Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühtlaselt muutuv liikumine (0)

1 Hindamata
Punktid
ÜHTLASELT MUUTUV
LIIKUMINE
Ivo Eesmaa
Kärdla Ühisgümnaasium
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesmaa
Muutuv liikumine
Võrdsetes ajavahemikes läbitakse mittevõrdsed
teepikkused
Kiiruse suund muutub
2 s 2 s 2 s 2 s
10m 0m 5m
5m
skogu m
Vk = Vk = 2,5 s
tkogu
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Ühtlaselt muutuv liikumine
Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus
võrdsete suuruste võrra
2 s 2 s 2 s 2 s
10m/s 10m/s 10m/s 10m/s
· Kui kiirus suureneb ­ ühtlaselt kiirenev liikumine
· Kui kiirus väheneb ­ ühtlaselt aeglustuv liikumine
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Kiirendus
Kiirendus väljendab kiiruse muutumist.
Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus.
V0 algkiirus V ­ kiirus ajavahemiku t järel
V V0 m
a = Ühik 1
t s2
Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust.
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Teepikkus ja aeg ühtlaselt
muutuval liikumisel
v2 ­ v02
v = v0 + at S=
2a
at2
s= v0t + --
2
v ­ v0
t=
a
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
KESKMINE KIIRUS
Kogu teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatist
nimetatakse keskmiseks kiiruseks.
Kogu
teepikkus s
Keskmine
kiirus = koguaeg
Vk =
t
s
t= 4 s Vk =
s= 24 m t
24 m
Vk =
Vk = 6 m/s Vk =? 4 s
Hetkkiirus
Hetkkiirus on keha kiirus mingil kindlal
ajahetkel.
Et tulemus oleks täpsem, peab valitud
ajavahemik olema piisavalt lühike
s
V =
t
Ühtlasel liikumisel on hetkkiirus võrdne igas punktis,
seega võrdne keskmise kiirusega.
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Ühtlaselt muutuv liikumine
Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus
võrdsete suuruste võrra
3. s 4. s
1. s 2. s
10m/s 10m/s 10m/s 10m/s
· Kui kiirus suureneb ­ ühtlaselt kiirenev liikumine
· Kui kiirus väheneb ­ ühtlaselt aeglustuv liikumine
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Kiirendus
Kiirendus väljendab kiiruse muutumist.
Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus.
V0 algkiirus V ­ kiirus ajavahemiku t järel
V V0 m
a = Ühik 1
t s2
Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust.
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Teepikkus ja aeg ühtlaselt
muutuval liikumisel
v2 ­ v02
v = v0 + at S=
2a
at2
s= v0t + --
2
v ­ v0
t=
a
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Liikumisvõrrand x = x(t) ühtlaselt muutuval
liikumisel
at2
x = x 0 + v 0 t x 0 = 4m v 0 = 2m/s a
2 =2m/s 2
+ 2t 2
x = 4+ 2 t => x = 4 + 2 t
+ 2 + t 2
t(s) 0 1 2 3 4
X(m 4 7 12 19 28
)
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
t(s) 0 1 2 3 4
X(m 4 7 12 19 28
) x
m
28
21
14
7
0 1 2 3 4 t
s
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Liikumisvõrrandid ühtlaselt muutuval
liikumisel
a
a =
const
a = 4
4
t
s
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Liikumisvõrrand s = s(t) ühtlaselt muutuval
liikumisel
at 2
v 0 = 2m/s a
s = v 0 t
2 =4m/s 2
+
s = 2t+
2t2
t(s) 0 1 2 3 4
s(m 0 4 12 24 40
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
t(s) 0 1 2 3 4
s(m 0 4 12 24 40
) s
m
24
12
4
0 1 2 3 4 t
s
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Liikumisvõrrand v = v(t) ühtlaselt muutuval
liikumisel
v = v 0 + v 0 = 2m/s a =2m/s 2
at
v = 2 +
2t
t(s) 0 1 2 3 4
v(m/s 2 4 6 8 10
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
t(s) 0 1 2 3 4
v(m/s 2 4 6 8 10
)v 2t
2 +
m/s
v =
8
6
4
2
t
0
1 2 3 4 s
Kiirus kõverjoonelisel liikumisel
A
A
B
X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
Vasakule Paremale
Ühtlaselt muutuv liikumine #1 Ühtlaselt muutuv liikumine #2 Ühtlaselt muutuv liikumine #3 Ühtlaselt muutuv liikumine #4 Ühtlaselt muutuv liikumine #5 Ühtlaselt muutuv liikumine #6 Ühtlaselt muutuv liikumine #7 Ühtlaselt muutuv liikumine #8 Ühtlaselt muutuv liikumine #9 Ühtlaselt muutuv liikumine #10 Ühtlaselt muutuv liikumine #11 Ühtlaselt muutuv liikumine #12 Ühtlaselt muutuv liikumine #13 Ühtlaselt muutuv liikumine #14 Ühtlaselt muutuv liikumine #15 Ühtlaselt muutuv liikumine #16 Ühtlaselt muutuv liikumine #17 Ühtlaselt muutuv liikumine #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DaireO Õppematerjali autor
Slideesitlus

Sarnased õppematerjalid

Ühtlane liikumine
11
doc

Ühtlane liikumine

Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 1 Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s ­ teepikkus (km); v ­ kiirus (km/h); t ­ aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii

Füüsika
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS
4
docx

MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS

MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja

Füüsika
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-

Kategoriseerimata
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-

Füüsika
Füüsika mehaanika ja taustsüsteem
2
rtf

Füüsika mehaanika ja taustsüsteem

1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t ­ 3t2

Füüsika
Füüsika valemid 10-klass
4
odt

Füüsika valemid 10. klass

3) Aja valem ühtlasel liikumisel t= v 4) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel 1. X=X0+v*t 2. X=X0+s sk o g u 5) Keskmise kiiruse valem vk= t k ogu v- v 0 6) Kiirenduse valem a= t 7) Kiiruse valem ühtlaselt muutuval liikumisel v=v0+at a t2 8) Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel aja kaudu s=v0t + 2 v 2- v 20 9) Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu s=

Füüsika
Füüsika konspekt 11kl
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha kordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks.

Füüsika
Mehaanika
27
doc

Mehaanika

1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun