Loodusõpetuse ülemineku eksam (3)

Loodus õpetus :kõik kordamiseks.

• Vesi
  

Vesi on üks tuntuimaid lahuseid
Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu ,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat.
Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur)
Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ?
V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem.
Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli)
Mis anumas vett kaasa võtta ? : Metall , plastik , klaas.
Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool, piiritus .
Vee puhastamise meetodid : Setitamine (mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.)
Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine)
Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil).

• Õhk
  

Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%).
Hapniku tähtsus elusloodusele.-Elusorganismid vajavad hapniku hingamiseks.
Süsihappegaasi tähtsus elusloodusele.-Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesiks.
Milliseid gaasilisi saasteaineid võib õhku sattuda inimtegevuse pärast-vingugaas,vääveldioksiid,süsihappegaas,

• Füüsikalised ja Keemilised nähtused
  

F:Aine kuju ja olek muutub kuid koostis jääb samaks.
K:Aine koostis muutub.
Keemilise nähtuse reaktsiooni tunnused :

Eraldub valgus

Eraldub soojus (põlemine)

Eraldub sade

Muutub värv

Eraldub gaas
Küünla põlemine – Nii F kui ka K.
Iseloomusta : Tahkumist , sulamist , kondenseerumist ja aurustumist.
Tahkumine – Aine oleku muutumine vedelast tahkeks
Sulamine-Aine oleku muutumine tahkest vedelaks
Kondenseerumine- Gaasilise aine muutumine vedelaks
Aurustumine-Vedela aine muutumine gaasiliseks
1
t
10
ts
1
ts
0,1
t
1
ts
100
kg
1
kg
0,01
ts
1
kg
1000
g
1
g
0,001
kg
1
km
1000
m
1
m
0,001
km
1
m
10
dm
1
dm
0,1
m
1
dm
10
cm
1
cm
0,1
dm
1
cm
10
mm
1
mm
0,1
cm

• Aatom
  

Aatom on väike aine osake.
Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Neutronid -neutraalsed- ilma laenguta
prootonid -positiivse laenguga,
elektronid-negatiivse laenguga .
Aatomi tuum koosneb nukleonidest. Aatomi keskel asub positiivse laenguga tuum. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades elektronkatte . Tuuma osakesi on kahte liiki: 1) laenguga- prootonid(p) 2)laenguta ehk neutraalsed osakesed - neutronid (n). prootonilaeng on suuruselt võrdne aga märgilt vastupidine elektroni laenguga. Aatom on kokku neutraalne osake. Prootonite arvu tuumas nimetatakse aatominumbriks (z). Prootonid ja neutronid on tuuma osakesed ja neid nimetatakse nukleonideks. Elektronkatte ehitus: elektronid tiirlevad tuuma ümber erinevatel kaugustel. Esimene elektronkiht asub tuumale kõige lähema. Iga elektronkiht saab mahutada maksimaalselt teatud arvu elektrone. Esimesele elektronkihile mahub maksimaalselt 2 elektroni. Tuumast kõige kaugemat elektronkihti

• PT tabel ja aatomi ehitus
  

Aatomi järjenumber näitab aatomi tuuma laengut , elektronide ja prootonite arvu.
Perioodi number näitab elektronide kihtide arvu.Rühma number näitab elektronide arvu aatomi väliskihis. Ioonid tekivad ,siis kui aatom loovutab või liidab elektrone .Kui aatom liidab siis tekivad anioonid ja kui aatom loovutab siis tekivad kationid.Väärisgaaside väliskiht on täis (oktett ,8kihti)
Na +11 l 2)8)1)

• Ioonde teke aatomist
  

Väärisgaasidel väliskiht on täielikult täidetud elektronidega. Üldreeglina on väliskihis sel juhul 8 elektroni- elektron oktett ( v.a. heelium ). Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid loovutada oma väliskihi elektrone või teistelt aatomitelt elektrone juurde võtta. Elektronide liitmise või loovutamisega üritavad aatomid saavutada elektronoktetti. Kui aatom liidab või loovutab elektrone omandab ta laengu ja muutub iooniks.
Na aatom naatriumioon
Na +11 l 2)8)1) – e Na+ + 11 l 2)8)
P+ = 11 +11 p+ = 11 +11
e = 11 -11 e = 11 -11
elektronide loovutamisel tekib positiivse laenguga ioon ehk katioon . Elektronide liitmisel tekib negatiivse laenguga ioon ehk anioon .

• Mis on keemiline element?
  

Keemiline element on ühesuguse tuuma laenguga aatomite liik.

• Liit ja liht ained.
  

Lihtaine molekulis on kõik aatomid ühte liiki. Liitaine molekulis on aatomid eri liiki. Segud koosnevad mitme aine osakestest. Puhas aine koosneb vaid sama liiki aatomitest.
Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist
Vesiniku molekul koosneb kahest vesiniku aatomist
Vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
Süsihappegaasi molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist

• Keemiline valem
  

Keemiline valem (koosneb elementide sümbolitest ja indeksitest ja) väljendab aine koostist. Indeks on arv, mis näitab (keemilise elemendi) aatomite arvu molekulis. Üks veemolekul (H 2 O) koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist.Kui arv on valemi ees siis see näitab mitu molekuli on aines , sea nim. Kordajaks.(5H2 –viis vesiniku molekuli).Struktuuri valem näitab aine ehitust ehk näitab kuidas on aatomid omavahel seotud molekulid.

• Mehaaniline liikumine
  

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teise suhtes.
Trajektor on joon mida mööda keha liigub.
Kui keha muudab kiirust oma liikumise ajal siis on tegu mitteühtlase liikumisega , kui keha oma kiirust ei muuda siis on tegu ühtlase liikumisega

• Kiirus
  

Kiirus = teepikkus / aeg V= s/t V=kiirus s=teepikkus t=aeg t=s/V s=V*t
Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. Mitteühtlase kiiruse iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.

• Jõud
  

Jõud on füüsikaline suurus. Ta arvuliselt väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu tähis on F ja ühik on 1 N ( njuuton ). Jõu mõõtmiseks kasutatakse mõõteriista, mida nimetatakse dünamomeetriks (vedrukaal)

• Töö
  

Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu abil keha liigub. Töö võrdub tööle kulutatud jõu ja jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
A=F*S A=töö F=jõud S=teepikkus (jõu mõjul)
Tööühikud: 1 J (džaul) = N * m

• Energia
  

Keha võimate teha tööd nimetatakse energiaks. Energiat mida omavad liikuvad kehad nimetatakse kineetiliseks energiaks ehk teisiti liikumise energiaks. Energia on võrdne suurima tööga, mida keha võib teha. Töö ja energia ühikud on samad J (džaul). Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikkuse asendi tõttu.

• Kuidas tähistad?
  

Lämmastik
Vesinik
Hapnik
Vesi
Süsihappegaas
Vingugaas
Metaan

• Kolm esimest perioodi
  

Esimene periood : H- vesinik , He-Heelium
Teine periood:Li – Liitium ,Be-Berüllium , B-boor , C-süsinik,N-lämmastik ,O-hapnik , F-floor,Ne- neoon
Kolmas periood-Na-Maatrium , Mg – Magneesium ,Al- Alumiinium ,Si-räni,P- Fosfor ,S-Väävel
Cl- kloor ,Ar-argoon