Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hemingway - kellele lüüakse hingekella (0)

1 Hindamata
Punktid
"Kellele l��akse hingekella " on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu " Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks. Ta v�itles Fransisco Franco s�durite vastu, kes pooldasid fa�ismi. Kuna ta oli v�ga andekas l�hkaja anti talle �lesanne lasta �hku sild, et vaenlasi eemale hoida. See missioon oli v�ga ohtlik. Oma missiooni k�igus kohtub ta m�ssulise Anselmoga. Ta viib Jordani m�ssuliste laagrisse ja tegutseb esialgu Jordaania ja teiste parteide v�itlejate vahendajana. Laagris kohtub Jordan noore hispaanlannaga, kelle nimi on Maria. Maria vanemad on lahutatud ja Mariat v�gistasid falangistid. Ta oma armastusega Maria vastu pani ohtu nii enda kui ka teised. Ka Pablo naine Pilar oli v�ga huvitatud tema missooniga �hinemisest. Vahepeal hukkus �ks El-Sordo juhitud pande. Pablo vahepeal varastas d�namiidi ja detonaatori ning viskas selle kuristikust alla j�kke. Hiljem ta kahetses seda ning l�ks uuesti oma meestele appi missiooni t�itma. Vaenlased teadsid juba sellest plaanist ette, et tahetakse �hata sild. Jordan m�istab, et peab siiski silla �hkama, juhul kui ta just vastupidist korraldust ei saa. Kuna Pablo oli talt varastanud kraami �hkamiseks, siis pidi Jordan kasutama alternatiivi. Ta leidis, et sild granaatidega �hku lasta on v�ga hea m�te. Ta sidus granaatide splintide otsa traadi, et neid saaks kaugemalt �hata. See on veel ohtlikum, kui eelmine plaan, sest nad peavad plahvatuskohale olema veel l�hemal. Samal ajal, kui Pilar, Pablo ja teised r�ndavad m�lemalt poolt detoneerivad Jordan ja Anselmo d�namiidi mis l�heb Anselmole elu maksma, kuna ta sai pihta �rapneli t�kiga. P�genemise ajal Jordani hobune sai pihta. Ta arvas , et ei j�� ellu ning teadis, et aeglustab sellega teisi. Ta �tles Mariale headaega ning kindlustas selle, et v�hemalt Maria ja teised j�uaksid p�geneda. Augustin arvas, et oleks parem Jordan maha lasta, aga Jordan ei olnud n�us. Ta j�i sinna ning lootis, et tapab vaenlaste ohvitseri ning aeglustab neid, kes ajavad tema omasi taga. Jutustus l�ppeb sellega, et Jordan hakkas ohvitseri varitsema. Peategelane - Robert Jordan Anselmo - Jordani giid Golz - Ohvitser , kes tellis silla �hkamise Partisanide liider(ANTI FA�IST) - Pablo. Pablo naine - Pilar Rafael - mustlane .. v�ga entusiastlik aga laisk . Maria - Jordani armastus. T�druk keda kohtas laagris. Karkov - N�ukogude Agent ja ajakirjanik Madridis. Jordani s�ber. Augustin - ropp . partisan. kesk-ealine El-Sordo - Mingi partisanide kamba liider Fernando - Keskealine Partisan Andres ja Eladio - Pablo kamba liikmed. Nad on vennad. Primitivo - Noor Partisan Pablo kambas. Joaqui - Kommunist. Entusiastlik. Teismeline. Sordo kamba liige. ' Peateemad: Surm Enesetapp v�rdsus poliitikaline ideoloogia
Hemingway - kellele lüüakse hingekella #1 Hemingway - kellele lüüakse hingekella #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annakivi Õppematerjali autor
Pole raamatut läbi lugenud? Pole probleemi, siit leiad lahenduse.

Sarnased õppematerjalid

Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway
18
doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j

Eesti keel
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem. Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast. Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Tagatipuks lõhuvad vandaalid matkasihiks olnud laeva. Juhtub muudki näotut. Ometi ei murdu idealistist Vambo, kes ehk ise ongi üks säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt) Juba vanaisa staatuses kirjaniku soe ja helge tagasivaat oma lapsepõlvele vanematekodus Rakveres ja metsnikust onu juures Alutagusel. Lapsepõlve süütud, muretud mängud. Sügavalt autobiograafiline, kuid siiski mitte dokumentaaljutustus. Mehe lapsepõlv, kellele "olid kaela langenud kõik selle jumalast põlatud aastakäigu egiptuse nuhtlused sõda, Siberi vangilaagid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest midagi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitu aastat kestnud kõhklemisi ja arupidamist viimaks ummisjalu põgenenud oli, ja üks peaaegu õnnelik abielu, mille kuri jumal või saatus luba küsimata ise talt ära võttis

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun