Andrus Kivirähk, ,,Rehepapp" Teose lühianalüüs 1. Zanr: romaan 2. Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus.
400-sõnaline kirjand Sissejuhatus *Pikkus keskmiselt 3 lauset (vähem ei ole soovitav), viimane probleemlause *Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus
seda enda nahas tunda. Kuid miks tänapäeval noored alkoholi joovad? Alkohol on tänapäeva noorte seas väga levinud, et sa võid iga ettejutuva noore käest küsida et mis alkohoolne jook talle kõige rohkem meeldib ja sealt ei tule vastust nagu: "Ma ei joo alkoholi." Vastus on lihtne - et olla lahe või et kool unustada või on mõni tähtpäev. Terve elu on neil üks pidu ja pillerkaar, kuid kui sa vaatad seda kõike veidike kaugemalt, siis saab elada ka ilma joomiseta, kui kui sa ükskord juba alustad, siis enam seal lõppu ei ole, juhul kui sul on enesekindlust nii palju ja suudad öelda ei pudelile. Et olla lahe? Selle pärast juua end maani täis? See on lollus. See kõik tuleneb kas vanemate noorte eeskujust või siis filmidest, kus näiteks näitleja "joob ennast täis" ja siis noor mõtleb et ohoh, võiks kohe ise ka järgi proovida - ja siis proovibki, kuid tulemus ei ole mitte positiivne, kui liiga palju manustada.
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal k...
Samas teab arukas inimene, et tal on alati arenguruumi ja ta pürgi oma teadmistega esiritta. Ta ei tunne vajadust kogu aeg esineda, kuna ta on juba enda jaoks end tõestanud. Näiteks Mart Laar, kes on olnud palju eeskujulikum poliitik, kui Savisaar oma tegevusaja jooksul kokku. Üldiselt tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest. Teine kokkuvõte: Tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Erinevaid vaatepunkte tekib palju. Keskkooli lõpukirjand omab võrdlemisi suurt tähtsust koolilõpetanu järgnevas elus, aga selle panevad paar paika vanatüdrukut eksamikomisjonist, andes hindeid üle subjektiivse vaatepunkti. Rumalus /peitub meie haridussüsteemi/ eespingis.
sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtunik. Kosmose riigiks astumine on jätnud Eestist ma järjekordse tähtsa märgi .Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on eriline paik, sest sellest maast on umbes pool metsade all ja umbes kolmandik märgalade all. Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest. Kõik ei ole nii ilus nagu paistab. Eesti elatustase on madalam võrreldes lääneriikidest madalam, mis ei meeldi kohe rahvale üldse, kuid võrreldes nende riikidega, mis olid koos Eestiga Nõukogudeliidus on meie elatustase vähekene kõrgem. Selle põhjuseks on ligi 50aastat
vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emajõe Veevärk, 1,463 /m3 koos käibemaksuga. 2. Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Emajõe Veevärk. Reovesi puhastatakse Elva reoveekogumisalas. Reovee puhastamine ehk reoveekäitlus algab mehaanilise puhastusega
pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel olevatel ilvestel on need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. Mned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega: aitavad tunnetada asju mbruskonnas. Metsas, kus helid neelduvad, kuuleb ilves jnese oksanrimist 71 meetri pealt, lagedal vljal aga mitu korda kaugemalt. Ilves on hea nide sellest, kuidas kohastumused aitavad loomal planeet Maal ellu jda. Esmapilgul vaid naljakad eriprad nagu esi- ja tagakppade erinev pikkus, krvatutid jne on tegelikult ilvestele vga olulised. Vib isegi elda, et igal kehaosal on oma funktsioon ja eluline thtsus. Kuna ilves elab ka Eesti metsades, siis on kasulik teada tema kohta huvitavat informatsiooni.
demokraatia ja vägivald väheneb. Kuid peagi sai selgeks see, et need lootused olid ennatlikud. Kindlasti oli üheks suureks probleemiks tol ajal terrorism. Terrorismi põhjustajateks olid eelkõige usk ja elutingimused. Usuäärmuslastel oli mõjuvõim seal, kus olid nõrgad majanduslikud olud ja kus inimõigusi polnud ollagi. Terrorismiga kaasnesid ka epideemiad ja näljahädad. Kuid terrorism ei olnud kindlasti ainus kriiside põhjustaja, pigem tuleks vastust otsida kaugemalt, et miks üldse algas terrorism ja miks ei suudetud seda ennetada? 20.sajandil toimunud kriisid ei lõppenud kõik kohutavalt, suudeti ka leida lahendusi. Näiteks kui Iraak okupeeris Kuveidi, siis 1991.aastal tõrjus USA Iraagi väed välja, nüüdseks on Kuveit iseseisev ja rahulik riik. Samuti leidis lahenduse ka Kashmiri kriis, milles Pakistan soovis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ja India vahel
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võist...
orienteerumist hõlbustava kompassi. Maa-magneti poolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul kukkuma just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia üsna kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest satub vahel meie silma ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg,
Sparta. Üks tugev liider, kellel on piisavalt tarkust, et pääseda riigi eesotsa, asendab kõik saadikud ja poliitikud ükshaaval oma lähedaste sõpradega ent ta peab oma võimu kinnitama. Selleks loob ta salaarmee ja ähvardades (sellest piisab, kuna keskmine rahumeelne kodanik ei hakka oma rumaluses ja arguses niikuinii vastu) vallutab vaikselt kõik ümbritsevad alad. Meedia summutab ta enne, kui too jõuab juured kasvatada. Ent nüüd tuleb kõige raskem: tugevad naabrid kaugemalt, näiteks USA. Ometigi on sellel liidril üks eriline eelis: ta on ainuvalitseja, kes ei pea arvestama teiste mõttemaailmatega seega võtab ta otsuseid vastu kiiremini, kui USA riigikogu selleks suuteline on. Kuni targad mehed Valges Majas tuliselt vaidlevad, teeb liider oma esimese kiire sammu ja ründab kõige ootamatul ajal: siis, kui teised on liiga ametis sellega, et ei suuda saavutada omas riigis üksmeelt. Loomulikult võib sellisel
KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS Rembrandt ,,Jeesuse ristilt võtmine" 17. saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal
talalagi, mille talade ja liistude vahelised krohvipinnad on täiendatud joonornamendiga. Tänu sellele kirjeldusele sai parema kujutise autori mõttest ning see samuti täiendas kõrvalolevat joonistust. Lemmikuteks jäid näitusel arvatavasti ’’Marseilles vana sadam’’ ning 1962. aastal tehtud portree. Esimene on lemmik sellepärast, et nii huvitav oli vaadata, mida saab tavalise musta markeriga teha paberile ning isegi kui lähedalt vaadates on see lohakas, siis kaugemalt jälgides saab aru, millega täpselt on tegemist. Teine mainitud on lemmik sellepärast, sest see tundus teistest teostest kohe erinev. Teosel oli kuri nooruk, mis meenutas ka veidi ennast. Kokkuvõttes oli näitus väga kena ning kui oleks võimalik, siis tahaksin Aet Maasiku töid veel vaadata. Terve näitus tundus väga originaalne ning polnud sellist teost, mis oleks tekitanud minus negatiivset emotsiooni. Kuna mind arhitektuur ja muu selline ei huvita, siis nüüd hakkas mind
Hiljem ta kahetses seda ning l�ks uuesti oma meestele appi missiooni t�itma. Vaenlased teadsid juba sellest plaanist ette, et tahetakse �hata sild. Jordan m�istab, et peab siiski silla �hkama, juhul kui ta just vastupidist korraldust ei saa. Kuna Pablo oli talt varastanud kraami �hkamiseks, siis pidi Jordan kasutama alternatiivi. Ta leidis, et sild granaatidega �hku lasta on v�ga hea m�te. Ta sidus granaatide splintide otsa traadi, et neid saaks kaugemalt �hata. See on veel ohtlikum, kui eelmine plaan, sest nad peavad plahvatuskohale olema veel l�hemal. Samal ajal, kui Pilar, Pablo ja teised r�ndavad m�lemalt poolt detoneerivad Jordan ja Anselmo d�namiidi mis l�heb Anselmole elu maksma, kuna ta sai pihta �rapneli t�kiga. P�genemise ajal Jordani hobune sai pihta. Ta arvas, et ei j�� ellu ning teadis, et aeglustab sellega teisi. Ta �tles Mariale headaega ning kindlustas
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). · Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas. · Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. · Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta,
Minu tohtrid E. Vilde Kord jäi Vilde haigeks. Arste ta ei tahtnud kutsuda, kuna need tahavad ainult lõigata, kui aga ei lõika, siis tapavad su rohtudega ära. Niisiis jäid arstid kutsumata. Varsti saadi aga ümbruskonnas teada, et Vilde on haige. Kohe tulid mõned naabrid oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud lahkesti vastu. Mõne aja pärast tuli veel inimesi, juba kaugemalt. Nende rohud võtis kirjanik ka vastu. Nii hakkasid igasugused inimesed, järjest kaugemalt, tulema Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid
09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928 Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine.
Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi. Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt. Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd. Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis
laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga
ruum on suurem. Mustrid -Tihe ja suur muster vähendab ruumi - Hõre ja väike muster laiendab ruumi - Vertikaaljooned suurendavad toa kõrgust aga vähendavad toa ruumala - Väikesed tähnid-tilgakesed varjavad ja teevad märkamatuks väiksemaid pinnadefekte. Pea meeles, et mida suuremal pinnal tapeeti kasutad, seda intensiivsemalt see mõjub. Tapeeti valides on soovitatav vaadata tapeedinäidist veidi kaugemalt (näiteks mõne meetri kauguselt). Tapeetide liigid: · pabertapeet · tekstiiltapeet · vinüültapeet · värvitav tapeet Spetsiaaltapeedid: · metalltapeedid · looduslikud tapeedid · veluurtapeedid · disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht.
Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeile mõtisklesin kolimise üle, mis tähendaks peaaegu et nullist alustamist. Ilma perekonna ja sõpradeta. Seda mina hetkel ei suudaks. Õpilastel kes tulevad kaugemalt ühiselamusse elama võib raske elu olla. Nad ei näe iga päev enda õdesid-vendi ega emasid-isasid. Kuigi ühiselamus elamisega saavad kaasa nad suure elamuse ja õpivad olema rohkem iseseisvamad. Vaenlaste arvamused on tihti tõele lähemal kui endi omad. Järjekordselt puutudes kokku kahepalgeliste inimestega, kes enda vaba aega klatšimisega sistustavad, saab teada mõningaid kuulujutte. Pigem on need tõest nii tühjaks väänatud, et isegi tegelik tõde on võimendatud suureks
Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õiglane mitte tunda ennast õnnelikuna, kui ollakse suuteline nii palju kannatama. Arvan, et peaksime olema juba selle üle õnnelikud, kui ärkame hommikul ülesse, tervena, alustades uut päeva. Mõned lähevad ise oma õnne otsima, kuhugi kaugemale. Millegipärast on selliseid inimesi nii palju, kes arvavad, et kusagil kaugemal on parem. Tõesti, nõustun sellega, et mõned leiavadki kaugemalt oma õnne, aga neid on vähe, sest tavaliselt on õnn nende nina ees, aga nad lihtsalt ei saa sellest aru või siis ei oska seda tähele panna. Mina olen õppinud seda, et kui sa annad endast piisavalt ja proovid kõike hästi teha, siis tuleb õnn sinu juurde ise. Nagu on õeldud ka raamatus „Alkeemik“, kus üks karjus läks otsima oma õnne ning sai teada, et tuleb elada oma loo järgi, kuna seal kus on süda, seal on ka sinu varandus
Maha kuiva piiridelle. Nüüd, kui kolm venda olid kivid heitnud, lausus vanim vend: ,,Lähme teisele poole järve vaatama, kelle kivi langes kõige kaugemale." Kuna lühim tee oli läbi järve enese, siis selle tee nad ka valisid. Jõudnud järve keskele, leiti vanima venna kivi järve põhjas magavana. Teise venna kivi leiti aga lamavat kalda äärel ranna ja vee piiripealt. Pool kivi oli näha, teine pool aga järves peidus. Kolmanda venna kivi leiti aga kõige kaugemalt murul magavana. Jumalad olid oma otsuse teinud, kes nendest kolmest valitsejaks saab, teised kaks aga jätsid noorimaga hüvasti: ,,Jumalaga, venda noori, Liisul liimutud kuningas! Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!"
Esimese maailmasõjaaegsed lennukid Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle t...
kiiremaks ning tõhusamaks. Seda soodustasid telegraafi leiutamine, iseliikuva sõiduki leiutamine (esimene auto) ning mastaapsete teede ja sildade ehitamine nii autodele kui ka rongidele. Suurt rolli ehitusvaldkonna arengus omab raudteede levik. Selle mõju arhitektuurile on nii positiivne kui ka negatiivne: • Positiivne oli see, et ehitusmaterjale oli võimalik vedada ühest kohast teiste. Näiteks piirkondadesse, kus puudus rauamaagi olemasolu, toodi kaugemalt see vajalik materjal kohale ning peale materjali transpordi vahetasid arhitektid ja ehitajad ka ideid ja jooniseid raudteede vahendusel. Teiseks oli võimalik valmis detaile ühest kohast teise tuua ehk see tähendas, et piirkonnas, kus vajalik tooraine oli olemas, tehti ka seal koha peal sellest toode või detail valmis, mis hiljem transporditi sinna, kus seda vaja oli. See
Frank otsustas kogu loo ära rääkidna.Niisiis hakkas ta rääkima,lugu juhtus nii , mul hakkas sees halb ja otsustasin õue kõndima minna. Kõndisin ja kõndisin kuni jõudsin parki. Pargis nägin kuidas see kuulus mees Namitski relvaga mingit naist ähvardas öeldes , et sa ei tohi esmaspäeval minu vastu tunnistada või muidu ma tapan su. Naine ei olnud nõus , ning mees tappis ta. Mina nägin seda kõike kaugemalt puu tagant, peale toimunut panin jooksu. Namitski pani mind tähele ning sai mu kätte. Namitski rääkis endamisi, pole seda laipa ka nüüd vaja ning andis mulle 1000 eurot. Ta ütles see on selle eest , et sa seda saladust hoiaks ning kui politseisse lähed võib ka sinu elu otsa saada ükshetk. Tänu sellele tunnistusele toodi Namitski Mathias
Eraldi teema on ÕNNE LEIDMINE LÄBI ARMASTUSE, SÕPRUSE. Keegi ei saa olla õnnelik üksinda. Vähemalt mina küll ei usu inimest, kes väidab, et ta ei vaja ei sõpru, ei perekonda ega armastust. Seega pean väitma iseenesele esimesele teemaarendusele täiesti vastupidiselt ÕNNELIK OLEMINE ON VÄGA SOTSIAALNE NÄHTUS. Kõik me tahame olla armastatud ja tunnustatud. Ma arvan, ma olen olnud väga aktiivne suhtleja. Olen lähemalt või kaugemalt kokku puutunud tõepoolest äärmuslikult erinevate inimestega. Mul on lähemaid ja kaugemaid sõpru ja sõbrannasid, tuttavaid, sugulasi ja sugulaste sõpru... Kõik nad on mind kujundanud õpetades tundma suhetes nii musta kui valget, nii head kui kurja! Ning läbi kogemuste hindama tõelist suhet, mis toetab tulevikku, mitte hetkelõbu, tõelist hoolimist, mitte ainult seksi ja pidutsemist. Ma arvan, tänapäeva maailm on tõesti väga liberaalne, väga avatud
1930ndatel aastatel vanalinna põhjaosa lammutati ning plaanis oli sama teha ka ülejäänud piirkonnaga. Õnneks läks teisiti, kuigi 100 tuhande elanikuga vanalinn kuivas kokku 15 tuhande elanikuga linnaosaks. Tunisest kümne kilomeetri kaugusel on Sidi Bou Said, linn mäekünkal. See on pealinlaste ja turistide meelispaik. Väikelinn on otsekui muinasjuturaamatust: valgeks lubjatud majakesed, säravsinised uksed, täisõites puud. All sätendab Vahemeri ning natuke kaugemalt paistavad Kartaago varemed ja Tunise majad. Tänavaid ääristavad suveniiri- ja parfüümikaupmeeste poekesed. Kohvikus tundub aeg olevat peatunud. Tabarka on vaikne piirilinn Tabarka on vaikne ja unine väikelinn Tuneesia läänepiiril. Piiripunkt Alzheeriaga on tühi, ainult mõned autod piiri ületamas. Linnas endas valitseb mõnus õhkkond. Mehed istuvad kohvikutes, joovad kohvi või teed ja tõmbavad vesipiipu. Naisi pole kohvikutes näha.
6. Parandamine, viimistlemine 7. Puhtalt ümberkirjutamine 8. Avaldamine A.H. Tammsaare käsikiri 1.12.2013 Riina Rotsan Mõistekaart MIDA KES KELLELE TEEMA MILLAL MIKS KUS KUIDAS MIS SISSEJUHATUS Sissejuhatus äratab teema vastu huvi Selles osas kirjeldatakse teemat kaugemalt Käsitletakse teemaga seotud küsimusi Sissejuhatus on teemavaliku põhjendus Mahult 3-4 lauset töö kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan TEEMA ARENDUS e SISU · Selles osas käsitletakse teemaga seotud küsimusi · Toimub mõtete lahtiseletamine · Uute mõtete argumenteerimine liigendatakse, taaandridade kasutamine, lõigud · Mõtete sidusus · Kõige mahukam osa, ¾ kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan LÕPETUS e KOKKUVÕTE
Kord jäi Vilde haigeks. Arste ta ei tahtnud kutsuda, kuna need tahavad ainult lõigata, kui aga ei lõika, siis tapavad su rohtudega ära. Niisiis jäid arstid kutsumata. 6 Varsti saadi aga ümbruskonnas teada, et Vilde on haige. Kohe tulid mõned naabrid oma rohtudega. Vilde võttis kõik nende rohud lahkesti vastu. Mõne aja pärast tuli veel inimesi, juba kaugemalt. Nende rohud võtis kirjanik ka vastu. Nii hakkasid igasugused inimesed, järjest kaugemalt, tulema Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi
digitaalne salvestus on kaartide müügiedule muidugi suuresti toeks. Need võimalused teevad telekavaatamise mugavamaks, lisades pisutki interaktiivsust muidu nürisse puldiklõpsimisse. Loomulikult on ka miinuseid. Arvutikuvarid on enamikel juhtudel palju suurema resolutsiooni ning sagedusega kui telerid, mistõttu kaabliühenduse hälbed tulevad eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks - eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on parim ikka seal kuhu see loodud: televiisoril. Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting
veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti kultuuri huvilisi oli ka kaugemalt, nt. Soomest ja Ungarist. ISIKLIKELU Jannsen abiellus 1843.a. Vändras oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Neile sündis1843. aastal esimene laps, kellele pandi nimeks Lidie Emilie Florentin (Lydia Koidula). Veel oli neil tütar Geninka (Eugenie)ja veel nooremad pojad. HAIGUS 2 Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule
Teose nimi on ,,Niced, Veenused ja Aphrodited." Nimelt on tegu segatehnikaga, kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased. Esimesele kahele oli Viive Väljaots maalinud bokserid. Ühed olid mustad, millele olid kerge käega lille motiivid joonistatud ning ääreks pits, teised olid lillad ning kunstnik kasutas mustriks rõngaid. Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega, kuid kaugemalt vaadates oli nagu päris. Lähedalt oli näha igat pintslitõmmet ning lillemotiivid olid nagu mõne tavalise õpilase tehtud. Kui tuharad olid väga prinkis, siis rinnad oli kunstnik kujutanud vanade ning väsinutena, nad olid ära vajunud, ka rinnahoidjad olid all pool. Aluspesu muutis eriliseks neid ümbritsev pits, mis näis kui ruumiline ja kujundile külge kleebitud. Viive Väljaotsa teiseks keraamiliseks koguks oli ,,Taaveti silm," mis koosnes kümnest erinevast silmast
See, mis meid ees ootab, tekitab paljudes ärevust ja ebakindlust. Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus ma ei tea. Me keegi ei tea. Meie endi unistuste Eesti eduka ja edasipüüdliku Eesti mured on paisanud nii mõnegi meist meeleheitesse ja enesehaletsusse. Käsi rüppe lastes ning Eesti seest ja kaugemalt süüdlasi otsides me paremat tulevikku ei loo. Aasta 2009 on ju ka innovatsiooniaasta: uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Ainult meie ise saame otsustada, kuidas me edasi läheme. Me teame, et Eesti uus tõus tuleb, kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam. See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja
Rootsi aeg 1.Kuidas Rootsi riik haldas liivimaad? Eesti ala ei olnud halduslik tervik, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu maakond ja ka Saaremaa. Mõlemal kubermangul oli kindralkuberner. Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2.Rüütelkondade osa Liivimaal? Liivimaal oli kolm rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Ma...
Suureks probleemiks kujunes terrorism. Kui pärast NSV Liidu lagunemist loodeti, et kahepooluselisel maailmal on lõpp ning saab alguse mitmepooluseline maailm, siis selgus, et taolisi muutusi ei saabu. Erinevus Ida-Lääne vastasseisust seisneb vaid selles, et nüüd on vastamisi kristlik maailm ja islamimaailm või vaba demokraatlik maailm ja terroristid. Aga ei saa väita, et terrorism oleks kõikide kriiside põhjustajaks. Süüdlasi tuleks otsida kaugemalt. Mis on see, mis kujundab inimesest terroristi? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti usk, aga teiseks ja mitte vähem tähtsaks põhjuseks on elutingimused. Usuäärmuslastel on mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haritustase ning kus rikutakse inimõigusi. Sellised tingimused ei taga mitte ainult terroristide tegevust, vaid ka muid probleeme, näiteks näljahädasid, epideemiad, aga ka veriseid võimuvahetusi ning sõdu.
phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa laidudest on lhemad Krgelaid, mille rannik jb poole kilomeetri kaugusele phja, ja Hanerahustki viksem Ankrurahu, mis asub 1 km kaugusel idas. LOODUS: MERI: Laiu mber on pris sgav, paadiga juurdepsu vimaldav mne veepinnale ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused
Ettekande analüüs: Esinejate tase oli normaalne, no ma ei saakski ju kritiseerida, ega ma ise parem poleks. Ja see värin mis naiste häältes oli, mille tõttu pool Eestit neid sarjas, seda on ikka väga väheseks jäänud. Ilmselt on kõvasti häälekooli tehtud. Sound oli ka ikka päris kõva, kuid vahel tundus, et äkilised ja põrutavad kitarri-, sündi- ja trummikäigud varjutavad lauljate hääli. Aga kui ma nüüd päris tõega ütlen, siis kaugemalt oli kosta kõige paremini sõna Jeesus. Kontserdi üldine õnnestumine: Ütleme nii, et kontsert õnnestus imekspandavalt hästi. Eriliseks tegi selle aga see, et kontserdi algul tekkinud tehnilistest riketest saadi üle. Suhtumine kontserdisse: Terve Vanemuise kontserdisaal oli minu imestuseks rahavast puupüsti täis ja aplodeeris maruliselt. Inimesed on erinevad , nad kas armastavad Sõnajalgu või vihkavad. Aga muidugi on ka olemas erapooletuid, nagu mina
Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti kultuuri huvilisi oli ka kaugemalt, nt. Soomest ja Ungarist. Looming Jannseni kolm vaimulike laulude kogus oli kokku 1003 laulu koos viisidega. 1860.a. andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Peamiseks loominguks oli tal siiski küla- ja ajalooainelised jutud. Mõni kuu enne esimest üldlaulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddolaulud". Ühed tuntumad isamaalised laulud on "Eesti vennad laulgem
Karupoeg Puhh Pealtnäha tundub "Karupoeg Puhh" lasteraamat, kuid lugedes ja sisu üle mõeldes, võib järeldusele jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head...
ja energiat,aga kui midagi väga soovida,siis külla ta ka ükskord pärale saabub - see kuna ta tuleb on juba tema otsustada.Arvan,et minu suhtlemisoskus on hea,mis vajab ehk natukene lifimist .Minu ümber on nii palju erinevaid inimesi nii pean ka mina igaühega erinev olema,kõik ei vaimustu samadest huvidest ega teemadest.Nagu ma eespool mainisin,et natukene lifimist on ka mulle hea,kui on tegemist esinemistega,siis ma eelistan olla pigem tagaplaanil ja vaadelda kaugemalt toimuvat tegevust. Eneseavamisega on nii,et on inimene,kellega käib üks klõps ära ja sa lihstalt tead äkki,et kuule ta on minu inimene! Mul on hetkel ainult üks,kellele ma olen endast juba mõningaid pusletükke kätte andnud.Ütleks,et ma olen samuti tema avaja - meeskonna värk.Seetõestab ainult seda,et on olemas inimesi,kes on lihtsalt nii head,et tõsi olla ja kes tõesti suudavad sind ka raskematel aegadel naerma ajada.Aga kui mulle mingi inimene ei istu või mulle hetkel ei
*Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine
See oleks aga juba peale riigi poolt peale sunnitud palkamine ning võiks firmasse halva õhkkonna luua. Oleks veel ka võimalus kuulutada mõned lihtsamad tööd nagu ettekandja-, müüja- ja laomeheamet ,,noorte töödeks" ning kehtestada seadus, et näiteks üle 40 aasta vanused seda teha ei või. Taoline piiramine aga oleks kehtestatud piirist vanemate inimeste diskrimineerimine. Noorte tööhõivet oleks võimalik ka suurendada tööturgu ühtlustades. Selleks tuleks aga alustada kaugemalt, nimelt ühiskonnast. Hetkel on üleüldiseks trendiks, et kõik, kellel vähegi mõistust või raha on, peavad minema kõrgharidust omandama ja soovitatavalt enda ära luua üritama. Rohelisena firma loomine aga ei vii tihti soovitud sihile, vaid pigem kukub läbi, mis viib jälle töötuseni. Kõrgharidusega aga käib kaasas üks probleem: on väljakujuenud populaarsemad erialad, mida väga paljud õpivad nagu näiteks ärijuhtimine. See toob endaga
Üldjuhul on selle põhjuseks lootus leida paremaid elutingimusi. Miks suureneb aga emigratsioon Eestist ja seda eriti nooremate inimeste seas? Eestis on emigratsiooni probleem hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel. Kõige muret tekitavam on see, et lahkujateks on peamiselt noored. Nad soovivad leida endale paremaid elu- ning töötingimusi. Ka üldise arvamuse kohaselt sisendatakse juba varakult noortele, et Eestis on nii halb ning kui soovid ennast tõsiselt arendada, tuleb kaugemalt võimalusi otsida. Noorte väljarände tulemusena hakkab omakorda aga rahvastik vananema ning võib tekkida kvalifitseeritud tööjõu puudus. Emigratsiooni lihtsustab see, et riigid ei ela enam isolatsioonis ja piirid on lahti. Inimestel on väga lihtne lahkuda ning mujal uut elu alustada. Peamiseks põhjuseks peetakse madalaid palku ning samal ajal ka kõrgeid hindu. Inimesed peavad leppima vähemaga ning ei saa endale ja oma lähedastele pakkuda seda, mida sooviks
need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat
loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge sellepärast, et nad ei suuda mõelda kaugemalt kui meelelistest asjadest, mida me näeme, kuuleme. Kõik see mida ei ole võimalik kujutada on ka tavainimese põhjuseks, miks on Jumala uskumine võimatu. Descartes väidab, et inimesed usuvad ainult kujutletavatesse asjadesse, mida on lihtne mõista. Kõik muu jääb näib meile mittemõistetavana. Kuna meie ideede tõelisus tuleneb Jumalast, täiuslikust ja lõpmatust olevusest, ei saa olla iseenda olemuses ja ideedes kindlad need, kes ei usu Jumalasse. 8
Virmalised. I Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vahelist...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
