PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse ekspeditsioonist osavõtja: “Lisaks teistele pahadele harjumustele on indiaanlastel üks eriti kahjulik - nimelt nad hingavad sisse suitsu, mida nad kutsuvad tubakaks ning seda vahel kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadess...
Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud psühholoogiline mudel, mis ühendab rahva tervikuks, on omane ühele rahvale ja eristab neid teistest ja see omakorda tuleneb indiviidimudelist. Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad: 1) apolloonlik – zuni indiaanlased, kes elavad Usas New Mexicos, inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad kõige hindamisel ja tegutsemisel intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt 2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel, ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline.
a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes
Mägede kõrgus on peamiselt ühtlane, millest vaid mõned 4000sed seidavad teistest kõrgematena. Enamusel mägedel on kerged rajad neid ümbritsegatele rusukalletele ja rasked ronimisrajad sirgetel kaljuseinetel. On ka mõned väikesed liustikud ja lumi katab mägesid detsembrist maini - mõned lumelaigud püsivad ka läbi suve. Mäed on ligipääsetavad suvel, kuid pealelõunased tormid on siin tavalised. Mägedes leidub ka mahajätud kummituslinnu endistest kaevandusasulatest. Indiaanlased ronisid esimestena paljudele Colorado 4000stele tippudele. Colorado kõrgeimate tippude seas on: Mount Elbert 4 399 m Mount Massive 4 396 m Mount Harvard 4 395 m üles Sierra Nevada Sierra Nevada ulatub üle 700 kilomeetri mööda Ida-Kaliforniat, Mojave kõrbest lõunas Feather'i jõe valgalani põhjas. Sierra Nevada
koosneb viiest romaanist: "Pioneerid" (1823), "Viimane mohikaanlane" (1826), "Preeria" (1827), "Rajaleidja" (1840) ja "Hirvekütt" (1841). Ajaliselt varaseimad sündmused toimuvad tegelikult viiendas romaanis "Hirvekütt" ja jõuavad lõpplahenduseni romaanis "Preeria". Romaane ühendab üks kangelane jahimees Natty Bumppo Nahksukk; ta esineb ka nimede all Pikk Karabiiner, Haukasilm, Rajaleidja, Hirvekütt. Natty Bumppo on ideaalne kangelane. Positiivsed kangelased on ka indiaanlased Tsingatsguk, Unkas ja mõned teised. Cooper suhtub indiaanlastesse erapoolikult ning idealiseerib neid, tema indiaanlastekäsitlus on romantiline. Ta hindas romantikuile omaselt kõrgelt loodust ning lihtsaid, õpetamata, looduslähedasi inimesi. Primitiivse looduslähedase elu hindamine oli romantikuile ideaal, mille poole püüelda Veel häid romantismi näiteid: Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri"
alustati eesti keelse piibliga. Vene ajal lõpetati piibli tõlge, tekkis luterlik kirik Eestisse, kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele. 9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja riigi loomine (aeg, asukoht, osapooled, põhjused, tulemused). osalesid ameeriklased ja inglased. Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi mida olid kasutanud indiaanlased, ameeriklased võitsid. 1783. aastal sõlmitud Verasilles rahulepinguga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika ühendriigid loodi aastal 1787. Oli 2 erinevat suuda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia.
- uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele - merenduse areng 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. - Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine) - Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult - Mehhikos ja Peruus indiaani keeli kõnelev elanikkond 10-15% rahvastikust - Siiski on põlisameerika komponent mõlema rahva kultuuris säilinud - Ameerika hõbe- ja kullamaardlad tegid Hispaania rikkaks (siiski odavnes hõbe tänu ‘hindade revolutsioonile’ ja Hispaania võim tuhmus) 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? EUROOPALE - hindade revolutsioon; maailmapildi avardumine; laevaehitus ja navogatsioon; mais,
India Vabariik ? Bh?rat Ganar?jya Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. India, äärm...
kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse ka omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu,
Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu 1 indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Rahumeelne kolonisatsioon, kauplemine ja kristianiseerimine. 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks. Sepulveda: JAH Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist.
Legend ajalooga seotud pärimuslik lugu= lood pühakute eludest jne. 8) James Fenimore Cooper 15.september 1789 14.september 1851. Ameeriklane. Elas 61 aastaseks. Tuntuim on 5- köiteline indiaaniromaanide sari Nahksuka jutud( Hirvekütt, Viimane Mohikaanlane, Rajaleidja, Pioneerid, Preeria), mille peategelane on ääremaalane Natty Bumppo . Cooper oli Ameerika kirjanik. Ta sündis mõisnike perre. Ta isa omas tervet linna. Cooper oli esimene kes rääkis et indiaanlased on head , sest sel ajal peeti verist sõda nendega. Kolmeteistkümneselt sai ta sisse Yale'i, aga visati sealt välja, kuna ta viskas vempe( treenis eesli professori toolile istuma). Täisealiseks saades liitus ta USA mereväega. 21selt lahkus ta sealt ja abiellus Susan DeLancey'ga. Nad said 7 last. James Fenimore Cooper suri astsiiti(liigne vesi koguneb kõhuõõnde) oma kodulinnas Coopertownis oma lapsepõlvekodus. Enamasti loodusromaanid. 9. Charlotte Bronté 21.aprill 1816 31
Referaat Põhja-Ameerika muusikast. Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse
6.John Quincy Adams, ametis 1825-1829, demokraat-vabariiklane (süüdistati korruptsioonis, seetõttu teiseks ametiajaks tagasi ei valitud. Ameerika Filosoofiaseltsi liige, endine riigisekretär ja saadik Venemaal) 7.Andrew Jackson, ametis 1829-1837, demokraat (kogenud sõjaväelane, nõudis USA laiendamist, kohtles julmalt indiaanihõime, valitsemisstiil autoritaarne. 28. mail 1830 allkirjastas Indian Removal Act-i seaduse, mille tagajärjel asustati indiaanlased ümber ning paljud neist hukkusid) 8.Martin Van Buren, ametis 1837-1841, demokraat (hollandi päritolu, varem riigisekretär ja asepresident. Tagasi teda ei valitud, kuna riiki tabas majanduslangus ning selles süüdistati presidenti) 9.William Henry Harrison, ametis 1841-1841, viig (haigestus kopsupõletikku ja suri 1841. aasta alguses. Esimene USA president, keda fotografeeriti) 10.John Tyler, ametis 1841-1845, viig (üpris edukas president, kuid keeldus 1844. aastal
Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus. Suitsuhimu tuntakse ka veel pool aastat pärast suitsetamisest loobumist. (Psühhiaatria, autorit pole) 1.1.Tubaka ajalugu Ameerika põlisrahvas indiaanlased kasutasid tubakat meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel. Hoolimata selle kahjulikest mõjudest tervisele, levis tubaka kasutamine kiiresti. Kuni 18. sajandini oli populaarne piibu suitsetamine, mis seejärel asendus nuusktubakaga. Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid, kuid sigarette hakati kasutama laiemalt Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal
Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi olema konkistadooride religioosne kohustus. Põlisrahvastele hakati tutvustama ja peale suruma euroopalikku moaali, kombeid ja riietust. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. 19. saj. MuutusLas Casas antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik
Rooma idee. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad.
Omavalitsuse arengut soodustas kaugus emamaast. Suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Astuti välja tempelmaksuseaduse vastu, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Kolooniate esinduskogude kongress otsustas, et makse võib määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu. Asumaad pidasid SB kuningat oma kuningana, kuid väitsid, et Briti parlamendil ei ole õigust neile seadusi anda. Kas indiaanlased või valged? Põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid hõimudesse, kus räägiti erinevaid keeli, tegeleti erinevate elatusaladega. Tekkisid küll mitmed hõimuliidud, aga rahva kujunemisest rääkida ei saanud. Indiaanlased võtsid valged vastu heatahtlikult ja pakkusid neile abi, kuigi valged suhtusid neisse üleolevalt. Põlisasukatelt võeti ära maa või osteti see väga odavalt ära. Varsti puhkesid kokkupõrked
kopeerida Samuti toodetakse mõne omaduse poolest looduslikku oluliselt ületavaid materjale. Näiteks on silikoonkautsukid (sisaldavad räni) tunduvalt kuumuskindlamad. · (Jalgratta)rehvi leiutas sotlane Dunlop - ta valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud kasutusalaks oli "vahend pliiatsikirja eemaldamiseks" - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Indiaanlased tundsid selle materjali kasulikke külgi muidugi sajandeid varem
Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund) · Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt). · Ecuadori rahvaarv on 13 755 680 miljonit elanikku, olles rahvaarvult keskmine riik. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu mestiitsid. Rannikul elab enim mustanahalisi. Indiaanlased moodustavad rahvastikust umbes veerandi. · Rahvaarvu kasvu tabel Aasta Rahvaarv Järk Protsendi muutus Informatsiooni kp 2003 13,710,234 63 July 2003 est. 2004 13,363,593 65 -2.53 % July 2005 est. 2005 13,363,593 64 0.00 % July 2005 est. 2006 13,547,510 64 1.38 % July 2006 est.
Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides. Samamoodi vaadeldakse antiikse Kreeka ja Rooma religiooni ning tuntakse huvi loodusrahvaste uskude vastu. Ja samuti analüüsib Daniel Quinn oma romaanis "Ishmael" kaasaegseid müüte, mis eestlastestki mööda ei ole läinud. Tegelikult ei erine ju tänapäeva eestlased oluliselt ülejäänud Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastest, indiaanlased välja arvatud. Meie usume teadusesse. Informatsiooni, mille ajaloos tõid meieni jumalasõna, müüdid ja legendid, toob 21. sajandil meieni teadus, mis aga ei välista võimalust, et teadus eksib, kuna kõike ei saa ka teadus selgitada. Kuidas näiteks tõestada, et meie päikesesüsteem sai alguse just Suurest Paugust? Keegi ei ole seda näinud, Suure Paugu teooria on kõigest oletus, järelikult müüt üks paljudest planeedi Maa tekkelugudest.
Suure-Jaani Gümnaasium Justin Timberlake Referaat Meri-Liis Soome 8 b. klass Juhendaja: Riina Mankin Suure-Jaani 2009 Justin Randall Timberlake (sündinud 31. jaanuar 1981) on Ameerika poplaulja ja helilooja, produtsent, tantsija ja näitleja. Justin on võitnud kuus Grammy auhinda ja ka Emmy auhinna. Justin Timberlake saavutas tuntuse kui poistebändi 'N Sync lauljana. 2002. aastal andis Justin välja oma debüüt soolo albumi "Justified", mida müüdi rohkem kui seitse millionit koopiat üle maailma. Timberlake'i teine soolo väljaanne on "FutureSex/LoveSounds", mis anti välja 2006. aastal koos Ühendriikide number-üks hitt-singlitega "SexyBack", "My Love" ja "What Goes Around...Comes Around". Jaanuar 2008 seisuga on albumit müüdud rohkem kui 8 miljonit koopiat üle maailma. Oma kahe albumiga on ta üksi müünud kokku üle 18 milli...
Kirjavahetus Nüüdse Iraagi alal elanud assüürlastel oli juba 4000 aastat tagasi väga hästi toimiv postiteenistus. Sõnum kirjutati väiksele savitahvlile, mis pandi saviümbrikusse. Rooma posti –cursus publicus'e – asutas 1.sajandil e.Kr Rooma keiser Augustus. Nii muistsed kreeklased kui ka roomlased kasutasid teadete edastamiseks linde. Esimesed tuviposti kasutanud inimesed olid tõenäoliselt 12. sajandi egiptlased, kes edastasid sõjas käsklusi. Lõuna-Ameerika indiaanlased inkad rajasid oma riigi eri osade ühendamiseks laiaulatusliku teedevõrgustiku. Sellel oli kaks peateed: 400 kilomeetri pikkune rannikutee ja Kuninglik tee, mis oli 5200 kilomeetrit pikk. Riiklikud jooksjad – chasquis'ed – ootasid teel kolmekilomeetrise vahemaa tagant. Nad vahetasid ja edastasid nii õukonnast lähtunud kui ka sinna jõudma pidanud teateid ja pakke. Euroopas toimus 15. sajandil side ajaloo tähtsamaid läbimurdeid – leiutati trükkimine. Enne 15
kasutatakse salveid. Inimesed telgis ütlevad kordamööda palveid ja tänusõnu, samal ajal helisevad kõristid ja taotakse trummi. Lõhnavaid taimi kasutatakse nii isiklikes talismanides kui tõrvikutes, oluliseks peetakse kuuske, salveid, mändi, kadakat, lõhnheina, seedrit, koirohtu, palve-lavendlit. Kadakat põletatakse mitmetes kohtades kurja eemalehoidmiseks, sidrunheina ja salveid puhastamiseks ja heade vaimude tähelepanu tõmbamiseks. Indiaanlased kasutavad lõhnavat tikku suunates suitsu sulega abivajaja või puhastatava paiga suunas. Suitsutamist kasutati ka ülemineku etappidel inimese elus. (Worwood lk 111, 120, 282-283) Iidsetel aegadel oli lõhnaainetel enamasti kolm funktsiooni - suitsutamine, et kõrgemaile jõududele sõnumeid saata või kurja eemal hoida, surnukehade võidmine, et teekond teispoolsusesse oleks lihtsam, tõbiste ravimine. Lõhnaained langesid mõnevõrra põlu alla,
kest. Sellise riisi pehmenemiseaeg on kuni 40 minutit. Pikateralist riisi kasutatakse roogade valmistamiseks, mille puhul on tähtis, et riis ei kee pudruks, vaid säilitab teralisuse, sõmer. · Ümarateraline riis muutub keetmisel pehmeks ja kleepuvaks. Seda kasutatakse putrude, pudingite ja pirukate valmistamiseks. · Metsik riis ehk vesiriis ei ole tavalise riisi sugulane. Ta kodumaaks on Põhja-Ameerika, kus indiaanlased kasvatasid seda veekogudes ja koristasid saagi kanuudega. Tänapäeval kasvatatakse metsikut riisi kõige enam USA-s Minnesota osariigis. Metsikust riisist võib valmistada samu toite kui tavalisest riisist. Mida suuremad ja tugevama kestaga on terad, seda pikem on keetmisaeg. Metsik riis on tavalisest 2-3 korda kallim. Võrreldes teiste teraviljadega sisaldab metsik riis rohkem valku ja vähem rasva. · Aromaatsed riisid:
Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, 8 mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. (7) 9 3. Arengutase Venezuela on majanduslikult väga vastuoluline. Vaatamata sellele, et tegemist on ühe tugevaima majandusega riigiga Ladina-Ameerikas, on Venezuela valitsuse rahandus kriisis. Aastaid kestnud riiklike ettevõtete toetamine poliitilistel eesmärkidel koos
ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad. · Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid. · Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia. Renessanss · 15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused.
PALDISKI GÜMNAASIUM HALLUTSINOGEENID JA NENDE MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja: Paldiski 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti muutuvas maailmas on peaaegu,et igapäevaseks probleemiks saanud narkootikumid.Ei möödu nädalat kui uudistekanalites pole juttu narkomaanide üledoosidest, "narkopidudest" ,politsei reididest ja leidudest erinevates koolidest üle Eesti. Üha enam on sõltlasi ning narkootikumide kasutus on tõusvas joones. Eriti populaarseks on see minu arvates saanud noorte seas, kes uudishimust või kambavaimust vaevatuna proovivad erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata asjaoluga,et need tekitavad kergelt sõltuvust ning võivad terve nende edasise elu rikkuda. Minu arvates puudub noortel kindlameelsus öelda "EI" , kuid kindlasti on seotud veel muud põhjused ja tegurid. Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, pä...
ja oma elu paremaks muuta. Kuigi ,,Meng Shu" soovitab inimestel tõlgendusi iseenda 7 seest otsida, tunnistab see ka välise maailma, kaasa arvatud astroloogiliste jõudude mõju. Hiina kunstnikud, kes püüdsid unes leida inspiratsiooni oma maalide ja muusika jaoks, kutsusid väga tihti unenägusid esile. (Unenägude esilekutsumist rakendasid ka Ameerika lauskmaa indiaanlased.) Hindu püha tekstikogumik ,,Vedad" pakub samuti juhtnööre unenägude tõlgendamiseks, tuues ära ka täpse kellaaja, mil unenägu öösel ilmus. Nagu paljud teised raskestikäsitletavad teemad, nii kaotas ka unenägude tõlgendamine populaarsuse renessansiajal, mil tähelepanu koondus teadusele ja mõistuspärasele analüüsile. Unenägude seletamine, mida peeti okultismiks, ebateaduslikuks ja ajaraiskamiseks, jäi kauaks unarusse, kuni Sigmund Freud selle
aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. Enamus Kanada elanikest, ehk 57%, räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada rahvastiku peetakse väga meditsiiniliselt terveteks. 2014 aasta andmete järgi on nende eeldatav eluiga 82 aastat. Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada populatsiooni ning rahvastiku tiheduse kasv (2004-2014) Nagu näha tõuseb Kanada populatsioon pidevalt. Maailmale õnneks ei ole see kasvumäär ülemäära suur. Ka rahvastikutihedus tõuseb tasa ja targu ning ruumi uute sisserändajate jaoks on rohkem kui paluda oskaks. Kanada elanike püramiid 2014. aasta seisuga. Meeste üle 65 eluaasta elamist kahandab kõvasti töötamine just rasketel töökohtadel nagu nafta puurtornid ning suured maa-alused kaevandused.
Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika indiaanlased ei lasknud end alistada, ja seniajani tunneme neid seesuguste nimede j�rgi nagu V�ike Karu, Suur Madu, V�lejalg, Suitsune P�ev jne. Nii on tegelikult lugu ka k�igi teiste p�lisrahvastega omal maal. Ainult et hiina, jaapani jt. rahvaste nimesid tavaliselt ei t�lgita. Ilma t�henduseta nende keeltes pole nad ometi. Kui tahetakse r�hutada oma kuulumist kristlikku kultuuri, siis oleks muidugi �ige valida lapsele nimi sellest traditsioonist. Kui aga ollakse veendunud oma
Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad.
P-Am olid inimestekl kõik õigused vabadused,mis Inglismaal.Kolonistid siiski moodustasid omavalitsusi.Moodustusid seadusandlikud kogud 13 koloonias.Asumaade omavalits.arngut soodustas see,et paikneti kaugel ookeani taga.Mida enam asumaad edenesid,seda iseteadlikumaks muut.kolonistid.1765a.astusid nad välja tempelmaksuseadse vastu,keht. Septs.maks ajalehtedele jne.Suured lahkhelid kolonistide ja Briti parlamendiga. Indiaanlased,valged Ameerika põlisasukad olid indiaanlased,jagunesid hõimudesse(u 400),rääkisid erikeeli.Elamusting.erinevad.Indiaanlasedc võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult,kuid neisse suht.üleolevalt.Põliselanikelt võeti maad ära.Puhkesid kokkupõrked.Indiaanlased taipasid ,et uute sisseränne on ohuks nende elanikele.Pohatanide hõimupealik Opetsankanu oli esimese,kes org.valgete väljaajamist 1618a ameerikast.Ülestõusus tapeti palju koloniste.1 ristiusku pööratud indiaanlane reetis rünnakuplaani
tollast seisundit nimetatakse Balti erikorraks. Keisrinna Katariina II püüdis Balti provintse Venemaale lähendada ja talunike olukorda kergendada, kuid ebaõnnestus. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel, mille tõlkis Anton Thor Helle. 18. sajandi teisel poolel jõudis Eestisse valgustusliikumine, mille tulemusena hakati usulise kirjanduse kõrval välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. 11. Ameerika Ühendriikida sünd Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19
2001. aastal toimunud rahvusvahelisel luulefestivalil. ***sügaval maa all elavad sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed ja sügavsinised muttkotkad nende lindudega mängib eestlane indiaanlast ja indiaanlane eestlast 4 need linnud lubavad vaid põlisrahvastel oma siniseid sulgi näppida meie eestlased ja indiaanlased tuleme kolmevärviliste koerte ja maa-aluste lindude maalt aga kuhu me läheme (Looming, 4/2002) Andres Ehini luuletus "sügaval maa all elavad ..." on rahvusliku temaatika kaasaegne ja omapärane arendus. Luuletus on inspireeritud Eesti lipu värvidest, sini-must-valgest. Luuletust kannavad just nendest kolmest värvist kantud assotsiatsioonid, luuletaja püüab ühendada musta mullapinna ja sini-valge taeva asukaid. Ta kasutab oma kujunditena ka Eesti rahvussümboleid rukkilille ja
Bering ja suur osa tema kaaskonnast surid sel hädaohtlikul reisil skorbuuti. Ellujäänute jutustused meresaarmatest, kelle nahk oli tol ajal kõrges hinnas, muutsid poolsaare Venemaale huvipakkuvaks. 18. sajandi lõpuks asustas Venemaa osa maa-alast ja karusnahaäri õitses. Sellel territooriumil elanud etniliste rühmade, eskimote, aleuutide, tlingitite ja athabaskade, käsi ei käinud Venemaa alluvuses just hästi. Osa neist suri välja taudide tõttu. Mõned rühmad, näiteks tlingiti indiaanlased, olid venelastega pidevalt sõjajalal. Venemaa huvi Alaska vastu kadus 19. sajandi keskpaiku. Karusnahaäri kiratses ja Krimmi sõda vähendas Venemaa võimalusi kaugeid territooriume kontrollida. Venemaa pakkus Alaskat müügiks Ameerika Ühendriikidele, kuid läbirääkimised jäid toppama. Alanud kodusõda suunas USA valitsuse tähelepanu kõrvale. USA presidendi Abraham Lincolni riigisekretäri William H. Sewardi meelest oli Alaska ostmine aga strateegilise tähtsusega
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke ...
Üldine info · USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. · Riigikeel : puudub · Ametlik keel : Inglise keel · Pealinn : Washington · President : Barack H. Obama · Asepresident : Joe Biden · Pindala : 9 826 630 km² · Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009) · Iseseisvus : 4. Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga j...
Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid. 2) dionüüslik mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised, paranoilised, käituvad tunnete ajel. 3) iakchoslik mudelit esindavad dobu indiaanlased, kes elavad Indoneesias; salapäratsevad, skisofreenilised, kõik põhineb emotsioonidel (tänapäeva mõistes nn hullud).
Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna- Tsiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 3 Geograafiline asend. Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tsiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest.
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT............
· Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. · Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. · Sapir-Whorfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks (Eskimd, Hopi indiaanlased, Piraha suguharu). · Ühelt poolt keel kirjeldab ühiskonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. · Keel on varjatud tähendustest laetud ning inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Keel kui ühiskonna peegel: Naised: Medõde, Ämmaemand, Lasteaiatädi, Vanatüdruk Mehed: Esimees, IT-mees,
· ei muutu kuuma vett kasutades pehmeks · ei kolise ega kriimusta pindasid · on mugava sangaga · on töökindel · on piisava suurusega ja sobib kujult teiste töövahenditega · on skaalaga ja kallamisrenniga 5. Õhuvärskendajad Õhuvärskendajaid kasutati juba Vanas Egiptuses ruumide värskendamiseks ja vajaliku meeleolu loomiseks. Algselt oli tegemist õlidega, mida põletati või kuivsegudega, mida asetati kannudes ruumidesse. Vanad indiaanlased asetasid lõhnavaid taimi nagu salvei ja seeder lõhnamajakeste nurkadesse, kus toimus rituaalne hingede puhastumine. Kirik on aegade jooksul oskuslikult ära kasutanud lõhnastajate toimet, et mõjutada inimeste meeleorganeid. Kaasajal on õhuvärskendajatel mitu ülesannet: · Värskendada õhku · Desinfitseerida · Antibakteriaalne toime · Mõjutada meeleorganeid Õhuvärskendajad tulevad müügile : · Aerosoolidena · Vedelikena · õlidena
Sinna kaevu visati ka hõimukaaslasi, 14- 18-aastaseid neidusid. (Sihtkohad…) See püha kaev oli palverännakute sihtpunktiks veel hispaanlaste vallutamise ajal 16. Sajandil (Foster 2002: 161) Chichen Itzas asuv Kukulkani püramiid on üks põhilisi maailma vaatamisväärsusi mitte oma kauniduse poolest ega ka mitte seepärast, et sellega seonduks mõni huvipakkuv sündmus, vaid seepärast, et see on inimeste jaoks müstika, kuidas praktiliselt kiviajal elanud indiaanlased oskasid ehitada niisugust püramiidi. Maiade El Castillo ja Egiptuse Giza püramiid on ehituselt ja positsioonilt vägagi sarnased, mistõttu arvatakse, et mõlema ehitamiseks on saadud juhtnööre tulnukatelt. Tulum Tulum on üks uusimaid maiade asustusi, ehitatud alles 13.-15. Sajandil (Asukohta vaata kaardil lisa 1).. Tegemist on kindlustatud asustusega, mille varemed on säilinud kompaktselt koos linnamüüri sees. Ta on üks väheseid maiade linnu, mis asus otse Kariibi mere rannikul
poolt. · Maryland, keskosas tagakiusatud katoliiklaste poolt. · Carolina prantsuse hugenottide poolt. c) Kolonistide omavaheline võitlus: · Algul jäid peale inglased ja prantslased Nt New York (hollandlaste poolt asutatud) vallutati ära inglaste poolt. · Seitsmeaastases sõjas kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele. 2. Indiaani sõjad poolteist saj. kestnud indiaanlaste katsed vabaneda algete ülemvõimust. a) Indiaanlased said lüüa: · Tulirelvade puudumine. · Omavahelise ühtsuse puudumine. b) Tagajärjed: · 19. saj. olid indiaanlased idarannikul hävitatud või läänerannikule tõrjutud. 3. Inglise kolooniad (13) Põhja-Ameerikas 18. sajandil a) Põhja-poolsemad kolooniad: · Arenes farmerlik põllumajandus, mis põhines farmeri ja palgatööliste tööl. · Juurdus ameerikalik elulaad ettevõtlikus ja aktiivsus. · Laevaehitus ja käsitööndus.
Asumaade edenedes soovisid kolonistid ise oma elu üle otsustada, mitte maksta Inglise kuningale makse ja arvestada tema reeglitega. Esialgu pakkusid põliselanikud valgetele sisserännanutele heatahtlikku inimlikku toetust. Kuid sisserändajaid tuli üha juurde ja nad hõivasid indiaanlaste elupaigad ja jahimaad. 7 Täiesti erinevaks osutusid ellusuhtumine ja väärtushinnangud indiaanlased kui loodusrahvas ei suutnud mõista äriinimesi. Indiaani-hõimude eripalgelisus ja omavahelised vastuolud takistasid ühistegevust. Indiaanlaste relvastus ja sõjapidamisviisid erinesid valgete omast. Indiaanlased pidid oma asualadelt järjepidevalt taanduma. Üle poole sisserännanutest olid inglise päritolu, see tugevdas Inglismaa kultuurimõju, samuti oli oluline puritaanide tegevus hariduse valdkonnas. 18
Paisub väga tugevasti. Must ehk indiaaniriis ehk metsik riis kujutab endast PõhjaA m e erikas ja Kanadas kasvava vesiheina pikateralisi mustjaspruune see mneid. On m üügil ka riisisegudes. Väga dekoratiivne. 5.5 Tuskaroora vesiriis PõhjaA m e erika Suurjärvistu ümbrusest pärit vesitaim tuskaroora vesiriis ehk m etsik riis kasvab mageve ejärvede mudaste kallaste soisel pinnasel. Peamised kasvukohad on Kanadas ja USAs, kus muistsed indiaanlased seda sajandeid kasvatasid ja v äga kõrgelt hindasid. Mitmedki suguharud ei pidanud paljuks riisipäldude e e st sõdida. Metsikut riisi saadakse üheaastaselt 3 m kõrguseks kasvavalt taimelt. Selle hinnatud teravilja tootmist on hakatud eriti vii mastel aastatel laiendama. Metsiku riisi tundlikkus il mastikuolude, veetase m e k õiku miste ja taime kahjurite suhtes ning sellest tulenev madal saagikus muudavad te ma viljele mise kulukaks. Saagi koristaminegi on tülikas protseduur.
Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. (2) LOODUS India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud.
põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid. Kuubal on kirev ajalugu, millesse on jälje jätnud kunagised põlisasukad indiaanlased, saare vallutanud konkistadoorid, korrumpeerunud ,,imperialistide teenrid" ning loomulikult Fidel Castro revolutsioon ja sotsialistlik kord. Kuuba on ühtaegu nii eksootiline kui ka nostalgiline. See kõik on nii uskumatult huvitav, et just sellepärast otsustasin teha referaadi Kuuba kohta. Kuskil mujal ei ole sellist kooslust nagu on Kuubal. 3 Tähtsam info Ametlik nimi: Kuuba Vabariik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
