Juba esimesel Venemaa- päeval tutvub Mõskin oma kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Kindrali noorem tütar, võluv Aglaja, jätab talle erilise mulje. Kuid veel samal päeval kuuleb vürst ka ühe teise naise, Nastasja Filippova lugu, mis mõjub talle vapustavalt. Rikka Totski mõisas armu poolest üles kasvatatud vaeslapsest Nastasjast on 16-aastaselt saanud Totski armuke. Juba mitu aastat on õitsev kaunitar köitnud kogu Peterburi tähelepanu. Kuid selle noore naise hing on murtud ja ta kannatab sügavalt.
et 1.sept ründavad koos Poolat. Tegelikult ründas Sm 1. sept ja NSVL 17. sept. Kuu ajaga võeti ära ja 5 okt oli ühisparaad. 28.sept sõlmiti täiendusleping. Sõpruse ja piiride lepe. Salaprotokollides tehti muutusi, Leedu läks Venele ja osa venelaste Poola alast saksa kätte. 1914 Aktiivne sõda mõlemal rindel. Suurim lahing Marne Pr ja Sm vahel. Mindi üle kaevikusõjale. Vene alustas pealetungi Sm ja A-U vastu. Dannenbergi lahingus piirasid Sm väed venelased ümber, ning venelaste kindral tappis end. Võeti palju vange. Kindral Brussilovi juhtimisel oli edukas lahing A-U vastu. Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi. 1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon: Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain. Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid. Rinne oli 8 km pikk. Kokku hukkus üle miljoni mehe
Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. · Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies. Kuju viitab eesti rahva traditsioonilisele elu-olule ja harmoneerub sümbolina Viljandi kui kultuurilinnaga. · Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver. Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. · Carl Robert Jakobsoni ausammas
lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi ümbruses ja Aisne'i ääres, aga need need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias (juulist novembrinini). Vene kodanlus tahtis ka pärast Veebruarirevulutsiooni sõda jätkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega
Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. Suur oli nende mõju sõjaväes : 1917 üritasid enamlased Petrogradis riigipööret (nende erakond keelati, Lenin varjas end Helsingis, Petrogradis toimus enamlaste kongress ning nad relvastasid avalikult Punakaarti). Kindral L.Kornilov alustas augustis mässu ning tema väeosad peatasid enamlased (teda kardeti enam kui Valitsust) Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa maailmarevolutsiooni) ning jagada mõisamaad talupoegadele (kavatsedes nad põllumajanduskommuunidesse sundida), sülitades seejuures rahvusvahelistele kohustustele ja õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang. Septembris hõivasid Saksa väed Saaremaa ja Hiiumaa, Muhumaale paisatud 1
lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi ümbruses ja Aisne'i ääres, aga need need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias (juulist novembrinini). Vene kodanlus tahtis ka pärast Veebruarirevulutsiooni sõda jätkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega
iseseisvumist Landeswehr 1919. a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis nn Landeswehr'i sõjas kokku Lätis võimule pürgiva von der Goltziga. Saksa väed löödi puruks ning Lätis taastati rahvus Felix Dzerzinski - Erakorralise Komitee juht (eesotsas) Lev Trotski - Lev Trotski juhtimisel muudeti Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks. Peamiseks löögijõuks läti kütipolgud Aleksandr Koltsak - admiral valgete eesotsas, kuulutati Venemaa valitsejaks Anton Denikin - kindral Lõuna-Venemaal Venemaa kodusõjas Nikolai Judenits - kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada Mahno - Ukrainas tegutsenud anarhist `'batka'' Mahno, etendas olulist osa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel Pilsudski - Poola juht, kes ründas pealetungivat Punaarmee tiiba, tulemuseks lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja
1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk tö...
Tolleaegne peaminister oli ühtlasi ka riigipea. 4) 1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel pool saavutati edu, kuid tuli ette ka tõrkeid. Näiteks ebaõnnestus Tondi sõjakooli Sõjaministeeriumi jõivamine, telegraafi vallutas aga tagasi juhuslikult mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad jõudsid punamäele appikutse saata. 5) Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tööerakond. 6) Rahvaste liitu kuulus nii linna kui maarahvast, nii haritlasi kui lihttöölisi, ning erakonda ühendavaks jooneks oli Tõnissoni põline aade Rahvuslus
iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan Poska (18661920) Tallinna linnapea Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar Vene Asutava Kogu liige
relvajõudude üle. Makartism-kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetvalt seotudisikute kõrvaldamist avalikest ametitest. Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamine lõpetati. Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral Charles de Gaulle, moodustas maa vabastumse järel (1944) Ajutise Valitsuse.sakslastega koostööd einud Vichy valitsuse juht marssal Petain->eluaegne vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead. Vastu Pol süst osutuski ebakindlaks. Valtsusi vahetati tihti.Pr Komm.Part keeldusid teised koostööd tegema nig võimule said tsentristlikud erakonnad.
Kuidas Prantsusmaa(1789-1815) mõjutas euroopat ja maailma Prantsuse revolutsioon, mis algas 18 sajandi lõpul ja lõppes 19 sajandi algul omas suurt mõju tervele euroopale ja ka maailmale. See tõi kaasa palju muutusi ühiskonnas, eluolus ja riikide suhetes. Revolutsiooni tõi kaasa suured muutused Prantsuse valitsemises ja seisuslike ebavõrdsuste küsimused. 1789. aastal võeti vastu revolutsiooni programmdokument, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused. Järgmine tähtis asi, mis mõjutab maailma ja euroopat siiani, oli olustiku muutumine. Võeti kasutusele m...
Pärast vabanemist aitas ta taastada Venemaa laevastikku. Pärast sõda teenis ta Sõjamerejõudude kindralstaabis, osales jäälõhkujate "Taimõr" ja "Vaigats" tegevuses. Samuti juhendas ta Beringi väina ja Deznevi poolsaare kaardistamisekspeditsioone. Esimeses maailmasõja algul teenis Koltsak Venemaa Balti laevastikus, juhatades Riia lahe kaitset. 1916. aastal ülendati ta noorimaks viitseadmiraliks ja Musta mere laevastikuülemjuhatajaks, põhiülesandega abistada kindral Nikolai Judenitsit võitluses Osmanite impeeriumiga. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel, pärast sõjaväe juhtimisest kõrvaldamist, siirdus Koltsak alguses Suurbritanniasse ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse sõjaliseks nõuandjaks. Bolsevike võimuhaaramise järel oli ta Ajutise Valitsuse ja Saksamaa vastu peetava sõja toetaja ning valmis liituma Briti armeega, kuid naasis 1918. aasta oktoobris Venemaale. Koltsak nõustus
1934. aasta pööre Eestis - kelle huvides? Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest
oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis.
sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6
liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega
Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Eelmäng Sõjajärgne okupatsioon Poliitilised repressioonid ja majanduslangus Rahvusvahelised sündmused Sotsiaalsete pingete kuhjumine 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral József Bemi mälestussamba juurde. Kirjanike liidu president Péter Veres luges ette manifesti, tudengid esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "Sellega me vannume, me vannume, et me ei ole enam orjad." Péter Veres Seejärel ületas suurem osa rahvahulgast Doonau jõe ja liitus parlamendihoone juurde kogunenud demonstrantidega. Kell 20.00 esines esimene sekretär Ern Ger
sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliidu allakäik (loodud 1919): · Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale; · Ei suutnud taltsutada suurriikide suuri sõjakaid plaane; · 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 1939. Põhjused (4) · Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Uued konfliktikolded: · 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles` rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. -1938 Austria Ansluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni leping - sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse.
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises ...
aprillil Nürnbergi. Nõukogulased olid jõudnud Berliini eeslinnadesse, kusjuures paljud väeosad ilmutasid metsistunud raevu. Kahe võitjapoole väed kohtusid 25. aprillil Elbel lõuna pool Saksamaa pealinna. Berliini vallutamine jäeti Nõukogude vägede hooleks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta 7.-8. mail. 1945. aastal tuli ilmsiks ka natsismi tõeline pale: jaanuaris vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi (O wi cimi) koonduslaagri Poolas, mille gaasikambreis oli hukatud miljoneid juute. Kindral George Pattoni kolmas armee vabastas 11. aprillil Weimarist põhja jääva Buchenwaldi ja liitlasvaed vabastasid 24. aprillil Dachau laagri. Kevadeks 1945 olid hitlerlased hävitanud umbkaudu 14 miljonit "alamast rassist" inimest. Neist 6 miljonit olid juudid, ülejaanute hulgas valdasid slaavlased ja mustlased. Novembris algas sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis. Süüdistused esitati Saksa ohvitseridele, poliitikutele ja tsiviilisikutele. Kolme mehe kokkulepe 4.-11
Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Prantsuse sõjajõudude vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Sx. ja Prant. vahel vaherahu. 2/3 Prantsumaad(ka Pariis) sattus Saksa okupatsiooni alla. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa pärast: Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Winston lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning jätkada sõda kõike välja pannes. Hitler pidi valmistuma dessandiks(vägede paiskamine vaenlase maale). Selleks tuli purustada Briti õhujuõud. 16
Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933
I MS ajendiks. Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi. Wilhelm II- viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Üks Esimese maailmasõja algatajatest. Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst, kes sõdis Esimeses maailmasõjas. Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. Wilsoni 14. punkti. Osales I MS-s. Petain- Verduni kaitse juhi kindral I MS-s. Fosh- Liitlasvägede ülemjuhataja kindral I MS-s. Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64)- 1923. aastal sai Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks.
pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1polgu II pataljoni Kindral J Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, so aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3 diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei
Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari Sõda läänerindel Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. Saksa vägede peatamine Marne'i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre. Läänerinne 1915 1916 Positsioonisõda e kaevikusõda. Rinne ulatus La Manche'i väinast Shveitsini Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km Sakslaste läbimurdekatsed: Ypres'i lahing (gaas)1915 Verduni lahing ("hakklihamasin") hukkus ligi 1mln meest, 1916 Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine
enamlaste juhtkond põranda alla · samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur · AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha · läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: · sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased · Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas · 25
enamlaste juhtkond põranda alla samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas 25
Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johann Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Kõlasid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Vastuseks ähvardustele Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lah...
föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia. Kõik olulised ametiasutused toodi Philadelphiast Washingtoni. Washingtonis ei ole pilvelõhkujaid, kuna ükski hoone ei tohi olla Kapitooliumist kõrgem. Ainult üks ehitis on Kapitooliumist kõrgem ja see on G.Washingtoni mälestussammas. Ameerika nelja tuntuma presideni näod on raiutud Rushmore`i kaljusse
meridiaanil. Carl Friedrich Tenner (1783 Auvere 1859 Varssavi) Eesti päritolu geodeet ja topograaf, rajas ülevenemaalise triangulatsiooni süsteemi ja ühendas selle euroopa analoogse süsteemiga. Kindral, senaator, teaduste akadeemia liige. Kepleri elliptiline orbiit Tõravere Observatoorium Tartu lähedane Tõravere on tähtis astrofüüsika keskus kogu maailmas Tõravere teadlased on spetsialiseerunud helkivate ööpilvede uurimisele. Peegelteleskoop
Tatjana käib looduses ja Onegini majas mõeldes vaid temale. Ema tahab tüdruku mehele panna, aga armuvalus neiu ei saa mitte minna ja oma värsketele tunnetele vastu olla. Tüdruk on rusutud mehele mineku plaanide peale käimisest ja süda on ikka valus õnnetu armastuse pärast. Tüdruk saadetakse Moskvasse. Seal ta olukord ei parane. Libakeelsus ja labane jutt ei meeldi tüdrukule, ka ei hooli ta ballidest ja pidudest. Tüduk on jätkuvalt õnnetu ja rusutud. Kindral, kes tüdrukut silmitseb ei paranda neiu meelt. VIII peatükk Onegin on segaduses ja ei leia kuskil asu. Ta on rahutu ja kurb. Lenski surm ei lase tal rahus olla. Mees ei leia mingit meelelahutust ka ballidest. Kord märkab aga Tatjanat ni´ja armub silmapilkselt. Tatjana tundub just see, mis võiks rahu pakkuda ja meelehärmi kaotada. Nüüd on Onegin armuvalus. Tatjana on veetlev esinduslik seltskonnadaam. Elab elu, mis talle tegelikult ei meeldu eriti, kuid ta teeb, mida peetakse õigeks
1927. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei vliige, osales aastail 19281930 illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni tegevuse taastamisel ja ülesehitamisel. Peakorter asus Narvas,kus teda tunti põrandaalustes ringkondades Papa ja Onu nime all. Aastast 1928 Eestimaa Kommunistliku Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee Eesti sektsiooni sekretär. Karl Särel tekkisid konfliktid "ideeliste" kommunistidega, mis kulmineerusid vastuoludes seoses kindral Undi tapmisega 1930. Kommunistide parteiorganisatsioon purustati ja Säre põgenes Eestist/vahistati ning vahetati välja Nõukogude Liiduga poliitvangide vahetuse korras. Tuli 1938. a. (7. mail samal aastal kuulutati Eesti vabariigis välja amnestia Eesti riigikorra vastu tegutsenud kommunistidele ja vabadussõjalastele) tagasi. Viibis sisepagenduses Hiiumaal, hiljem Antslas. Karl Säre astus kontakti Eestimaa Kommunistliku Partei väheste liikmetega ja pahempoolsete sotsialistidega
novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest) Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud Välisabi ja rahvusvähemused Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eestile oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed Ingeri pataljon (märts 1919)
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N. Chamberlain; Prantsusmaa--E. Daladier
föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia. Kõik olulised ametiasutused toodi Philadelphiast Washingtoni. Washingtonis ei ole pilvelõhkujaid, kuna ükski hoone ei tohi olla Kapitooliumist kõrgem. Ainult üks ehitis on Kapitooliumist kõrgem ja see on G.Washingtoni mälestussammas. Ameerika nelja tuntuma presideni näod on raiutud Rushmore`i kaljusse
Lawrence liitus Amir Faisal al Husayni mässuga türklaste vastu poliitilise koostööametnikuna. Ta suutis araablased türklastele vastu kihutada ja peeti edukas kõrbesõda. Samal ajal Inglise väed surusid türklased Mesopotaamiast ja Palestiinast välja. 30. oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. Üks Saksamaa liitlastest ''varises kokku''. Aqabal toimunu tagajärjel edutati Lawrence uueks ülemjuhatajaks Egiptuse ekspeditsiooni Force. Kindral Edmund Allenby nõustus Thomas Edward Lawrence-i strateegiaga, märkides peale sõda:,, Ma andsin talle vaba käe. Tema koostöö tähistas ülimat lojaalsust ja mul pole kunagi olnud muud kui ainult öelda kiidusõnu tema töö kohta, mis tõesti oli hindamatu terve kampaania ajal. Ta oli põhiallikas araablaste liikumisel ning ta tundis nende keelt, kombeid ning mentaliteeti.''Lawrence-il oli võimas postitsioon olles Faisal-i nõunik ning Allenby usaldusisik. 1917 piinati T.E-d Daras
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
