Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad. Tausta maalis tuhmilt, helkivana. Tema tööd: ,,Luik tsaaritar" ----------------------------------------------------------------------------------------------- 19
muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber. · Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos.
kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST ISESEISVUMIST Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl Gustav Mannerheim. Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. 17. juulil 1919 kinnitas Mannerheim Soome praegugi jõus oleva põhiseaduse ning Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma. PÄRAST ISESEISVUMIST Majanduslikest raskustest ja suhteliselt madalast elatustasemest hoolimata valitses Soomes 1920
jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · ...
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1...
Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid
1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus, vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust. Jätkusõda v Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome vajas eriti abi oma võitluses pealetungiva Nõukogude Liiduga. v Üha vähem nähti mõtet võidelda saksa mundris ja üha rohkem nähti vajadust teha seda Soome mundris Karjala Kannasel. v Soome Jätkusõtta siirdus ka küllaltki palju juba kogemusega võitlejaid eesti Ida ja Politseipataljonidest, kes enam ei soovinud võidelda vaenulikel Samaaria lagendikel ja Volhovi soodes ning eelistasid oma aastase sõdurilepingu lõppedes aidata hoopiski meie hõimuvendi. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Eesti vabatahtlikest moodustati 1941aasta algupoolel luuresalk ERNA, mis
septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940
heliteoste hulka. Suur osa tema programmilisest loomingust on mõjutatud kodumaa loodusest, Soome rahvapärimustest ja muistenditest. Mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Kullervo sümfooniline poeem: Finlandia, Saaga, Karjala süit. 1899a loodud Finlandiast sai soomlastele Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol vokaalsümfooniale, kooril
2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a. juunini nsv-l 5.Saksamaa vastase koalitsiooni riigid? Inglismaa, usa, alates 1941 nsvl, hiina , kanada jne. 6
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel
1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja 1796. aastal 15. novembril sai Katariina rabanduse ja langes koomasse,
Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasu...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad un...
juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku. Keskmiseks asustustiheduseks on 17 inimest km² kohta. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. 1990ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Aitäh kuulamast ! Kasutatud materjal : Annaabi Google Õpik Mõistus Wikipedia
Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome loovutas Karjala maakitsuse ning rentis Moskvale Hanko poolsaare sõjaväebaaside tarbeks. Üldiselt oli Soome osa sõjas väike. Võideldi Venemaa vastu, pigem pooldati Saksamaad
Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. Alates 13. sajandist oli vadajalaste asuala sageli Vana-Liivimaa ja Novgorodi
piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941 Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel
pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli
Kodutöö 1. Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Vigane) Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberdokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Parandatud) 2. Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stessisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Vigane) Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stressisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Parandatud) 3. "Me ei tohi kõrvale hoiduda vastutusest järgmise põlvkonna heaolu üle muretsemise ees," kirjutas ta, lisades veel: ...
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja- Atlan...
kirjakeele sõna: kuusk'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'; sõna on sugulaskeeltes ilma klaadivahelduseta, aga lõunaeesti kuus : kuuse :kuust ETS-is puudub. SÕNAARTIKLI ESITAMISTEHNIKA JA KIRJAVIIS ETSi sõnaartikli viited sugulaskeeltele on üles ehitatud kõige vähem mõttevaeva nõudval moel: vadja susi 'hunt' soome susi 'hunt' või vadja ilves 'ilves' isuri susi 'hunt' soome ilves 'ilves' karjala susi 'hunt' isuri ilves 'ilves' Selliseid näiteid on paljupalju. Miks mitte näiteks vadja, soome, isuri, karjala susi 'hunt'; kandma läänemeresoome keelte tähenduskirjetes kordub '(üles tõstetuna) edasi toimetama' kaheksa korda! Kahjuks on põhimõtteks võetud, et sõnaraamatus kirjutatakse märksõnad ja nende põhivormid kõige tavalisemas ortograafias, isegi õigekeelsussõnaraamatu
Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne saavutasid Pihkva-Ostrovi suunal edu, sundides taanduma Saksa 18. armee jõudes 1944. aasta jaanuari lõpuks Eesti-Läti piirile. Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Saksa üksuste käes oli veel Narva linn koos
2 Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks
käsivõitluses põgenema. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus ning Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. Põhjasõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. Sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks ning oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning kolmekümneaastases sõjas ka Lääne- Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiini ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud ka Norra ja Taani maakondi. Rootsi oli tugev tänu tema heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada,
Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu 2 (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud – karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika
24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma
Luuletaja Proosakirjanik Kriitik Sündinud Võrumaal Saru vallamajas vallasekretäri pojana Õppis Saru algkoolis, 1937 1942 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis 1942 1943 Tartu Õpetahate Seminaris 1943 töötas Võrumaal Kuldres algoolis õpetajana Elu väljaspool Eestit 1944. a. jaanuar põgened Saksa okupantide mobilisatsiooni eest Soome, oli sealses eesti jalaväe rügemendis väljaõppel ja Karjala rindel 1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem Göteborgis ketrusvabrik, Stockholmi haigla, raadiovabrik 1948 1958 tolmuimejatehases rauatreialina Mis edasi sai? 1958 1963 õppis Stockholmi ülikoolis humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. 1962.a. sai teenistuskoha Rootsi põllumajandusministeeriumis
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule
samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad. ● VAATAMISVÄÄRSUSED: ● Moskva Kreml ja Punane väljak ● Kizhi Pogost, unikaalne Karjala puuarhitektuur ● St. Peterburi Talvepalee (Ermitaaži) muuseum Vaatamisväärsused Huvitavat ● Venemaal meeste keskmine eluiga on 59 aasta ja naistel 73aastat ● 1$=30rubla ● Laialdaselt kasutusel olev vene vanasõna on „Õppimine on valgus, mitteõppimine – pimedus“ ● Venemaa sümbolid: pruunkaru ja Matrjoška Pildid Lisa Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Vene maa_kultuur ● http://www.hkhk.edu.ee/venetoit/ ● http://www.venetalu
8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt agrikultuuriline maa, kuid edaspidi toimus riigis hoogne majanduslik areng, saavutades heaoluriigi taseme. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal, eurotsooniga liitus 1999. aastal. Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on
Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV Liidul ebaedu ja suured kaotused. • 1.veebruaril teine pealetung. Punaarmee esimese pealetungi suunad Karjala kannasel Helsingi pommitamine, 30. november 1939 Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud. • Märtsi algul kriitiline olukord Viiburist lääne pool. • Algasid läbirääkimised. • Punaarmeelastel õnnestus vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste lennukipomm VÄLISABI SOOMELE • Otsesest abistamisest võttis osa 26 riiki. • Vabatahtlikud – kuni 12 000
Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond) · alamluuga (Luuga alamjooks ja Kurgola poolsaar) · oredezi murre (Leningradi oblasti lõunaosa)
Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled- Keeled millel pole sugulasi 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast (algkeel) ,mis omakorda pärineb Uurali keelest(keelkond). Eesti keele sugulaskeeled on Liivi, Vadja, Isuri, Soome, Karjala, Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma Keelesuguluse vaatevinklist kuulub eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelerühma
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist ühte pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale
Mõõtmed: 278x138x80. Ühes ruutmeetris 26tk ja kaalub 172kg. Ühel alusel 8,6m 2. Saadaval erinevates värvides. IKODOR MÕISAKIVI MOSAIIK Mõisakivi mosaiik platsi ehituseks kasutatakse erinevaid kive: mõisakivi, mõisakivi mini ja mõisakivi mikro. Olenevalt platsi mustrijoonisest võib erinevate kivide kulu varieeruda. Mõisakivi mõõdud: 210x140x70. Pakendis 9,4m2 ja kaalub 1,45 tonni. Ühes pakendis 320 kivi. Ühes ruutmeetris 34. Hall kivi maksab 9,47EURi/m2. Punane, pruun, must ja karjala 11,61 EURi. Valge 19,4EURi. Kollane ja oranz 18,5EURi. Roheline 14,95EURi. Sinine 27,40EURi. Mõisakivi mini mõõdud: 140x140x70. Pakendis 9,4m2 ja kaalub 1,42tonni. Ühes pakendis 480 kivi. Ühes ruutmeetris 51. Hall kvi maksab 9,47 EURi ruutmeeter. Puanne, pruun, must ja karjala 11,61EURi. Valge 19,4EURi. Kollane ja oranz 18,5EURi. Roheline 14,95EURi. Sinine 27,40EURi. Mõisakivi mikro mõõdud: 140x70x70. Pakendis 4,7m2 ja kaalub 0,7 tonni. Ühes pakendis 480 kivi. Ühes ruutmeetris 102
Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel),
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemi...
Põhjasõda (1700- 1721) 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohali...
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirj...
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendr...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu alistumisena", kuid kas nii toimimine oli Eesti (ja Balti riikide) ainus võimalus? Soomelegi esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise leping, kuid rahvas polnud sellega nõus ja avalik arvamus suutis erinevalt Balti riikidest parlamenti mõjutada. NSVL alustas 30. novembril 1939 Soome vastu Talvesõda. Sõda lõppes sellega, et Soome pidi 12. märtsil 1940 sõlmitud rahulepinguga loovutama NSVL'le Karjala maakitsuse, kuid olulisem on, et Soome iseseisvus jäi püsima. Ühe Eesti alternatiivina saab võtta sõjalist vastupanu. Eesti üksi poleks seda küll suutnud, kuid vastastiku abistamise lepingu nõue esitati ka Lätile ja Leedule, seega Balti riikide jõud kokku võttes ja koostööd silmas pidades oleks vastuhakul palju märkimisväärsem sõjaline jõud olnud. Küll jääb selle tagajärg, iseseisvumine, rahvuste hävimine või hoopis midagi muud, igaühe enda oletada.
Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.
tõttu nim. seda ka totaalseks sõjaks. 6) II maailmasõja algus/lõpp- 1.sept.1939/2.sept.1945. 7) Sündmus- Saksamaa kallaletung Poolale. Põhjendus- algas II maailmasõda. Sündmus- Jaapan ründab USA't (Pearl Harbor). Põhjendus- USA on sunnitud ründama Jaapanit ning sekkuma sõtta. Sündmus- Tuumapommide kasutamine(Hiroshima ja Nagasaki). Põhjendus- 2.sept.1945 Jaapan kapituleerub ja sõda saab läbi. 8) Talvesõda- 30.nov.1939-13.märts.1940. Soome loovutas Karjala NL-le. Punaarmee suured kaotused külma talve tõttu. 9) Varssavi ülestõus- 1.aug.-2.okt. 1944a. Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, suur osa Varssavist hävis ja linnaosa elanikkond hävitati. 10) Tuumapommide viskamine- 6.aug. ja 9.aug. 1945 a. Jaapani kapituleerumine. II maailmasõda lõpeb. 11) C. de Gaulle- Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, hiljem valiti Prantsusmaa presidentiks. D
........................................................8 Soome suursaatkond...............................................................................................................9 2 Üldandmed: Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne rahvas.Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
