Newtoni seadused (0)

Newtoni seadused.
Konspekt 10. klassile
Tarmo  Vana 
VKG
Veebruar 2012
Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek 
Peili abistavat konspekti 10. klassile 
Füüsikalise looduskäsitluse alused. 
Newtoni I seadus (inertsiseadus) ja  inerts
Füüsika uurib kehade liikumist ja vastastikmõju. 
Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. 
Seejuures võib keha liikumisolek  muutuda. 
Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju 
toimel. 
Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi 
liikumisoleku muutumine. 
Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse 
ja suuna kui ka keha kuju muutumine.
Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade 
vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et 
vastastikmõju puudumisel ei saa kehade 
liikumine muutuda. 
Vastastikmõju puudumisel ei saa 
muutuda  liikumiskiirus  ega liikumissuund. 
Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel 
keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 
Keha võib aga ka  püsivalt paigal seista. 
Paigalseis on teatud liiki liikumisolek. 
Paigalseis on liikumine kiirusega, mille 
väärtus on null.
Sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, 
on pea võimatu leida. 
Sellega on samaväärne olukord, kus 
vastastikmõjud on kompenseerunud ehk 
vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. 
Näiteks  õngekork  seisab tasakaaluasendis 
siis, kui allapoole mõjuv  raskusjõud  on 
tasakaalus vee poolt tekitatud ülespoole 
mõjuva üleslükkejõuga
Langevarjur laskub muutumatu 
kiirusega, kui Maa 
külgetõmmet tasakaalustab 
õhu takistusjõud.
Selliste järeldusteni jõudis Inglise 
loodusteadlane  Isaac Newton looduses toimuvat 
vaadeldes juba 17. sajandil. 
Ta  sõnastas selle liikumisseaduse järgmiselt: 
kui kehale teised kehad ei mõju või kui 
mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal 
või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 
Seda seadust nimetatakse  Newtoni 
esimeseks seaduseks.
Oleme kõik kogenud, et  ühegi keha liikumist ei 
saa silmapilkselt ega vaevata muuta. 
See, et kehad püüavad oma liikumisolekut 
muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. 
Nähtust, kus kehad püüavad oma 
liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. 
Newtoni esimene seadus väljendabki inertsi 
olemasolu. 
Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine 
iseenesest ei muutu. 
Newtoni esimest seadust nimetatakse ka 
inertsiseaduseks.
Kiirendus ja mehaanika   põhiseadus
Newtoni II seadus
Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei 
muutu. 
Kui aga kehale mõjuvad jõud  pole tasakaalus 
(jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab 
liikumisolek muutuma . 
Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. 
Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. 
Liikumise muutumist saab iseloomustada 
muutumise kiirusega. 
Me saame seda iseloomustada suurusega, mis 
näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes 
ajaühikus ehk sekundiga . 
Liikumisoleku muutumise kiirust 
iseloomustavat suurust nimetatakse 
kiirenduseks. 
Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise 
kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus 
ajaühikus. 
Kiirendust saab arvutada  jagades  kiiruse muudu 
(lõpp- ja algkiiruse vahe) kiiruse muutumise 
ajaga . 
Kiirenduse tähiseks  valemites  on a ja 
mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu 
kohta).
Kui katseliselt uurida, kuidas erineva 
tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib 
tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist 
kiiremini muuta. 
Suurem jõud annab kehale suurema 
kiirenduse.
Kehad on erinevad. 
Mõne keha liikumist on  teistega  võrreldes 
raskem muuta. 
Sel juhul öeldakse, et see on suurema 
inertsusega. 
Inertsus  on keha omadus, mis iseloomustab 
keha võimet oma liikumisolekut säilitada. 
Inertsuse mõõduks on keha mass. 
Suurema massiga kehade inertsus on suurem 
ja sama suur jõud suudab sellele anda 
väiksema kiirenduse.
Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes 
jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub 
jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline 
selle jõuga ning pöördvõrdeline keha 
massiga:


F
a  m
Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis 
kannab ka Newtoni teise seaduse  nimetust .
Mõju ja vastastikmõju seadus 
Newtoni III seadus
Selle seaduse all tuntakse mõju ja vastumõju 
seadust, mille järgi mõjutavad kaks keha 
teineteist vastastikku alati võrdsete 
vastassuunaliste jõududega.

Document Outline

• Newtoni seadused.
• PowerPoint Presentation
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13