järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne 10 hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks.mobiilside ja internet teenustevaliku muutmas. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rendi-, äri- ja isikuteenuseid osutavate ettevõtete ehk teenindusettevõtete tegevus näitas sajandivahetusel 11-protsendilist aastakasvu. Teenuste müügist omakorda hõlmas kolmveerandi äriteenuste müük, mille alla kuuluvad reklaam, suhtekorraldus, ärikonsultatsioonid, raamatupidamis- ja audiitorteenused. Äriteenuste pakkujatest olid paljud
………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… 13 Resümee (summary) Nowadays there is more and more diffrent dangers in internet. Very common are different frauds, harassments and temptations. With this work autor wants to know how many youngsters from Pärnu Koidula Gymnasium’s G1BK1 class knows about dangers in internet. This Works purpose is to get known if youngsters know what dangers can be in internet and if they know how to keep from these dangers. For this work was research question established: How many youngsters know about different dangers in internet? Hypothesis: Youngsters know about dangers in internet
Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali
kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse n�ite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. J�rjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks v�i kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed j��vad sadade kaupa t��tuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on v�imalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet m�jutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks k�igele sellele on v�imalik ka lugejal endal info loomises v�i vahendamises osaleda. Viimaste aastate jooksul on uudiste- ja raadiosaadetele lisandunud j�relkuulamise v�i vaatamise v�imalus. T�nap�eval on inimestel h�lbus olla kursis toimuvaga ilma,
Eõppepäev Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik.
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem  kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu mi...
Tere, Mina olen Kairi ja räägin teile facebookist ja internetist. Internet on üheaegselt nii kasulik kui kahjulik nagu tuli ja vesi kui neid on liiga palju, on nad kahjulikud, kui aga piisavas koguses, siis kasulikud ja aitavad meil igapäevaeluga toime tulla. Mida me arvame sellest, et üks Ameerika 15-aatane poiss ütles avalikult ,,kakskümmend tundi päevas internetis istuda on normaalne". Aga peale internetis istumise peab 15-aastane ka koolis käima. Nii väitiski ta, et öösel magab ta keskmiselt neli tundi, koolis on internetis olemiseks abiks
ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Internet on koht, kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks. Nad otsivad endale koguaeg järjest uusi ja uusi ohvreid. Küberkiusamise liigid Enimlevinud on selllised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiusatava konto. Samuti saadetakse solvavaid kirju ning sõnumeid ja tehakse solvavaid kommentaare. Kuidas saadakse lapsega jutule?
kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus.
Interneti ohud ja võimalused Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks) Halvad küljed: Internett mõnes kohas maksab Internetti ei pruug...
KOOL IKT OSAKOND NIMI HTTPS REFERAAT JUHENDAJA --- KOHT 2014 SISUKORD 1 HTTPS............................................................................................................................3 1.1 Mis on HTTPS?.......................................................................................................3 1.2 HTTPSi kasutus.......................................................................................................3 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused....................................................................................3 1.4 SSL..........................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 ...
seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele  ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor.
tööd !!! Sidevahend- modem · Modem - modulaator/demodulaator on seade telefoniliini ja arvuti vahel, et arvutid saaks suhelda telefoniliini vahendusel. · On nii sisemisi, kui ka välimisi. Välimised tavaliselt kallimad ja hõlpsamini teisaldatavad. Mitmesuguste kiirustega: laialt levinumad 1200 bps (bits per second - bitti sekundis) kuni 28800 bps, olemas veel ka 33600 bps, absoluutne maksimum on umbes 46800 bps Internet · Ühendumine püsiühenduse (TCP/IP) või modemiga (UUCP, SLIP, PPP); · Püsiühenduse puhul tarvis installeerida/konfigureerida protokollivirn, mille parameetrid saab teenusepakkuja käest (ntx. võrgudoomen, nimeserver (DNS server), väravmasin (gateway), masina IP aadress ja nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ). E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx;
fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul. Teadlased väidavad, et autoga saab sõita 100 aastat enne kui seda on vaja uuesti „tankida“. Internet on ka külma sõja aegne militaar tarbeks loodud leiutis, mis on jõudnud laiemale üldsusele. 1960ndatel lõi USA kaitseministeerium katselise arvuti võrgu ARPANET-i, mida kasutati sõjaväe suhtluse kiirendamiseks. 70ndatel avati internet kõikidele soovijatele. Tänapäeval on internet oluline igas elu valdkonnas. Arstid saadavad läbi interneti retsepti apteeki, börsimaaklerid müüvad aktsiaid interneti turul(Tallinna börs), õpilane otsib internetist koolitükki tegemiseks lisamaterjale ja pärast saadab elektronpostiga õpetajale valminud arutluse. Emad ei pea enam kodust lahkuma, et lapsukesele uus riideese või mänguasi soetada. Julgen väita, et külma sõja mõju maailmale on olnud suur, eriti just tehnoloogia poole pealt.
Professionaalid on leiutanud ID- kaardi süsteemi, mille abil inimesed saavad sooritada tehinguid kindlamalt. Üritustele registreerumine käis vanasti kirjalikult aga nüüd tänu ID-kaardile saavad inimesed registreeruda interneti kaudu. Internet võimaldab inimestel kiirelt leida andmeid või infot. Lihtne kättesaadavus andmetele ja infole on mõne koha pealt väga hea aga samas ka halb inimesele, kes tegelikult ei soovi oma andmeid ega infot jagada. Eriti hea on tööandjale internet potentsiaalse töölise tausta uurimiseks ja info saamiseks. Alati tuleb mõelda, mida me teeme internetis ja kas see on ikka vajalik. Paljudele ettevõtete sissetulekut pärsib piraatlus. Inimesed tahavad asju saada lihtsalt ja kindlasti ka odavalt. Piraatlus võimaldab saada tasuta asju, mille eest tuleks tegelikult maksta. Kõige halvem on piraatlus muusikute rahakotile, sest internetis on nende albumid ja muusika kõik kättesaadav.
oli sotsiaalmeedias levitatavad pildid/reklaamid, mis suurepäraselt täitsid oma eesmärki. Aurorist nii palju, et tegemist on hiinas suurelt hinnatud ja haritud inimesega Gang Chen. Tal on mitmeid kõrgharidusi erinevate suhtluse ja IT alastel erialadel. Mis on Gang Chen-i eripära on see, et tegemist on õppejõuga, kes on reaalselt praktiseerinud oma õpinguid. Mind isiklikult puudutas see teema väga, kuna näen seda ka uue generatsiooni pealt, kui sügavalt on juba internet ja kõik sellega seoses meie ühiskonda jõudnud. Näiteks võin tuua selle, et võttes tagasi aastaid umbes 10-13 vms mängisime meie tüdrukutega keksu, poistega sõda puutokkidega metsas, ronisime puude otsas jne. Meil omal ajal ei olnud telefone nii kasutusel nagu tänapäeval. Mis aga teevad tänapäeva noored u 7-13 aastased. Nemad enam jaolt suhtlevad teiste oma vanustega läbi interneti ja telefonide, saadakse küll kokku, kuid ka
1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik?
3. Do you think that performing in a band or group has become more popular among people in Estonia? Explain. Yes, I think that Liis Lemsalu has become more popular among people in Estonia. People attending her performances and they enjoy it. People like her singing voice. Many people buy her music CDs. I think people love Liis Lemsalu. 4. How do young people obtain records? Young people usually do not buy CDs. Nowadays young people usually obtain music from the Internet or presented CDs. In the internet music can be easily pulled. 5. What is your opinion about illegally produced tapes and CDs? I think it is normal, because all people pull music from the Internet and producing illegally tapes and CDs. And from there you can do it for free. I think that there is no need to waste money and buy expensive CDs, if you can make them yourself. 6. Interprete the following quotation: ,Music washes away from the soul the dust of everyday life
For and Against Advanced Technology Today, the Internet captures in its strong network billions of people around the world and if before the Internet was in every tenth family. Now, nine out of ten families have access to the World Wide Web. As unseemly as it is filled society World Wide Web, the Internet has both supporters and opponents. Opponents of the Internet are mostly parents of children, who believe that their children are spending a large amount of their time at the computer. Virtual reality, leads to a strong computer addiction and a loss of reality, principles, purposes and moral values. It can become a complete substitute for Real life. Computer games promote children's thinking and their creative component. But, in practice Firstly today' s youth prefers arcade and sports games that do not contribute to their creative development,
Julian Assange Katriin Bachmann GAG 11A Tallinn 2011 Quick overview Click to edit Master text styles 3rd of July, 1971 Second level Third level (age 39) Fourth level Fifth level Australian Editorinchief and spokesperson for WikiLeaks "Could become as important a journalistic tool as the Freedom of Information Act." Time Magazine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Journ...
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
Lisad Küsitlus: 1. Sugu? Poiss / Tüdruk 2. Kui palju aega ühe päeva jooksul veedad internetis? Vähem / pool tundi / 1h / 2h / 3h / rohkem 3. Milliseid lehti järgnevatest külastad vähemalt korra päevas? Neti.ee / Delfi.ee / Rate.ee / Orkut.com / Hot.ee / Postimees.ee 6 Kasutatud allikmaterjalid 1. Eesti maaülikooli tehnikainstituut (18.05.2009) Mis on Internet? [http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#Mis%20on%20Internet?] 2. Puhja Gümnaasium. Mariann. (18.05.2009) Interneti kasutamine Eestis [http://www.puhjag.edu.ee/mariann/interneti_kasutamine_eestis.html] 3. AS EMOR. (18.05.2009) Veebilehtede kasutamine kevadel 2005. [http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1352] 7
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
Friends with Benefits is a 2011 American romantic comedy film directed by Will Gluck. The main caracters are Jamie Rellis (Mila Kunis) and Dylan Harper (Justin Timberlake). It was made in Castle Rock Entertainment, Zucker Productions and Olive Bridge Productions. The film was released July 22, 2011 and is 109 minutes long. Jamie is an executive recruiter for a leading job agency in New York City and Dylan works as an art director for a small internet company in Los Angeles. Jamie has the task of trying to recruit Dylan to interview for a job with GQ magazine and begin working in New York City. Dylan comes to New York and after interviewing for the position learns from Jamie that he has been given an offer to work for GQ. At first Dylan is hesitant to accept and move from Los Angeles to New York, but in an effort to get Dylan to accept the job Jamie spends
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse.
info saamiseks kasutab Internetti 6 poissi. Kolm poissi tegelevad blogimisega. Üks poiss lisas, et vaatab Internetis pornot. Mängimisega tegeleb 3 tüdrukut. Kõik tüdrukud suhtlevad neti kaudu. Info hankimiseks kasutab Internetti 5 tüdrukut. Ainult üks tüdruk blogib Internetis. 15 Üldiselt meeldib poistele Internetis rohkem mängida ja tüdrukutele suhelda. 3. Millist veebibrauserit kasutad? Mozilla Firefoxi kasutab 5 poissi. Internet Explorerile on truuks jäänud 6 poissi. Google Chrome kasutab 5 poissi. Operat ja Safarit kasutab üks poiss. Mozilla Firefoxi kasutab 7 tüdrukut. Internet Explorerit kasutab 3 tüdrukut. Google Chrome kasutab 3 tüdrukut. 16 Paljud õpilased kasutavad küll mitut brauserit, aga poised kasutavad rohkem Internet Explorerit ja tüdrukud Mozilla Firefoxi. 4. Mis ajal oled põhiliselt Internetis? Enne kooli ei istu ükski poiss Internetis
docstxt/128638538776824.txt
aidanud. Inimesed saavad välja öelda, seda, mida nad muidu ei julge öelda. Kuid suureks 7 probleemiks on see, et me ei näe partnerid. Me ei näe emotsiooni, kes ta oma loomingu poolest on. Anonüümsus võib näiteks toimida filtrina inimeste jaoks, kelle suhtes muidu võib olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed). Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Aga siin peaks mõtlema noore põlvkonna peale, kes enamasti õpib läbi interneti. Kui nemad kasvavad ühiskonnas, kus vabalt saab kasutada tsensuuri, siis nad seda sama 'petavad oma lastele. Maailm on varsti sotsiaalselt räpane ja vastik. Elektroonilise suhtluse etikett Pole kahtlust, et e-post on märkimisväärselt muutnud meie suhtlusmaneere ning ärilisest
Pros and cons of social networking “Connectivity is a human right.“ Said Mark Zuckerberg Dear friends and Ingrid. Today I’m here to talk about the pros and cons of social networking. We all use internet everyday but we don’t really know the influence of social networking in our lives. I think social networking sites allow people to improve their relationships and make new friends. It is good that people can instant message with people all the time all over the world. It makes people feel like they are not alone. However the con to this is that social media causes people to spend less time interacting face to face. I think it’s not good because if they
Estonia Mr. Püüa 4 November 2011 21 Park Street Pärnu 80010 Estonia Dear Mr Püüa I am waiting in a reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply for the position of football coach. I have been working in two different places. One was my own founded internet payment service, which is doing actually pretty good and the other place is at Karhu Kauhajoki, where I am the main coach for boys who are aged between 14 to 18. Also I went to body culture school in Denmark, which I graduated Cum Laude with GPA 4,9 out of 5,0. I have also finished Ahtme high school with gold medal, it is the only school in Estonia which bases mainly on football. I am a native estonian speaker and I can also speak and write perfectly in english, finnish and russian
What are the advatanges and disadvantages of using Facebook?   Today in our world is the Internet very popular way to spend time. One of the people favorite site is clearly Facebook. Only the fact that Facebook has over 845 million active users is sign that it is part of our generation. In all of the good things are advantanges and disadvantages, so does Facebook.  Facebook in our lifes is very natural. We use it every day, but we do not think how it affects our lifes. It plays very big role in our communication. Some of the advantages are that you can contact with people in every time and you are always informed about latest news and activities.   It is easy and takes only few seconds. People who use Facebook messenger, do not have big telephone bills anymore. Messenger is the same like sms, but it is free. ...
sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi
Virtuaalmaailmad võtavad võimust? Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilis...
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas. Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda. 2005. aastal Pew Internet and American Life Projecti poolt läbi viidud uuring paljastas, et naised kasutasid Internetti kõige rohkem tervise kohta käiva info otsimiseks (85%), hingelise ja usulise info saamiseks (73%) ja tugigruppidega suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005). Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu
Piisab sellestki, et sattuda ebasündsatele lehekülgedele, mida sellises vanuses lapsed arvatavasti veel lahti mõtestada ei oska. Samuti on oht ka vägivaldse sisuga mängude mängimisel, mis võivad muuta lapse igapäevast käitumist agressiivsemaks. Suuremad mured tekivad siis, kui lapsed kasvavad ja muutuvad vanematest teatud määral sõltumatuks. Nad suhtlevad erinevates suhtlusvõrgustikes enamasti oma sõpradega ja kasutavad arvutit õppimisel. Kuid siiski on internet avatud süsteem, kuhu pääsevad ka mittesoovitud isikud ja sellest võivad alguse saada nii kiusamine kui ahistamine. Samuti võib noor teismeline interneti avarustes surfates sattuda lehekülgedele, mis sisaldavad ebasündsaid materjale nagu pornograafia, vägivallale või enesetapule õhutamine. Info liigub ja seda hoomata ning eristada vajalikku ebavajalikust või siis ohutut ohtlikust on tõeliseks proovikiviks lapsele, kes oma olemuselt on nii habras ja haavatav. Sama
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule.
.........................................6 2.2. Internetiturundus Eestis autori hinnangul...............................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Viimased aastad on tunnistajaks hämmastava interneti arengule, mis on ühe enam oluline inimeste praeguse elustiili juures. Internet on muutunud peamiseks teabeallikaks ja mõningal määral on see asendanud vana meedia nagu raadio, televiisori ja ajalehed. Peamised eelised interneti puhul on selle rohke kättesaadavus ja peaaegu kohene juurdepääs ringlevale infole. Kõige populaarsemateks interneti kasutamise viisideks on andmete ja informatsiooni otsimine ning toodete ja teenuste ostmine. Seega on igati arusaadav miks palju ettevõtted reklaamivad oma tooteid ja teenuseid internetis. Tänu sellele saavad
Eestis on selleks loodud netipolitseiniku ametikoht. Kooliõpilaste hinnangul peaks küberkiusamise vähendamiseks olema koolis enam interneti turvalisuse alaseid tunde, mis peaksid alguse saama juba nooremates klassides. Koolid peaksid õpetama sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendamist ja harima õpilasi seadustest tulenevate piirangute osas ning edendama viisakust ka internetikeskkonnas (Kuusk, 2010). Samuti peaks noortele nii koolis kui kodus selgitama, et internet ei ole anonüümne, ja küberkiusamisest jääb asitõend koos IP aadressiga. Seega on neid lihtne uurida ja neist tuleb kohe teada anda, kas lapsevanemale või netipolitseile. Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamiseks käivitati e  projekt "Targalt internetis", mida toetab Euroopa Komisjoni programm "Safer Internet" (turvalisem internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü)
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides ...
absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meediakära on tekitanud inimestes tohutu paanika, milleks tegelikult üldse põhjust pole olnud. Sellised juhtumid saavadki alguse sellest,
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedia...
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus?
kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse. Klientidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad täpse ülevaate oma tegevusest, asukohast, toodangust jne, seega klientide elu on tehtud mugavaks, isegi vajalikke asju saab osta internetist. Enamik tooteid on kõigest hiirekliki kaugusel ja jääb ära poodides kolamine, ning asjatud autoga
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
