Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Teine maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida arutati juhid?
Teine maailmasõda #1 Teine maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ketu Lepp Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942.-1943. aastal omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Saavutanud ülekaalu õhus, asusid liitlasväed Saksamaad süstemaatiliselt puruks pommitama. Hukkus palju tsiviilelanikke, see omakorda murendas moraali rindel. 10 Baaside lepingute sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel 1939. aasta sügisel, kui puhkes Saksamaa-Poola sõda ja sellest kasvas välja Teine maailmasõda, kuulutas Eesti koos teiste Balti riikidega end neutraalseks. Kuid see ei tähendanud 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti sõlminud Saksamaa ja Nõukogude Liidu silmis midagi, sest pakti salajase lisaprotokolliga oli Eesti juba loetud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuuluvaks. Septembri lõpus asus NSVL tegutsema, et Balti riike enda mõjule allutada. Eesti puhul andis tegutsemiseks hea ettekäände Tallinnas interneeritud Poola allveelaeva "Orzel"põgenemine 18. septembril. 22

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda

NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Teine maailmasõda

Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega. 28.septembril 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast Punaarmee baasidesse paigutamist ning sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesi enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda (30.nov 1939-12.märts 1940) Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939

Ajalugu
thumbnail
48
pptx

Teine maailmasõda

1939-1945 TEIN E M A A ILM A S Õ D A Teise maailmasõja eeldused ja põhjused  1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini s

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätt

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine ­ nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria ­ plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil

Ajalugu
thumbnail
6
pdf

Teine maailmasõda

Alistumisettepanekud lükati Jaapani poolt tagasi ning seepeale otsustas USA kasutusele võtta tuumapommid. Need heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Surma sai üle 200 000 inimese ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 15. Nürnbergi kohtuprotsess Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid rahvusvahelise sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastases kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vanglakaristuse. Rahvusvahelise

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda

1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus Piiratak

Ajalugu



Lisainfo

Teine maailmasõda, kus on kirjas aastaarvud, nimed, mõisted ja ka mõned küsimused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun