Hemingway - kellele lüüakse hingekella (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j

Eesti keel

8

doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem. Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast. Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast

Kirjandus

58

doc

Kirjanduse eksam

......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................

Kirjandus

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

53

doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus

69

doc

Suuline exam

Tagatipuks lõhuvad vandaalid matkasihiks olnud laeva. Juhtub muudki näotut. Ometi ei murdu idealistist Vambo, kes ehk ise ongi üks säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt) Juba vanaisa staatuses kirjaniku soe ja helge tagasivaat oma lapsepõlvele vanematekodus Rakveres ja metsnikust onu juures Alutagusel. Lapsepõlve süütud, muretud mängud. Sügavalt autobiograafiline, kuid siiski mitte dokumentaaljutustus. Mehe lapsepõlv, kellele "olid kaela langenud kõik selle jumalast põlatud aastakäigu egiptuse nuhtlused sõda, Siberi vangilaagid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest midagi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitu aastat kestnud kõhklemisi ja arupidamist viimaks ummisjalu põgenenud oli, ja üks peaaegu õnnelik abielu, mille kuri jumal või saatus luba küsimata ise talt ära võttis

Kirjandus

Kommentaarid (0)