rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 8. Sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM
Abielu mitut moodi Abielu on sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks, soo jätkamiseks ja perekonna huvides. Peale abielu aktsepteeritakse tänapäeva ühiskonnas ka kooselu, mis on mehe ja naise kooselamise tähistamiseks, arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud või mitte. Iga paar peab aga endale mitmete kooselamise vormide seast leidma omale sobivaima. Üheks levinuimask kooselu vormiks on vabaabielu. See tähendab seda, et on ühine elamispind, lapsed ja vabaaeg aga ei ole ametlikult registreeritud
Monarhia-kõrgeim võim päritav.Absoluutne-monarhia on ainuvalitseja.Konstituts.-monarhi võimu piirab pühiseadus.Unitaarriik-tugeva keskvõimuga riik.Föderaalriik-liitriik(USA)Konföderatsioon-riikide liit(euroopa liit)Demokraatia- valitsemisvorm, kus rahvas osaleb poliitikas.Liberaalne riik-demokraatlik õigusriik,kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas.Diktatuur-ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim.Autoritaarneriik-isiku või institutsioon ebademokraatlik valitsemine.Totalitaarne riik-isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. 4)Paks riik-ulatuslikku sotsiaalset turvalisust pakkuv riik.Õhuke riik-riik mis pakub inimestele minimaalset sotsiaalset turvalisust ning sekkub vähe ühiskonna majandustegevusse.5)Parempoolne erakond- jõukale valijale orjenteeritud erakonnad, pooldavad madalaid maksusi, vaba tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset
Esimene Maailmasõda Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma võimude vahel, kus ühel poolel seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teiselpool seisis Saksamaa. · Alahinnati sõja ohtu. · Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja
põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine,
seaduste poliitiliste traditsioonidega. Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond. Heaoluriik Riik mis sekkub turundus majandusse ning tulude jaotamisse. Demagoogia Tähelepanu kõrvale juhtimine olulisest. Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused. Jätkusuutlik valitsemine riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikuse kontrollimine. Rahvus Ühtse entilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste koolsus, kes elab kindlal territooriumil Poliitika linna avalike asjadega tegelemine //ühiskonna olemusviis, sest võimaldab inimestel saavutada neid eesmärke milleks nad üksi poleks suutelised. Leibkond ja perekond Ühiskond on tervik mille üksikud osad on omavahel seotud ja loovad iie väärtuse
selleks, mis tagab ühiskonna arengu lõpmatuse. Teaduse- ja tehnikaareng annab inimkonnale üha uusi võimalusi avardades maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese küll liialt mugavaks, kuid siiski pole kadunud innovaatiline mõtteviis ja uute lahenduste otsimine, mis ühiskonda ja kogu inimkonda edasi viiksid. Ühiskonna areng on kestnud niikaua kui on Maal eksisteerinud inimesed. Ürgkarja kooslusest on jõutud riigini, mis on ühiskonda kooshoidev institutsioon. Tuhandete aastate areng ei anna põhjust uskuda, et see areng võiks peatuda. Seega võib öelda, et niikaua kui arenevad inimesed, nii kaua areneb ka ühiskond.
Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem institutsioon – riiklik, majanduslik, kunstiline vms asutus investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil kontseptsioon – käsitlus, vaadete süsteem mandaat – volitus, volikiri munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs (teooriateadmiste alusel andmete võrdlemine ja tõlgendamine). Poliitiline inimene Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja valitsemise toimimise eripära. Poliitiline inimene-kodanik? Kodani kui ühiskondlik-poliitiline subjekt Isik ja institutsioon, keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii poliitika kujundaja kui poliitika tarbijana. Seejuures pole kodaniku institutsioon ja toimimine universaalne, seda mõjutavad ka kodaniku teised rollid ja staatused. Kodaniku “eelkäija” poliitika ja valitsemise ajaloos on alam. Teda poliitiliseks subjektiks veel lugeda ei saa,küll aga poliitika objektiks. Poliitiline sotsialiseerumine
· korrakaitsepolitsei · kriminaalpolitsei · narkopolitsei · Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus Eesti Politsei Ajalugu: Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920 kaitsepolitsei asutati 12. aprillil 1920. Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitiline politsei. 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi. Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib
-valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus -raha pakkumise suurendamine keskpanga laenude kaudu 10. Mida näitab kohustuslik reservimäär? Kohustuslik reservimäär näitab kommertspankade kohustust hoida Keskpangas kindlat % kogust raha (suhtes hoiustega). 11. Milles seisneb finantsvahenduse olemus? Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. 12. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine
valitsuses või parlamendis, kuid kui varastada poest saia istud järgmised aastad vangis, võibolla on see näide liiga kujundlik, kuid siiski näitab, et ühed on võrdsemad kui teised. Valitsusele meeldib öelda, et Eestit ei saa võrrelda Soome ega Rootsiga, sarnane demagoogia on omane „demokraatlike“ riikide juhtidele, kes õigustavad end sellega, et demokraatia on alles noor. Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiamet on institutsioon, mille järelvalve korraldamise suutmatus ei vasta kindlasti õigusriigi mõistele, näiteks võib tuua Rootsi, kus on kontroll KAPO üle piisavalt suur, et välistada korruptsiooni ja seadustele sülitamist. Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse alla, väga võimalik on, et Kaitsepolitsei esindab teatud ringkonna huve. Kindalsti on opositsioonipartei kontori läbiotsimine üle paarikümne KAPO ametnikuga vaid paari 500 eurose
rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Olenemata Tallinna ja Eestimaa isandatest on toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning Tallinna Toomkirik muutus kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka toomkiriku ülemõpetajaks. Alates kiriku ehitamisest kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus toomkirik saksa kogudusele ja põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Kuid siiski on koguduse ajaloos esinenud ka periood, kus on koos käinud Eesti toomkogudus. Rootsi ajal 1636. aastal asutati eestikeelne toomkogudus, see kestis natuke üle saja aasta
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) 2. Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad 18.02.2012 on inimõigused, sotsiaalõigused,keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnedes dokumentides nimetatakse samuti Euroopa Nõukoguks. On lokaalne organisatsioon. 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonid Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. Tegemist on lokaalse organisatsiooniga. 4
kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks; Töökeskkonnaspetsialist ja nõukogu Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töötervishoid ja tööohutus McDonaldsi näitel McDonalds on maailma suurim kiirtoidurestoranite kett. Sellel ettevõtel on rida tööohutus reegleid ja nõudeid, mis peab iga töötaja jälgima, et tagada ohutust ja kaitsta enda tervist. Esiteks, iga töötaja peab enne tööde algust jälgima et riided
Tänavalapsed Tänavalapsed on alla 18-aastased lapsed (enamik üle 12 aasta vanad), kes pikema või lühema perioodi oma elust elavad tänaval. Nad on lapsed, kes sihitult hulguvad ühest kohast teise, kes omavad kontakte ja omaealisi sõpru tänaval. Ametlikult võib nende aadressiks olla vanematekodu või riiklik institutsioon. Neil on formaalne elukoht olemas, kuid nende sotsiaalsed vajadused rahuldab tänav. Vanemad on tööga nii hõivatud, et neil ei jää aega laste vaba aja sisustamiseks, nad isegi ei tea, kus lapsed veedavad oma vaba aega. Tänavalapsi võib jaotada nelja kategooriasse. Lapsed, kes elavad pidevalt tänaval. Neil puuduvad kontaktid muu maailmaga ja kodu. Nad on täiesti kaitseta ja hoolitsuseta. Lapsed, kes elavad tänaval, kuid käivad aeg-ajalt kodus ja suhtlevad oma perekonnaga.
11) Nimeta mõiste „üleilmastumine“ erinevaid tähendusi (3) ja too igaühe kohta näide. * Ühtlustumine- ühiste väärtuste, kauba ja kultuuri tekkimine, inimeste vaheline suhtlus ja väärtushinnang on samastumas *Vabakaubandus- Vabakaubanduse põhimõte, kaupa saab osta ülemaailma erinevatest kohtadest *Transnationalism-inimesed saavad suhelda üle interneti ja on võimalus külastada, vaba suhtlemine. 12) Leia õige sõna. * institutsioon Eestis, mis koostab riigieelarve projekti – Valitsus * ametiseisundi kuritarvitamine – Korruptsioon * riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess – diplomaatia 13) Millised on sinu meelest üleilmastumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda iga näidet. * Inimeste, oskustööliste liikumine- oskustöölised saavad oma oskuseid rakendada ka muja *Kaupade kiirem liikumine, lihtsam , tooteid on võimalik soetada globaalselt interneti vahendusel
diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus- kantsleri käsitlemise õigusteadlase jaoks atraktiivseks. 2. Ülevaade õiguskantsleri instituudi ajaloost 2.1. Rahvusvaheline kujunemislugu Millal täpselt tekkis inimkonna ajaloos avaliku võimu institutsioon pädevusega teostada järelevalvet ava- liku võimu üle, olemata samas selle tipporgan, ei ole üheselt selge. Küsimusega tegelenud õigusajaloola- sed on väitnud, et õiguskantslerile kui ombudsmanile*6 sarnaste funktsioonidega institutsioon esines juba 1 Töö väljendab autori isiklikke seisukohti. 2 Käesolev töö sai 2002. aastal Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi, põhiseaduse 10. aastapäeva korralduskomisjoni, Justiitsminis-
Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2). Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22). – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused:
Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond Kaitstus Sõjavägi Kasvamine Haridus, kool ... Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) Sotsiaalne funktsionalism. Institutsioonide eesmärgiks ei ole mitte inimeste vajaduste, vaid pigem ühiskonna enda vajaduste rahuldamine
Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid;
asub vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse 6 Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Hääletamisõigus on 18-aastasel Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonnad ja kodanikuühendused Erakond- sarnaste maailmavaadetega poliitiline institutsioon Kodanikuühendused- kodanikuühiskonnas väljendavad inimesed oma soove, huvisi ja värtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega ja mida riik ei ole enda peale võtnud (nt MTÜ-d) Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine Euroopa parlament EL-i seadusandlik võim. Esindab EL kodanike huve, ainus EL-i institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. (tea Eesti saadikuid) Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu EL-i põhiline otsuseid tegev asutus.
vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. Oktoobril 1950) 47. Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Nõukogu tuleb selgelt eristada. Selgita lühidalt, milliste organite või institutsioonidega on tegemist 5 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ja riigipäid ning kohtumised toimuvad Brüsselis. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu institutsioon, kus liikmesriikide ministrid käivad koos erikoosseisudes, nende tööd valmistavad ette Coreper ja töörühmad ning asub Brüsselis. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal. Tegeleb inimõiguste, meedia, õigusalase koostöö, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tervishoiu, hariduse, kultuuri
ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. · Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. · Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
dokumentides, seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote keskkonnanäitajaid; 15. Milline on ökomärgise regionaalne ulatus? Maailmas on palju erinevaid ökomärgise andmise skeeme., kui enamik on riigi sisesed, on ka regionaalseid märgiseid 16. Mille poolest erineb II tüüpi ökomärgist I tüüpi märgisest? II Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne, kuna esitatud teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon, kuid vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teavet tõestada. 17. Mis on keskkonnateatis? Keskkonnateatis on tootja või teenuste osutaja vabatahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta 18. Mis on EL ökomärgis? EL ökomärgis on Euroopa-keskne, seega saavad märgist taotleda peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted. 19. Millele ei anta ökomärgist? • toiduainetele, jookidele ja ravimitele.
Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata Kiiremini levis kristlus nendel Euroopa aladel, mis kuulusid ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal Rooma impeeriumi koosseisu
Toimib kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressil. 10. Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke ning iseloomusta selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt.
Bürokraatia funktsioonid- poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda taastootmine ja arendamine. 11. Sisekontroll kontrollitakse tööülesannete täitmist, toimivust jne - Poliitiline kontroll 1. Riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi oma raha, hoonete, tehnika ja muude varadega. Mihkel Oviir. 2. Kutsestandardid, ametinõuded - Õiguslik kontroll 1. Kohtusüsteem 2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12. Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne kehtivale korrale, kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus. 13. Kohtusüsteemi funktsioonid:
tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat,kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksama koostisosaks,kõigi taolised plaanid lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline.Kuna Eestist pidi saama suur osa Suur-Saksamaast siis aitasid
Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja
Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati .................
parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti. Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa. Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud selleks märku. President alustab ja juhib vestlust. Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist. Kui kutsutu ei saa tulla, siis peab sellest kohe teatama protokolliosakonnale. Soovitud visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga, kelle vastutada on presidendi ajakava. Üritused: tseremooniad, talitused, kohtumised Kutsekaartidel on enamasti märgitud, et kohal on Vabariigi President. President saabub viimasena. Majaperemees on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja juhatada ta edasi.
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinim...
Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. 4.1 Euroopa Liidu juhtimine 12 Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku,
Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud
1. Iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on riigipea ja valitsusjuht. (USA, Egiptus, Tsiili) 2. Iseloomusta parlamentaarset valisemiskorda. Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad...
16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise
Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsealluvuses. See on vaid üks võimalus, kuidas probleemi lahendada. Eesti poliitikas on riigikaitse arendamiseks erinevaid kontseptsioone. Arusaamu selle kohta, mis tagab Eestile julgeoleku on mitmeid. Ühe arusaama kohaselt on selleks NATO liikmeks olek. Eesti
16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise
kehtivale üürilepingule. (Tegelikult on see üürileping kehtetu) 1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Füüsilised isikud. 2. Millisesse õiguse valdkonda antud probleem kuulub? Eraõiguse valdkonda, sest tegemist on võrdsete pooltega. 3. Nimeta võimalikud kohtulahendid Kui on vaidlus, siis kohtulahendiks on otsus. 4. Kuhu saaks isik pöörduda, kui ta pole sellise kohtulahendiga nõus? Ringkonnakohtusse 5. Kas kohus on põhiseaduslik institutsioon? Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus, õiguskantsler, riigikontroll, KOV. Jah, kohus on põhiseaduslik institutsioon. 6. Kui Kairi soovib osta endale maja, kas ta saab seda ise teha? Ei saa, ta peab seadusliku esindaja kaasa võtma. 7. Maja ostu vormistamiseks peab Kairi pöörduma notari juurde. Mis liiki isikuga notari puhul tegemist on?
Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Nõukogu asutati 1949.a ning tema üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee Euroopa Parlament- Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest".
Selle ,,sellise hea elu" nimel, peab inimene loovutama oma isikliku vabaduse ja vastu saanud kodanikuvabadused. Montesqueieu ,,Seaduste vaim", Ta lahutas võimu kolme ossa. Seda nimetatakse võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtteks. S.t vabariikliku valitsemiskorra puhul üks institutsioon tegeleb ainult seadusloomega. See on parlament seaduasandlik võim. Seaduste täideviimisega, ellurakendamisega tegeleb järgmine institutsioon, millel on täidesaatev võim, seda nimetatakse valitsuseks. Kui need 3 haru on kõik koos, on valitsuskorraldus vabariik. Kui need on eraldi, on tegu demokraatiaga. Ideaalseks riigikorralduseks on konstitutsiooniline monarhia. Diderot entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt. Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast
sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. Kontrollikoda käsitlen lühidalt seadusandliku võimu omavate institutsioonide järel. Euroopa Kohut käsitlen eraldi lõpus. 2 M aria Metsa HM09 Euroopa Ülemkogu (varem nimetati väikeseks Euroopa Nõukoguks) ei ole tegelikult Euroopa Ühenduse institutsioon, vaid Euroopa Liidu poliitilise koostöö institutsioon. Ta loodi juba 1974. aastal, mil otsustati, et riikide ja valitsuse juhid peaksid regulaarselt vaheaegade järel ,,tippnõupidamisi" (Tanning,2001:223) Neid nõupidamisi hakati nimetama Euroopa Ülemkogu koosolekuteks ja ajapikku muutusid nad ühenduse arengu oluliseks osaks. ELi lepingu artikkel 4 kohaselt osalevad Euroopa Ülemkogu koosolekutel riigipead või valitsusjuhid ning komisjoni president. Tema ülesanne on kindlaks määrata ELi poliitilised strateegilised sihid, mis suunas peaks
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kuid kuna feodaali sesikohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, püüti neid kõigest väest maa küljes kinni hoida. Seepärast muudeti talupojad sunnismaiseks, mis tähendas ühiskonnaelu langust lihtrahva seas. Varakeskajal oli põhiliseks usuks katoliiklus, mis eelkõige domineeris Lääna-Euroopas. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
