nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. 20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia,
Esiajalugu Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Koloniaalaeg Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata lahe ja sõitis sinna sisse. 1520/1521 avastas Fernão de Magalhães Magalhãesi väina.
Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus on nende avastatud maade rahvastel ning kes peaks valitsema merd. Indiaanlased olid paraku väga halvas seisus – neid tapeti ja riisuti massiliselt. Õnneks leidus inimesi, kes nende õiguste eest välja astus, kas siis tõesti nende inimõiguste kaitseks või lihtsalt puhta südametunnistuse ja usu nimel. 4 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 12. oktoobril 1492 astus Christoph Columbus Bahamal esimesele tema poolt avastatud saarele
3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. ,,Las Casas on hereetik" ja kõik, mis ta on rääkinud on vaja. Kirjutas ,,Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks"
G! ! Angeli juga on Hispaania keeles Salto Angel. See on maailma kõige kõrgem juga, see on 979 meetrit. Ta on tunutud kui ka maailma pikima vee vavalangemisega, takistuseta langus on 807 meetrit. Angeli juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas ehk Veneetsuelas Bolivani osariigis Caroni lisajõel Churunil. Asetseb see veel Canaima Rahvuspargi territooriumil, mis on umbes kolmveerand Eestit, seal elab ainult kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Nime sai juga oma avastaja järgi. Jimmie Angel oli USA kullaotsija, seikleja ja lendur, kes avastas joa 14. septembril 1933. Alla tuleb Auyantepui mäest. Kuna vesi langeb nii kiirelt, siis suur hulk sellest piserdub laiali või lihtsalt lendab ära enne alla jõudmist. Osa veest jõuab siiski alla ja voolab jõkke. Pargis, kus juga on, teeb eriliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks.
Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma
Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivatesse ametitesse tihti. Ameerika põliselanikkonna moodustasid indiaanlased, kes olid Hispaania seaduste kohaselt vabad inimesed. Tavaliselt elasid nad kolonisaatorite maal. Nende põhikohustuseks oli täita oma tööülesandeid ja maksta makse. 16. sajandi algusest hakati Ladina-Ameerikasse tooma Aafrikast neegerorje, kelle elu möödus istanduseomanikule tööd tehes.
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõ...
RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães. · Tsiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. MATERJAL · Maailma Teatme- Atlas 2000 · Vikipeedia o http://et.wikipedia.org/wiki/Chili LÕPETUSEKS
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Ameerika ühendriigi tekkimine Markus Agu 8c 21.11.2017 Sisukord: Ameerika avastajad: Indiaanlased-ca 25 000 a tagasi Viikingid Critopher Kolumbus 1482 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497 1775. a mais kogunenud teine kontinentaalkongress määras vägeda ülemjuhatajaks George Washingtoni, kellest hiljem sai riigi esimene president. Aasta lõpuks suutsid ülestõusnud võtta kõik kolooniad oma kontrolli alla. 1776. aasta 4. juulil võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati kolooniate lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja Ameerika Ühendriigi loomine. Vagepeal olid britid vägesid kogunud ning 1777. aastaks õnnestus neil vallutada ülestõusnud ...
Tallinna Ülikool Toitumise alused Päevalilleseemned Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida USA aladel kasvatama hakati. Indiaanlased on kasutanud päevalille üle 5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli esimesena kasvatama hispaanlased. Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta: Energiasisaldus 2531,3kJ/605kcal Rasvad 51,50g Millest küllastunud rasvhapped 4,60g Süsivesikud ...
Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Hispaania vallutus Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda
STEVIA Aastasadu on Lõuna-Ameerika indiaanlased kasutanud magustajana stevia taime. Paljud eksperdid peavad stevia ehk suhkrulehe ekstrakti parimaks alternatiiviks suhkrule. Aasias kasutatakse suhkrulehte igapäevases toidus. Nüüd on stevia ametlikult lubatud ka Euroopas. Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia kaariest. Steviale ei lisata keemilisi lisandeid ning see on tema peamine eelis võrreldes kunstlike magustajatega. Tema maitse meeldib enamusele inimestest. Need aga, kellele see tundub ebameeldiv, võivad steviat kasutada tablettide või pulbri näol. Sojapoe...
tsivilisatsiooni,mis eksisteeris umbes 12 000 aastat tagasi.Esimese valge mehena jõudis 1519. aastal Rio Grande suudmesse hispaanlane Alonso Alvarez de Pineda.Sügavale sisemaale tungisid 1539. aastal frantsiskaani munk Marcos de Niza ja legendaarse kullalinna Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado. Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy
Joonis 4. Kanada rahvastiku eeldatav eluiga 2.3. Kanada rahvuslik kooseis. Kanada asustasid prantslased ning britid ja nemad moodustavad ka praegu riigi rahvastiku kaks põhirühma. Ülejäänud rahvastik on muust maailmast sisserännanud või nende järglased. Kanada valitsus peab tähtsaks riigi etnilist mitmekesisust ja kaitseb eri rahvaste kultuuri, see on riigi ametlik poliitika. Põliselanikud, indiaanlased ja eskimod, moodustavad vaid 2% Kanada rahvastikust. 20. sajandi jooksul on nad aegamööda tagasi saanud mitmed õigused, millest nad eurooplaste vallutuste käigus ilma jäid, ja neile on tagastatud ka ulatuslikke territooriume. Tegemist on eelkõige keelelt kokkukuuluvate indiaani hõimude, algonkinidega, aga ka irokeeside, atapaskide ja inuittide ehk eskimotega. Riigi rahvuslik koosseis
Kirjeldus Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas. Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt.
Poliitilised õpetused hukkus keiser atendaadis · Konservatiivid olid vastu kiirele arengule USA · Soovisid tugevat riiki ja lubati avalikusel riigivõimu · Metsiku lääne vallutamine arvustada · Indiaanlased asutati ümber reservaatidesse · Liberaalid pidasid tähtsaks üksikisikut · Probleemiks kujunes põhja ja lõuna osariikide arengu · Ühiskond tugines eraisikute tootmises ja kauplemises erinevus. · Rahvusluse tõus
Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500.
Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp: Kanada riigihümn on O canada, Pealinn on Ottawa Pindala on 9 984 670 km². Riigi keeled on inglise ja prantsuse. Rahvaarv on 33 143 400. Riigikord on Monarhia. Riigipea on Elizabeth II. Kanada kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan mis on 5959 m. Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht
purjus" eest · 2002: Valgetähe IV klass · 2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "sügaval maa all elavad..." eest. sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed ja sügavsinised muttkotkad nende lindudega mängib eestlane indiaanlast ja indiaanlane eestlast need linnud lubavad vaid põlisrahvastel oma siniseid sulgi näppida meie eestlased ja indiaanlased tuleme kolmevärviliste koerte ja maa-aluste lindude maalt aga kuhu me läheme Poliitiline tegevus: 19681989 oli NKLP(Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ) liige. Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku. Isiklikku: Esimesest abielust on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne. Andres Ehin on 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa
ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1] Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. 2.2 Keeled 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud
Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja Asutas maailma
Hofmann sünteesis aine juba 1938. aastal Baselis, kui ta uuris Sandozi farmakoloogiafirmas jahust ja teraviljadest leitud seente kasutamist meditsiinis. Samuti oli ta esimene inimene, kes selle mõjusid oma organismis tunda sai, kui väike annus hapet sattus laboris tema sõrmele. Teaduslike uuringute käigus avastas sveitslane ka seda, et tema happe keemiline koostis on sarnane psühhedeelsetele seentele ja taimedele, mida kasutavad oma religioossetes tseremooniates Mehhiko indiaanlased. LSD muutus uimastina eriti populaarseks USA hipipõlvkonna seas 1960. aastatel, viies allakäigule väidetavalt miljoneid noori, kes läksid meelteuimas surma või hakkasid kannatama püsivate vaimsete häirete käes. Psühhotroobi levikule aitasid kaasa ka tollased filmi- ja rockstaarid, kes kiitsid selle valgustavat mõju. USA valitsus otsustas aga lõpuks 1966. aastal LSD keelustada ning seda eeskuju järgisid ka teised riigid.
Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukoh...
SUITSETAMINE NOORES EAS AnnaMaria ja Jekaterina SISUKORD · Suitsetamise ajalugu · Tubakas ning selle koostis · Suitsetamise mõju tervisele · Sõltuvus · Passiivne suitsetamine · Vesipiip SUITSETAMISE AJALUGU · Suitsetamine on ~150 000 aastat vana · Esimesed suitsetajad piiputõmbavad Maia preestrid · 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased · 16181648 sai tubakas tuntuks terves Euroopas · Eesti talupojad hakkasid varakult tubakat kasvatama · Kasvatati kanget mahorkat TUBAKAS NING SELLE KOOSTIS : · Tubakas - taim , kes kuulub maavitsaliste sugukoda · Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki · Inimese poolt kasutatavad : - Vääristubakas - Mahorkatubakas · Sisaldab ligi 4000 erinevat keemilist ühendit · Selles leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid
Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur ● Euroopa rahvaste muusikapärand ● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused
immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama, vallutatud alade elanikud pidid andamit tasuma kakaoubades Palju varem, juba maiade impeeriumis röstiti kakaoube ning näriti neid erguti või ravimi eesmärgil Amazonase indiaanlased, kes esimestena kakaopuu vilja kasutama hakkasid, sõid hoopis aromaatset ollust, mis on viljakoore all ja ümbritseb seemneid https://www.imelineajalugu.ee/uudised Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org https://elexir.ee/kakaovoi https://novaator.err.ee http://www.tlu.ee https://bioneer.ee Täname kuulamast
1.SISSEJUHATUS Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika
Teadusfilosoofia alused Stephen Jay Gould ,,Vääriti mõõdetud inimene"(Varrak-1996) 1. Indiaanlased on valgetest madalamad, mustanahalised kõigist kõige madalamad. Kui see väide kehtiks ka tänapäeval, poleks olnud Barack Hussein Obama´l võimalust saada Ameerika presidendiks. (LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest? Piison andis indiaanlastele toitu ja nad olid ,,preeria aednikud". Indiaanlased olid piisonitest nii sõltuvad, et nende mütoloogiagi kasvas piisoni ümber. Ka uusasukad sõltusid neist preeria lihamägedest, kes pakkusid lisaks veel kehakatet. Koljudest veeti kokku terved mäed, mis viidi tehastesse väetise tootmiseks. Joonas Karl Kuusik 8.C
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitlusesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohu...
Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik: - väike kasv; - kollaks või punakas nahk; - kõrged põsenukid; - tumedad tihedad sirged juuksed; - pilukil silmad; - suhteliselt lai nina; - vähene habemekasv. Aitäh kuulamast!
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võ...
Ameerika Ühendriigid USA PÕHIJOONED • Paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas • Piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga • Pindala - 9 826 630 km² • Pealinn - Washington • President – Barack Obama • Riigikeel – inglise keel • Rahvaühik – dollar RAHVASTIK • Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega)
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates?
..................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased............................................................................................................................5 Afro-Brasiillased....................................................................................................................6 Juudid.....................................................................................................................................6 Jaapanlased...............................................................................
idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised, maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded · Euroopas algab realistlik proosakirjandus Juan de Timoneda (1520-1538) · jutukirjanik · ,,El patrañuelo": hispide vallutused, indiaanlased, nende kombed, kokkupuude uue ja teistsuguse maailmaga · tähtsad ka ajaloolised kroonikad, sest sealt algas maadeavastus · tähtis osa oli hisp ajakirjanikel Ameerika tutvustamisel Hernan Cortés (1485-1547) · Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja · Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust · ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast
Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku. Rohke sokolaadi söömine võib põhjustada nahalöövet ja seedehäireid. Tume sokolaad sisaldab flavonoide, mis vähendavad haigestumist südame- veresoonkonnahaigustesse. See sisaldab ka vähe kaolreid. Sokolaadijook Sõna "s" pärineb indiaanlastelt Indiaanlased nimetasid nõnda jahvatatud kakaoubadest, piprast ja vüritsidest pruulitud jooki. Meie tunneme sokolaadijooki kuuma kakao nime all. Valmistamine Kui valmistatakse tahket "s"-i: 1. hõõrutakse soojendatud kakaomass hästi peeneks ja ühtlaseks, 2. segatakse maitseainetega, 3. kallatakse vormidesse, kus ta kõveneb. Veel sokolaadist Sokolaad on kõrge kalorsusega maiustus, mida pole soovitav igapäev süüa, kuid südameatakkide korral on
ajaloo". Kokku hõlmas Cooperi looming 50raamatut, mille seas on 33romaani, lisaks avaldas ta hulganisti artikleid USA järjest hoogsamini laienevas ajakirjanduses, pälvides õigusega ,,Ameerika Scotti" kuulsuse. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n. ,,Nahksuka jutud": ,,Hirvekütt", ,,Viimne mohikaanlane", ,,Rajaleidja", ,,Pioneerid" ja ,,Preeria". Nende romaanide peakangelaseks on piirivööndi kütt Natty Bumppo ja indiaanlased Tsingatsguk ning tema poeg Unkas, viimne mohikaanlane. Vene progressiivsed kirjanikud hindasid Cooperi loomingut väga kõrgelt. V. G. Belinski kirjutas: «Vaevalt küll võiks kõigi tuntud romaanide seast viidata loomingule, mis paistaksid silma niisuguse ideede sügavuse, mõtete julguse, elutäiuslikkuse ja geeniuse küpsuse poolest.» Hoolimata paljudest eksivaadetest, suutis Cooper ühes küsimuses oma kirjanduslikest kaasaegsetest vastuvaidlematult kõrgemale tõusta
vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema. Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need
%3D1024%26bih%3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=241&ei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&oei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&esq=1&page=1&ndsp=16&ved=1t:429,r:1,s:0&tx=54&ty=121 TÄNAPÄEVAL Kantud UNESCO maailmapärandite hulka Säilinud on üle 200 hoone Vähesed Andide põlisrahvad indiaanlased elavad veel tänapäeval rasket elu kõrgel mägedes http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/wp-content/uploads/2008/07/surrounded-by-three-scientists.jpg&imgrefurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/%3Fp %3D199&usg=__8EtwN64NhcJYc9WXNHr3xNg10T0=&h=400&w=600&sz=228&hl=et&start=104&zoom=1&tbnid=qHJdiKz_qE3wSM:&tbnh=142&tbnw=189&prev=/images%3Fq%3Dincas%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih%3D605%26tbs
Indiaanlased Jaguneb kolmeks Põhja Ameerika põlisrahvaste kultuur , eskimote ja indiaanlaste kultuur.Euroopa rahvaste muusika pärand ja Afrika rahvaste muusika pärand. Traditsioonilises muusikas on tähtsal kohal vokaal. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub v...
TAIMEKASVATUS Suhkrukultuurid, viinamarjakasvatus ja aiandus. Mis on suhkrukultuurid? Suhkrukultuuride hulka loetakse need taimed, millest saab toota suhkrut või muud magusat ainet Suhkruroog Saccharum officinarum Päritolu: India või UusGuinea saar Kasvuks parim temperatuur 2528°C Talub sademeid 15002500 mm/aastas Kasvuperioodi keskmine pikkus on 240365 päeva Kasvab ekvatoriaalse, lähisekvatoriaalse ja niiske lähistroopilise kliimaga aladel Vajab toitaineterohket mulda Kasvatatakse põhiliselt Brasiilias, Indias, Hiinas, Tais, Kuuba 2/3 maailma suhkrust toodetakse suhkruroost ·Üldjuhul kasvab istandustes ·Taimemahlast tehakse suhkrut ·Suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi ·Lehtedest toodetakse paberit, riiet, kiudplaate, kemikaale ning kasutatakse kütteks ja söödetakse loomadele Suhkrupeet Be...
Austraalia muusika Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud, näiteks öised corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega ...
euroameerika ja afroameerika muusika segunemisel • Iseloomulik sünkopeeritud rütm, tavaliselt paarisosalises taktimõõdus • Maailmale laulis kuulsaks Harry Belafonte Reggae: • Tekkis 1960 toetudes calypsole • Palju erinevaid rütmiliine, mida mängivad spetsiaalsed heleda kõlaga trummid • Kujunes 1970 aastal üheks rock- muusika stiiliks • Väljapaistev reggae-muusik nt Bob Marley Brasiilia muusika • Seda muusikat on mõjutanud portugallased, neegrid ja indiaanlased • Tants kuulub rahvalike vaatemängude kavasse • Korraldatakse suurejoonelisi Samba karnevale, mis on eriti kuulsad Rio de Janero’s Mehhiko muusika • Traditsioonilist muusikat nimetatakse ranchera’ks • Laulud pajatavad loodusest, armastusest ja patriootilistest teemadest • Tegutsevad mitmed traditsioonilised pillikoosseisu ja väljakujunenud repertuaariga ansamblitüübid (nt mariachi, banda, norteno jt) Argentiina muusika
kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.)
Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães? Fernão de Magalhães (1480-1521) Portugali meresõitja (Hispaania lipu all) 5 laeva ja 260 meest 6. september 1522 (esimene ümbermaailma reis) Pildid https://www.youtube.com/watch?v=vf82WAw0Iqw AITÄH KUULAMAST!
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
