lihtne. Ei saa väita, et liikluseeskirju oleks raske järgida või et seda ei peaks tegema, aga on olukordi, kus liikluseeskirjade punkt-punktilt järgimine ei ole kõige parem variant. Näiteks: Tallinn-Tartu maantee, terve kolonn sõidab 100 km/h ja see kolonn jõuab järele autole, mis liigub 90 km/h. Mis oleks õigem, kas see, et aeglasem auto jätkaks rahulikult sõitu keset oma sõidurada ja tekitaks sellega ohtlikke möödasõite või tõstaks oma kiirust samuti 100 km/h? Arvan, et ohutum variant on pigem tõsta kiirust, aga samas ei pea ma ka seda õigeks, sest nii tekib ju doominoefekt ja kõik hakkavad kihutama. Seepärast on minu arvates parim variant, kui aeglaem juht laseks kolonni lihtsalt mõõda ning jätkaks ise lubatud kiirusega sõitu, sest miks peaks korralik liikleja ennast ja oma kaassõitjaid ohtu seadma ainult sellepärast, et teised seda teevad.
Erinevatel meetoditel saadud inertsimomendid erinevad üksteisest umbes 1.25 korda. See on arvatavalt tingitud mõõtevigadest. Käesolev meetod on sobiv silindri inertsimomendi määramiseks, kui ei esitata kõrgeid nõudeid selle täpsusele. Spikker 1. Pöörleva keha inertsi mõõt. mR 2 2. I 2 3. Ei ole võrdsed. Inertsimoment oleneb keha massi jaotusest. Ka lõppkiirused on erinevad, kuna inertsimoment mõjutab otseselt kiirust. 4. Mõõtevigadest 5. Nurkkiirus on vektor, mis iseloomustab jäiga keha pöörlemise kiirust ja on sihitud piki pöörlemistelge suunas, kust keha paistab pöörlevat vastu kellaosuti liikumise suunda. 6. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 7. Isoleeritud süsteemi energia on kõigi süsteemis toimuvate protsesside korral jääv. 8. E K mvc I c , kus c tähistab inertsikeskme kohta käivat tegurit. 2 2 2 2
Mis ohud on autojuhil pimedas sõites ? Palju õnnetusi juhtub seetõttu, et metsloomad jooksevad autole ette. Üldjuhul on enamus metsloomi ööloomad ning nad hakkavad toitu otsima hämara saabudes. Seetõttu tulebki olla eriti tähelepanelik just teedel, mille lähedal on metsatukk. Kokkupõrge metsloomadega võib tuua suuri kahjustusi. Kokkupõrkel ulukiga, võib halvimal juhul auto minna isegi mahakandmisele. Selliste õnnetuste ärahoidmiseks tuleks pimedas sõites kindlasti kiirust vähendada, kuid kõige kasulikum vahend õnnetuste ärahoidmiseks on metslooma viled. Need kaks väikest vilet kinnitataks auto esiossa ja sõitmisel tekitavad nad inimkõrvale mittekuuldavat heli, mida aga metsloomad kardavad ning põgenevad selle lähenedes. Paljud juhid on selle juba endale soetanud ning õnnetused metsloomadega on jäänud harvemaks. Sõites pimedas väsib juht kiiremini kui valgel ajal. Väsimus on aga äärmiselt ohtlik, nii enda kui ka kaasliiklejate suhtes
Otsida, kahelda, leida ? J W. von Goethe ,,Faust" Kõik siin elus otsivad midagi. Tähtis on teada, mida tahetakse leida. Inimesed soovivad kogeda erinevaid asju ning seega on ka tee avastamiseni kõigil erinev. Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile
erineval ajal TTÜ koolitus probleemide maksan, siis käib ajaga hoone, kõrgel tasemel lahendamine ka saan kaasas saamata tulu Kui teeme kohe kvaliteetselt: ei pea ümber tegema, kulude kokkuhoid, rahulolu suurem. Kui teeme kiirelt, vähem raha, kiire protsess. Kindlus hoiab kulusid ja kiirust. Paindlikkus mõjutab kiirust ja kulu. N: printeril tahm otsas kiire, kui printeri kohal juhend / aeglane, lähed ja otsid kellegi, kes äkki teab. Ei saa olla võrdselt tähtsad, 5 elementti mõjutavad üksteist. Joonisele tänased näitajad ja eeldatav tulevikus kuhu suundun, mida pean tegema.
Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirust. · Inertsuse mõõduks on keha mass F a= Newtoni II seadus m · Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. · Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee
peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla). Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned. Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud. See jõud ei muuda osakeste kiirust. Esineb kineskoobis. Laeng seisab: elektrostaatika, laeng liigub: el.laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks
mehhanismide arvelt. See on energeetikas domineeriv mehhanism. Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust. Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime. 5 2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini. 2
Drift on ainus autospordi ala, kus tulemust ei mõõdeta kellaga, vaid tulemuse saab kohtunike poolt visuaalsel vaatlusel määratud punktid. Driftivõistlusel viiakse auto meelega ülejuhitavaks nii, et see hakkab külg ees liikuma. Samal ajal peab juht säilitama auto üle kontrolli ja liikuma ühtlaselt. Auto driftib, kui auto tagumise telje pöörderaadius on suurem, kui esimesel teljel ning auto esirattad on suunatud pöördele vastassuunas. Võistluse kohtunikud hindavad sõidujoont, kiirust, ,,kurvitamist", suitsu hulka ja meelelahutuslikku külge. Sõitja peab püsima eelnevalt määratud sõidujoonel. (EAL 2015) Eesti Autospordi Liidu Drifti komitee liige Marko Opmann ütles: ''Drift on mootorispordiga seotud elustiil, mis ühendab kõiki, kellel veres natuke bensiini voolab ja kellel säilinud nooruslik mõtteviis. Mina tegelen sellega põhjusel, et see mulle meeldib. See on nagu mõnele shokolaad,või tantsimine. Samuti on see hea võimalus
Kui keha on paigal, siis see püüab jääda paigale ja kui keha liigub, siis see püüab säilitada oma liikumist. Seega kui kehale ei mõju teised kehad, siis ta liigub kiirenduseta! Inertsus seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks mingi suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha. Inertsust väljendavaks suuruseks on keha mass. Mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass ja seda aeglasemalt muudab keha kiirust. Seepärast on suure inertsusega kehade kiirust raskem muuta. Näiteks auto ja bussi kokkupõrkel nihkub peale kokkupõrget rohkem paigast auto, kuna see oli väiksema massiga. Kui kehal on väga suur mass, siis seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta tema liikumisekiirust ja/või suunda. Seisva sõiduki äkilisel liikumahakkamisel püüab inertsi tõttu keha säilitada oma paigalseisvat olekut ehk
jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab enda alla tavaliselt vähem kui 5% ensüümi pinnast. Ensümaatilise reaktsiooni kiirust võib määrata substraadi kontsentratsiooni vähenemise või produkti kontsentratsiooni suurenemise kaudu. · Ensüümid on väga efektiivsed katalüsaatorid, mis kiirendavad reaktsioone kuni 1017 korda · Reaktsioonid toimuvad pehmetes tingimustes (madal temperatuur ja rõhk, neutraalne pH) · Reaktsioonidel on väga suur spetsiifilisus iga ensüüm katalüüsib vaid teatud kindlaid reaktsioone · Reaktsioonid alluvad regulatsioonile (aktivaatorid, inhibiitorid)
teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis) Kehade omadus- inertsus. Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena. Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama, parast ei saa pidama''. Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomustab jõud [f]=1 N. Mida suurem on mõjuv jöud, seda rohkem muutub keha kiirus
lindistamine kassettidele ning veidi aega hiljem julgesid kõik juba unistada sellest, et saaks kaasas kanda enda isiklikku mobiiltelefoni, mis oleks just sellise suurusega, et mahuks ära käekotti või portfelli. Seevastu tänapäevane põlvkond valib poes telerit juba selle järgi, et kas seda on võimalik siduda oma nutitelefoni või tahvelarvutiga, mida saab omakorda kasutada puldina, juhtimaks kogu seda süsteemi, mis teleriga kaasneb. Telefoni valimisel ei vaadata enam suurust ega kiirust, vaid kas seda on võimalik silmaga juhtida või peab ikka näpuga ekraani puutuma. See juba näitab innovatsiooni kiirust ja see on tänapävases muutuvas maailmas kahtlemata väga kiire. Lauasa nii kiire, et absoluutselt iga päev lisandub meie ühiskonda midagi uut ja enneolematut. Ma ei kujutaks ette ettevõtluskeskkonda kus puuduks innovatsioon. Raske on tänasel päeval üldse kuhugile turule tulla kui ei eksisteeri seda omapärast faktorit, millega klient endale napsata
Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet. 7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul. 8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme.
Alla 300 m kauguselt. b. 500 m kauguselt. c. 700 m kauguselt. 4 Millisele söidukile peab juht andma teed? a. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. b. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur ilma erilise helisignaalita. c. Söidukile, mis töötab teel ja millel on sisse lülitatud kollane vilkur. 1. Te sõidate mööda maanteed ja näete tee ääres metskitse. Kuidas tuleks tegutseda? Jälgima looma käitumist. Kiirust suurendama, et metskitsest kiiresti mööda jõuda. Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks.Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks. 2. Auto pidurdusteekond оn... juhi reageerimisteekonna ja aeglustusteekonna summa; võrdne aeglustusteekonnaga; piduri rakendumisteekonna ja aeglustusteekonna summa; 3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5
..................... 9 Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes..................................................................... 10 Praktikandi kokkuvõtte ja hinnang enda tegevusele ja praktikaettevõttes. ..........11 2 Sissejuhatus: Eesmärk: Minu eesmärk oli saada praktikal uusi kogemusi ja koolis õpitud teooriat, praktikas praktiseerida. Eesmärgiks oli ka kiirust ja meeskonna tööd arendata praktikal ning valmistada lihtsamaid toite. Ettevõtte üldine iseloomustus: 3 Äriidee: On toitlustada põhikooli ja lasteaeda. Täpne nimetus: Halliste Põhikooli söökla Ettevõtte liik on Põhikooli söökla Asukoht: Pornuse Halliste vald Viljandimaa Lahtiolekuaeg : 10:50-11.10 ; 11:55-12:15 ja hommikul saavad koolilapsed hommikupudru 7.30
Üks veemolekul (H 2 O) koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist.Kui arv on valemi ees siis see näitab mitu molekuli on aines , sea nim. Kordajaks.(5H2 viis vesiniku molekuli).Struktuuri valem näitab aine ehitust ehk näitab kuidas on aatomid omavahel seotud molekulid. · Mehaaniline liikumine Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teise suhtes. Trajektor on joon mida mööda keha liigub. Kui keha muudab kiirust oma liikumise ajal siis on tegu mitteühtlase liikumisega , kui keha oma kiirust ei muuda siis on tegu ühtlase liikumisega · Kiirus Kiirus = teepikkus / aeg V= s/t V=kiirus s=teepikkus t=aeg t=s/V s=V*t Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. Mitteühtlase kiiruse iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. · Jõud
Kordamisülesanded 3 (tekstül, %, suhted) 1. Linnade A ja B vaheline kaugus on 90 km. Linnast A pidi väljuma postiauto, kuid kohe sõidu alguses tuli tal oodata 27 minutit. Et kaotatud aeg tasa teha ning õigeaegselt kohale jõuda, pidi postiauto kiirust auurendama 10 km võrra tunnis. Kui suure kiirusega pidi postiauto nüüd sõitma? 2. Jalakäija otsustas 30 km pikkuse tee läbida teatud kiirusega. Tegelikult liikus ta selle kiirusega vaid ühe tunni, seejärel käis 1 km vähem ettenähtust. Sihtpunkti jõudis ta 1 tund ja 15 minutit hiljem, kui oli kavatsenud. Missugune oli jalakäija planeeritud kiirus? 3. Jalgrattur peab sõitma Tartust Painkülla kindlaks ajaks
1. SISSEJUHATUS Esimese õppeaasta praktika oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli arendada minu oskusi sirgete õmbluste juures, kujundada silmamõõtu (nt 1 cm) ning saada kogemus võimalikult erinevate otstarbelistel masinatel töötamisel. Lisaks tutvuda ettevõtte töökorralduse, eeskirjade ja tööjuhenditega. Isiklikus plaanis olid minu eesmärkideks võimalikult palju õmmelda, lihvida enda masinakasutamise oskust ja kiirust. Lisaks soovisin õmmelda erinevaid sõlmi ning tundma õppida mitmeid masinaid. 2. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS AGN on osaühing, mis asub Tallinnas Kadaka tee 46A. AGN on AG tütarettevõte, kus õmmeldakse tooteid Soome ettevõtte Nanso Grupp OY-le. Ettevõttes on kaks ca 35 liikmelist töötajate rühma. Mõlemat rühma juhivad meistrid, lisaks on tööõpetajad, kvaliteedikontrollijad ja pakkijad. Rühmas on jagatud töö vastavalt iga õmbleja oskustele ja masinate seadistusele
Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: *substraadi kontsentratsioon, *ensüümi kontsentratsioon, *keskkonna pH, *temperatuur, *efektorid (aktivaatorid, inhibiitorid), *geneetiline kontroll, *ensüümi kovalentne modifotseerimine (fosforüleerimine), *sümogeenid, isosüümid, modulaatorvalgud. Ensüümide kovalentne modifitseerimine ensüüme, mida nii reguleeritakse nimetakse interkonverteeritavateks ensüümideks. Ensüüme, mis katalüüsivad interkonveeritavate ensüümide kahe vormi vahelist konversiooni, nim
II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= G*(m1m2/r2) Gravitatsioonikonstant- G= 6,7* 10-11(Nm2/kg2) 5.Raskusjõud, kaal, kaalutus, ülekoormus, alakoormus. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kaal- jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Tähis valemites on P
Newtoni II seadus Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus (jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga. Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendust saab arvutada jagades kiiruse muudu (lõpp- ja algkiiruse vahe) kiiruse muutumise ajaga. Kiirenduse tähiseks valemites on a ja mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Kui katseliselt uurida, kuidas erineva tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta.
Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust juba väiksemana, kui nägi seda esimene vaataja. Siin tekib küsimus, miks vaatajad nägid samas autot erineva pikkusega ? Mina arvan, et vaatajate erinevus auto pikkuse suhtes sõltub auto kiirusest. Sest mida kiiremini auto sõidab, seda vähem me autot näeme ja nii ka auto tundub meile pikem. Kui auto aga võtab hoogu maha siis ka tema kiirus läheb väiksemaks, ja me näeme autot tunduvalt kauem ning nii tundub meile, et auto on ka väiksem.
Hiljem samal aastal anti Nikola Teslale USA-s patent number 381 968. Patenditaotluses avaldas ta oma mootori töö teoreetilised alused, et selle tööpõhimõte oleks arusaadav. Järgmisel, 1889. aastal leiutas Mihhail Dolivo-Dobrovolski lühisrootoriga asünkroonmootori.Tänapäeval eelistatakse tööstuses asünkroonmootoreid nende tugeva konstruktsiooni ja harjade puudumise tõttu. Tänu tänapäevasele elektroonikale on võimalik mootori kiirust hästi kontrollida.Asünkroonmootoril on kaks liiki: lühisrootoriga asünkroonmootor ja faasirootoriga asünkroonmootor. 1.2.Asünkroonmootori rootor Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev traatraam või suvaline elektrit juhtiv keha. Päripäeva pöörlev magnetväli lõikab raami külgi ja indutseerib neis elektrivoolu, mille suuna määrab parema käe reegel: kui
mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust. Pooluspaaride arvu muutmisega muutub magnetvälja pöörlemiskiirus ja järelikult ka rootori pöörlemiskiirus. Pooluspaaride arv saab olla ainult täisarv seega saab kiirust reguleerida astmeliselt. Pooluspaaride arvu muutmine toimub kas staatorimähise ühendusskeemi muutmisega tema sektsioonide ümberlülitamise teel või varustatakse mootor mitme staatorimähisega. Kasutatakse ka mõlemaid mooduseid koos. Valmistakse spetsiaalseid mitmekiiruselisi asünkroonmootoreid. Lihtsaim ümberlülitusvõte on järgmine. Iga faasimähis jaotatakse kaheks sektsiooniks, mis lülitatakse omavahel kord jadamisi, kord rööbiti, muutes seejuures ühes sektsioonis voolu
koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substraadi kontsentratsiooni juures töötab ensüüm (ferment) efekti moodustumise kiirust katalüüsi algperioodil. Väga kõrgetel substraadi kontsent reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel subs ensüüm täielikult reaktsioonis hõivatud. Sahharoosi inversioonireaktsiooni (hüdrolüüsi) produktideks on glükoos ja frukt Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt su kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus o
Mürsk,mis kaalub 7 kilo,ning mis lendab 200m/s,tema impulss =7 *720=5040. Sellest saame järeldada,et mürsul on palju suurem hävitusjõud,samas tema impulsile tuleb juurde arvestada ka plahvatuse jõud,mis suurendab selle võimsust püssikuuli ees veelgi tohutult...Järgmiste näidetega olen ma näidanud,et jõu impulsi abil saab määrata erinevate kokkupõrgete hävitavad või mõningat muud toimet,teades keha impulssi ja massi on võimalik välja arvutada keha kiirus,teades keha kiirust ja impulssi on võimalik jällegi välja arvutada keha mass,seda kasutatakse laialdaselt politsei töös,sedasi tehakse sageli peale õnnetusi kindlaks,kas keegi ületas kiirust või üritas teha midagi kokkupõrke vältimiseks, Saab tõestada,et impulsi jäävus kehtib ka kuitahes paljudest kehadest koosnevast süsteemi jaoks.Ainsaks tingimuseks on,et süsteem oleks suletud.Suletuks nimetatakse süsteemi siis,kui sinna kuuluvad kehad on vastastikusmõjus vaid omavahel ja
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja
Mõnus. Kuulame paar lugu ära ja Volli ütleb: ,,Kuule läheks tooks poest õlut juurde?" Ma tõusen püsti ja kõnnin majast välja. Istun autosse ja panen raadio tööle. Volli istub minu kõrvale ja keerab heli valjemaks. Ma annan enne kohalt ära võtmist paar korda gaasi, mille peale me mõlemad muigame ja võtan taaskord kohalt vilinaga ära. ,,Äss," ütleb Volli. Teen parempöörde. Kiirusepiirang on viiskümmend. Mina sõidan kaheksakümne viiega. Roheline vilgub. Lisan kiirust. Kollane. Mul ükskõik. Lisan veel kiirust. Vastassuunast sõidab auto minu poole. Mis toimub? Appi! Mingi pauk käib. Pea valutab. Tahaks magada. Kuulen vist Volli irvitamist. Sulen silmad. Jään magama.
Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. Kiiruse valem : v =s/t MITTEÜHTLANE LIIKUMINE · Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada.
elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20. Katalüsaator aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust 21. Katioon positiivse laenguga ioon 22. Keemiline element kindla tuumalenguga aatomite liik 23. Keemiline side aatomte- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks 24
Kui on kehvad talveilmad ja ei saa hästi koha pealt ära minna ning rattad hakkavad all ringi käima, siis on suureks abiks ka veojõu kontroll, mis aitab koha pealt kergemini ära minna. ESP ehk sõiduki rataste juhtimis süsteem aitab siis, kui auto kaotab juhitavuse, näiteks kui tekib külglibisemine. Avariipidurdus tuli aitab juhti kes sõidab su taga, pidurdustuli hakkab vilkuma kui tehakse järskpidurdus. On olemas ka uhi valvsus süsteem, mis juhi käitumist, gaasi vajutamis kiirust, piduri vajutamis tihedust, tuvastab silmade liikumis kiirust ning annab juhile märku millal ta peaks pausi tegema. Lisaks IT süsteemidele sõidukis on juhile abiks ka kabiin ehk elukeskkond, külmkapp, magamisvõimalused, telekas, kohviaparaat, mikrolaineahi, veekeetja jne. Võimalik on ka tanklates ööbida koos erinevate mugavustega. Selleks, et juhi terviseseisund oleks hea on ka töö ja puhkeaja seadus, mis reguleerib maksimaalselt töö ja puhke aja, annab teada, millal on
2. 7 11 4 3. 11 15 4 4. 4374 15 19 4 0,078 5. 19 22,3 3,3 6. 22,3 26,3 4 l (keskmine) = 3,9 cm Mõõtmiste ajal oli temperatuur 20,8°C 1. Leidsime heli kiirust v ( m/ s) v = x f ; v =341,2m/ s 2. Leidsime heli kiirust 0o C juures (v) v 341,2 v0 = ; v0 = =327 ,6 m/ s 1+0,002 t 1+0,002 x 20.8 3. Leidsime õhumoolsoojuste suhe µ v2 29 x 10-3 x 341,2 ² ¿ ; ¿ =1,4 RT 8,31 x 293,8
mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond
substraadist; k-1 – ensüüm-substraadi kompleksi dissotsiatsiooni reaktsiooni kiiruse konstant (ensüümiks ja substraadiks); k2 – ensüüm-substraadi kompleksi muundumise reaktsiooni kiiruse konstant (ensüümiks ja produktiks) Esimesena kiiresti moodustub ensüüm-substraadi kompleks, mis edaspidi muundub vaba ensüümiks ja produktiks.Michaelis-Menteni teooria järgi on kiirus proportsionaalne ensüüm- substraadi kompleksi kontsentratsiooniga. Kiirust määrab substraadi kontsentratsioon ja k 2 (ensüüm-substraadi kompleksi muundumise reaktsiooni kiiruse konstant (ensüümiks ja produktiks)). V0= k2 [ES]. Ensüüm-substraadi kompleksi moodustumise kiirus võrdub: v=k1[E][S] (kompleksi moodustumise kiiruse konstant korda ensüümi ja substraadi kontsentratsioonid.) Kompleksi muundumise kiirust produktiks ja vaba ensüümiks väljendatakse v=(k -1+k2)* [ES].
vastastikmõju väljendus. Avaldub gravitsioonijõus. Ühtlase sirgjoonelise liikumise puhul läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused ja trajektooriks on sirgjoon.Füüsikaline mudel - idealiseeritud keha või nähtus. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus, näitab kui suure teepikkuse läbib keha teatud aja jooksul. Igal vektoril on suurus ja arvväärtus ehk moodul. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Ühtlasel liikumisel on hetkkiirus ja keskmine kiirus võrdsed. Hetkkiirus on alati suunatud trajektoori muutuja sihiks. Ühtlaselt muutuvaks kiiruseks nimetatakse liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist . Sisuliselt on kiiruse muutumine kiirendus. Kiireneval liikumisel on kiirendusvektor ja kiiursvektor samasuunalised. Aeglustuval vastassuunalised
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8
vahustada vahukoort, valmistada biskviittainast, kartulipüreed ja püreesuppe. Sausegur Mootorikorpus on valmistatud löögikindlast plastikust, varrasrootor ja vispel aga roostevabast terasest. Sauseguriga on lisavarustusena kaasas seinaraam, et seadet oleks mugav hoida. Ohutuks töötamiseks.. Hoia vispliosa piisavalt sügaval segatavas massis, sellega väldid pritsimist Kui oled kasutamisel kiirust muutnud, siis reguleeri kiirus miinimumi enne seadme seinast välja tõmbamist Kui soovid vispliosa puhastada, tuleb kindlasti seade enne vooluvõrgust välja tõmmata! Kasutatud kirjandus www.google.ee http://en.wikipedia.org
KÄIGUKAST Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta ehfektiivsemaks jõugs ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks
ettepoole ning seetõttu on aerodünaamilisem Elastsest materjalist pluus ja püksid, mis vähendavad Elastsest materjalist õhutakistust pluus ja püksid, hoiavad ära higistamist Madal tuuletakistus, mis tõstab kiirust Sarved aitavad viia keharaskust ettepoole, et ratas püsiks paremini tasakaalus ja oleks paremini juhitavam Kasulikud püsti mäkketõusul, spurdil ning kasulikud ka sirgel toetuspinnana
Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede leidmiseks, samuti äikesepilvede avastamiseks. Tänu radaritele saavad uurijad jälgida pilvede liikumise suunda ja kiirust maa kohal. Ilmavaatlus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Alalisvool: Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust, antud hetkel ja antud trajektoori punktis. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus-tema suund ühtib liikumise suunaga. Sisuliselt on hetkkiirus lõpmata lühikese nihke ja selle läbiviimiseks kulunud lõpmata lühikese ajavahemiku suhe. Ühtlaseks muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist sirgjoonelist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus millega iseloomustatakse seda kui kiiresti kiirus muutub. a=v-v0/t , kus a-kiirendus, v-algkiirus, v0-lõppkiirus t-aeg Kui liikumine on kiirenev, siis on algkiiruse ja kiirenduse vektorid samasuunalised. Aeglustuva liikumise korral on algkiiruse ja kiirenduse vektorid vastassuunalised.
isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4. Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd) 5. Jääkainete (piimhappe) kiirem lagundamine 6. Keha rasvaprotsendi vähenemine 7. Süsivesikute varude suurenemine 8. Taastumise kiirenemine Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritaud aeroobselt, st. hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest ( orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnedest minutitest mitme tunnini.
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse
v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2
· Kui kiirus suureneb ühtlaselt kiirenev liikumine · Kui kiirus väheneb ühtlaselt aeglustuv liikumine X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Kiirendus Kiirendus väljendab kiiruse muutumist. Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. V0 algkiirus V kiirus ajavahemiku t järel V V0 m a = Ühik 1 t s2 Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust. X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Teepikkus ja aeg ühtlaselt muutuval liikumisel v2 v02 v = v0 + at S= 2a at2 s= v0t + -- 2 v v0 t= a X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm KESKMINE KIIRUS
Rihm jääb lihtsalt liiga kauaks taldrikute alumisse äärde. Ja kui mootori kiirus hakab kasvama, jääb sul pöördeid liiga väheks, ja ei ole jõudu, et edasi liikuda. Nüüd siis tagumise poole juurde. Tagumiste taldrikute taga on vedru, mis taldrikuid koos hoiab. Seda nimetatakse survevedruks. Survevedru surub taldrikuid kokku, tänu sellele püsib rihm taldrikute välimisel äärel. Ja see tagabki madala käigu. Kui nüüd arendada kiirust, siis hakab rihm taldrikuid laiali pressima, see tõstab käiku. Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need taldrikud kokku surutakse, kui kiirust vähendatakse.Kui su rullikud annavad su rollerile hea kiirenduse ja lõppkiiruse, aga mäest üles minnes roller aeglustub. Tuleb see liiga pehmest survevedrust. Survevedru aitab tagumisi taldrikuid kokku suruda. Teisestküljest, kui su vedru on liiga tugev, siis ei pruugi su rullikud olla piisavalt rasked, et suruda rihma viimasele käigule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
