Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt kanti termin üle loodusrahvastele.) ld k. - silvaticus - metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vanim termin metslane (15.-19. saj): saksa wilde, hispaania salvajada, itaalia selvaggio, prantsuse sauvage, inglise savages. Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega. Paljud indiaanlased olid aga juba maha notitud. Hiljem leiti teisigi metsikuid rahvaid peale indiaanlaste. Õilis/noble metslane - puudub tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (Diderot, Rousseau, Voltaire) Soft primitivism & hard primitivism. Fotode peale graveeriti 19.II-20.saj alguseni (raamatutes). 19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed)
heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis.
Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese
Kool Nimi Klass Aafrika kultuur ja rahvad Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn Sisukord Aafrika kultuur........................................................................................................ 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad.......................................................................................................... 6 Kokkuvõte.........
Aasias, ent neid kasvatakse palju ka Lõuna-Ameerikas riikides. Tihnikkaktused (Stenocereus) Kui viigi-ja metskaktuste vilju kasvatatakse ja turustatakse üle maailma juba ammu üsna laialdalest, siis ülejäänud kaktuste viljadel on reeglina vaid kohalik, ehhki mõnes piirkonnas vägagi arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga
Hispaania maailmaimpeerium Karl V valdused Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti juriidiline: paavst Alexander VI donatsioon Hispaania valitsejatele 1493; Tordesillase leping ookeanide/valduste jagamine HispPort religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu rahumeelne kolonisatsioon ja kristianiseerimine Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed barbaarsed kombed, seega loomu poolest orjad hispaanlased loomu poolest isandad Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele argumendid, mis ei päde
Ja muidugi Napoleon (ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini) 3.Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. Kristluse levitamine Reconquista kui avalöök maailma kritianiseerimisel. Juriidiline Paavst Alexander VI andis Isabellale ja Ferdinandile suveräänsuse kõigile veel vallutamata Atlandi maadele. Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja sellega nende päästmine. *4.Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda,
Uskudes, et ta on jõudnud India äärealale, hakkas nimetama pärismaalasi indiaanlasteks ning nõnda kutsutakse ekslikult praegugi. · Kolumbus lahkus Guanahanilt 14.oktoobril, et purjetada lõuna poole. · 21.oktoobriks oli Kolumbus oma pärismaalastelt teada saanud, et lõuna pool asuvad kaks suurt ja rikast saart Kuuba ja Bohio. · 5.detsembril lahkus Kolumbus Kuubalt ja suundus suurele saarele, mida indiaanlased kutsusid Bohioks, praegu on see Haiti. · Halva ilma ja pärismaalastest reisijate tõttu viibis Hispaaniasse teeleasumine kuni 4.jaanuarini. · Samana lahes kohtus maale läinud meeskond viiekümnest vibude ja nooltega relvastatud pärismaalasest koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid. · 12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14
Seal siis sai ta suure pettumuse osaliseks, Cibola polnud midagi de Niza kirjeldatud küllusemaa sarnast. See oli olnud hoopis mitmete zuni indiaanikülade kompleks. Nüüd tahtsid sõdurid de Nizat tema valejutu eest ära tappa, aga Coronado sekkus vahele ja saatis de Niza häbis tagasi Mehhikosse. Ühel hetkel jõuti Hawikuhi külla (suurim zunide küla, did you know the Spaniards called this village Granada?), kuhu siis nälgas ekspeditsioon sissepääsu nõudis, indiaanlased aga keeldusid ning otsustati jõuga minna. Toimus ka lahing, kus Coronado haavata sai ning pidi zunide juurde paranema jääma. Vahepeal saadi uut teavet ja saadeti välja mitmeid luureretki. Üks retk oli Pedro de Tovari juhtida, see läks hopi külade poole, uskudes et seal võib äkki olla see Cibola. Taas indiaanlased keeldusid hispaanlasi edasi laskmast ja hispaanlased pidid taas jõudu kasutama. Pärast seda pidasid allesjäänud indiaani külad nõu hispaanlaste vastu
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerikasse väljarändamise põhjused: - Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid - Usulised põhjused puritaanide tagakiusamine - Majanduslikud töö otsingud (tarastamine jättis tuhanded tööta) - Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad - Alates 1619. toodi sisse neegerorje Põhjused, miks suutsid kolonistid indiaanlased hävitada: - Moraali hävitamine alkoholiga - Vingem relvastus - Polnud ühtset riiki · 13 kolooniat 2,5 miljonit valget kolonisti · 1764. a uuendatakse suhkruseadust (Br.), kolonistidel keelati osta odavat suhkrut Hollandist jm.. · 1765. a tempelmaksuseadus kõikidele dokumentidele tuli peale osta tempel. · 1773. a nn Bostoni teejoomine loobiti teepakid merre. Mässu katse! Vastasseis süvenes veelgi!
alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. Tänapäeval on Rootsis üle millioni snusi kasutaja ja üle poole nendest on endised suitsetajad. 1492- Tubakas saabub Euroopasse koos Columbusega Columbuse kaasreisijal Fray Ramon Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati alul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. Levis legend kuidas Jean Nicot kes oli prantsusmaa suursaadik Portugalis naases imerohu tubakaga ja ravis terveks Prantsusmaa kuninganna Catherine de Medici kroonilised peavalud pulbriga,mis oli tehtud purustatud tubakalehtedest. 1638 Esimene last tubakaga saabub Rootsi 1638. aastal sabus last tubakaga Delaware Bayst mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis.
BAROKK-suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. ROKOKOO-kerge, õrnem, mänglevam nagu kergemeelne ja muretu õukonnaelu, millest ta oli tekkinud, sünnikodu prantsusmaal KREOOLID-Ameerikas sündinud eurooplaste järeltulijad ASEHALDUSAEG-ajajärk, millal kehtestati Eestis ja Liivimaal uus halduskorraldus, mis muutus Balti provintside valitsemiskorra Venemaa sarnaseks ja see püsis kuni Katariina II surmani. INDIAANISÖJAD-söjad indiaanlaste ja kolonistide vahel, kuna indiaanlased tahtsid koloniste oma mandrilt minema ajada, aga kaotasid ISESEISVUSDEKLARATSIOON-1776 aastal, 4. Juunil vastu vöetud deklaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, pöhjendades rahva öigust oma saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Selle vöttis vastu Philadelphias kokku tulnud kontinentaalkongress 17-18 SAJ. - kirjamehed hakkasid kahtlema varasemates tõekspidamistes, ning kutsusid üles usaldama vaid omaenese mõistust
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu...
lemmikloomi. On aretatud mitmeid tõuge. Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega. Vastsündinud on nägijad ja karvadega kaetud. Emapiima imevad 3 nädalat. Suguküpseks saavad 1–2-kuuselt. Eluiga 6–8 a. Kodustatud merisea esivanem pole täpselt teada, sest merisiga oli olnud indiaanlaste koduloom juba sadu aastaid enne eurooplaste saabumist Ameerikasse ja erines juba siis välimuselt oma looduslikest sugulastest. Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest. Deegu (Octodon degus) Sugukond: Deegulased (Octodontidae) Liik asustab Andide läänenõlva Tšiilis kuni 1200 m üle merepinna
Nikotiin Tubakasuitsetajad on palju ja igal pool. Kõikides kultuurides on alati midagi suitsetatud. Nii nüüdisajal kui ka väga ammu on tehtud mitmesuguse toimega suitsu. Nii huvitav kui see ka pole, siis väga-väga ammu juba osati kasutada kõiki mõeldavaid viise nikotiini manustamiseks. Põhja-Ameerika hõimud suitsetasid piipu, Kesk-Ameerika rahvad sigareid ja sigarette, mille keeramisel võeti abiks maisilehed. Tubakalehepuru täistopitud pillirootükid, meenutavad uuema aja paberosse. Indiaanlased kasutasid nuusk - ja närimistubakat; mõned limpsisid tubakataimedest valmistatud pastat või zeleed, teised hõõrusid tubakataimedega või nende mahlaga nahka või haavu. Mõned Lõuna-Ameerika suguharud leotasid või keetsid tubakalehti vees ja jõid, mõnikord närisid ka lehti leotise kõrvale. Huvitav on mõelda, et juba vanasti tegid inimesed kõik võimaliku, et seda nikotiiniannust kätte saada inimene leiutas kõik, mida pidas endale vajalikuks
Arvestuse järgi koosneb selline parv 700 miljonist kuni 2 miljardist putukast. Suurimad teadaolevad parved on katnud rohkem kui 250 km², tirtse oli seal umbes 35 miljardit. Sellise parve kogumass on umbes 50 000 t. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300g rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu. · Täiskasvanud rohutirts suudab ühe taime 6 cm pika õie ära süüa umbes ühe tunni jooksul. · Mõned Ameerika indiaanlased korraldasid ühiseid haaranguid suures koguses rohutirtsude püüdmiseks. Rohutirtsud olid neile üheks lemmiktoiduks ja paljudele hõimudele ka põhiliseks toiduks ("Milleks meile putukad?"). Heinaritsikas Harilik rohutirts Kaerasori Rändtirts Harilik lauluritsikas Kasutatud kirjandus 1. M. Chinery "Euroopa putukad" 2005 2. Gilbert Waldbauer "Milleks meile putukad?" 2003 3. EE nr. 8 1995 4. http://et.wikipedia
.............lk 5 Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 Kasutatud materjalid.................................................................................lk 7 Rassid Praegusel ajal jaotatakse inimkond 3 põhirassi esimese järgu tunnuste(naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju ) põhjal, · Negriidne · Europiidne · Mongoliidne · + indiaanlased, busmanid, hotendotid · + australiidne Olulised välised tunnused, mida rasside jaotamisel arvestatakse, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Rassilist väärkohtlemist on viljelenud kõik põhirassid, mitte ainult valged, kes selle poole pealt on kõige tuntumad.. Kollase rassismi ideoloogid on püüdnud põhjendada oma rassi üleolekut teistest
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes
kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais, kakao jt
on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab 26 624 000 inimest. Sealseks rahvastiku tiheduseks on 20,7 inimest/ km². Peruus elab mitmesugust rahvast 45% kogu Peruu rahvast on indiaanlased, 37% on mestiitse, 15% on valgeid ning 3% on mud rahvast. Peruus elavast rahvast 92,4% inimesi on katoliku usku, 3% on protestante ja 4,6% inimesi on muud usku. Seal elava rahvastiku keskmiseks elueaks on 68 aastat. RAHVASTIKU TIHEDUS VÕRRELDES NAABERRIIKIDEGA Inimesi/ km² inimesi pealinnas inimesi kokku Peruu 20,7 5 706 100 26 624 000
Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N ...
Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind" Beuysi isik oli lummav ja teda on võrreldud samaaniga, kes tegutseb suurlinna tingimustes. Tema loomingu hulgas pole teoseid traditsioonilise kunsti mõttes, vaid ainult esemeid , mida ta etendustes kasutas ja mida ta "valmis" teosteks ei pidanud ning muidugi fotod ja filmid, mis tema isikut jäädvustasid.
Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et nee...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
hingepuhastamiseks. Machu Picchu Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15.sajandil rajasid inkad 2400 meetri kõrgusele Machu Picchu mäetippu imelise linna. See linn jäi puutumata ka Hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20.sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Machu Picchu varemed koosnevad umbes 150 majast, templitest, saunadest, paleedest ja hoidlatest ning need kõik on imestusväärselt hästi säilinud. Linna religioossest tähendusest on küll vähe teada, kuid seda on peetud ka salajaseks tseremoonialinnaks. Teadlased on arvamusel et linn on olnud pühapaigaks , kus õpetati preestrinnasi ja pruute inkadele. Hallist graniidistlõigatud plokkidest ehitised on arhitektuuriliselt ning esteetiliselt geniaalsed,
avaldatud Luther aastal 1534, «grafism» J. Casanova. «Hieroglif» kirjutas "Figaro pulm" Beaumarchais 'PO. Sõna "märk", "sõrmejälg" leida romaani "Hüljatud" Victor Hugo. Lisaks nendele tingimustele lõpuni XVIII sajandil LääneEuroopas on laialt kasutusel nimetus "nikerdatud kuju" ja prantsuse termin «piquage», mille autoriks oli Marquis Louis de Montcalm (17121759), isiklikult tuttav kommetest indiaanlased siis Kanada. Üldiselt Euroopas, tihti tätoveeritud sõna "värviline" või "iseloomustas paberisse." Hollandi nimetatakse protsessi tätoveerimine «prikschildern» või «stechmalen», mis tähendab "joonistus torkima." Briti kasutas sõna «läbilöökide» ja «punctation» hispaanlased «pintados». Küpseta pärast sõna "tätoveering" võeti vastu kohe, kui ülekaalus, seoses ühe ja sama protsessi kaunistavad keha, eri rahvaste maailma
paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ). · Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion. Mürgi aparaat paikneb merilohel lõpusekaantel ja selja uimes(mõikord lõpeb lugu surmaga). Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. · Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks. · Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. (Angerja veri) · Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. · Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. · Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. (marinkal)
hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga. Põõsad 10…115 cm. Viljad on sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas - Põõsaste kõrgus 10…150 cm. Vahakirmega kaetud siniste marjade läbimõõt on 8-10 mm. ▪ Kultiveerimise ajalugu Põhja-Ameerikas indiaanlased korjasid mustikaid loodusest suurel hulgal ja kuivatasid neid suitsu sees talveks. Kohati olid mustikad neile oluliseks toiduks. Ka Ameerikasse sisserändajad hakkasid pärismaalaste eeskujul mustikaid suurel hulgal korjama ja kasutama nii toiduks, kui ka ravimtaimena. Alates 1880. aastast sai mustikate korjamine ja turustamine arvestatavaks sissetulekuallikas paljudele Kanada piirkonna elanikele. Kännasmustika ja
Vestern võib aga olla nii komöödia või draama – see on universaalne žanr, mille algidee loomiseks piisab võtta mõni iseloomulik nähtus Metsikust 1 Roland Bergan. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008, lk. 174. 2 Ibid., lk. 174. 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Western_(genre)#cite_note-2 4 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 174. 1 Läänest (hobused, kauboid, indiaanlased, tolmused linnad jne)5 ja sellega mängida soovile vastavalt nagu seda tegi näiteks Mel Brooks oma filmis „Leegitsevad sadulad“ (1974), mis on vesterni paroodia. Lähenedes vesternile temaatilisest vaatevinklist, arvestamata tausta, siis ei ole selles midagi erilist – moraalsete tõekspidamistega mängimine, üksik püstolikangelane, šerifi ja lindprii olemusvõitlus jne. Sellesse konteksti saaks panna paljusid filme, mis ei ole tingimata pärit Ameerikast
Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna
16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm
tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. I Sündimus hästi kõrge (kuni 40 promilli),suremus u sama suur, iive nullilähedanerahvaarvu kasv suht aeglane, tänapäevaks on paljud riigid selle etapi läbinud,ainult pügmeed Aafrikas,paapuad Uus-Guineas ja indiaanlased, SBR aastani 1780. II Demograafilise plahvatuse etapp sündimus endiselt kõrge, suremus hakkab langema; tohutu suur pos loom iive; arengumaad (India,Bangladesh,Keenia,Nigeeria,Kariibi saared); III Industriaalüh sündimus hakkab langema (kuni 10 promilli),suremus samuti tasapisi; rahvaarv kasvab aga mitte enam nii kiiresti;Brasiilia,Argentiina,Uruguay,Paraguay,Egiptus,Hiina. SBR 1880-1940. IV Kaasaegne
Iirlased asutasid Katoliikliku Assotsiatsiooni ja selle tagajärjel tühistati katoliiklaste kitsendused. Oma olukorda üritati parandada ka väljarände abil (USA-sse). 13. Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste "reservaat"!) (lk 112) Valgete massiline sissetulek muutis lääne indiaanlaste olukorda. Uusasukad hakkasid indiaanlasi oma tavadele, kommetele ja seadustele allutama. Tulemuseks olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel. Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud ümberasujatele ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette oma territooriumid reservaadid. 14. Mille poolest erinesid üksteisest USA põhja- ja lõunaosariigid? (lk 114) Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised ehk istandused, põhiline põllukultuur oli puuvill ja kasutati väga palju sisseveetud neegerorjade tööd. Põhjas orjust ei olnud
Ku Klux Klan rassistlik organisatsoon, mille eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Monopol 1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus 2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus Trust ühendriikide nimetus monopolide jaoks Reservaat koht, kuhu asustati valgete poolt ümber indiaanlased 10. Võrrelge Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Ameerika ühendriikide majandust 19.sajandi II poolel: erinevused, sarnasused Saksamaa ja USA olid mõlemad tõusvad töötstusmaad, Inglismaa oli seda olnud juba pikka aega ja Prantsusmaal toimus allakäik. Saksamaa ja Prantsusmaa kandsid mõlemad suuri sõjalisi kulutusi, samas kui USA'l ja Inglismaal olid need minimaalsed. Saksamaal ja USA's toimus kiire majanduse areng, Inglismaal oli majandus stabiilne ja Prantsusmaa majandus langes
inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 1.1 Suitsetamise ajalugu Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaim. 16. sajandi keskel prooviti Portugalis, Lissaboni parkides, tubakat kasvatada. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik, Jean
jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christoph arvas, et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed- umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte silmade ümber oli nahk värvitud kollaseks või punaseks. Indiaanlased käisid ringi täiesti alasti ja nende keha oli ülevärvitud. Asukate keel meenutas lapse vadinat. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja tänulikud. Kolumbus tegi neile kingitusi. Ta kinkis kaelaripatseid, mille üle nad väga rõõmustasid. Ka nemad tegid kingitusi
Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit. Neist 2 miljonit suri teel. Aafrikas kohalike pealikute käest ostetud vangid või lihtsalt röövitud neegrid aeti laeva trümmi /alumisse ruumi/ ja veeti üle ookeani. Paljud hukkusid ja nende
Tänu laeva kaptenile sai ta istanduse omanikuks. Minnes otsima istanduse jaoks orje, sattus laev orkaani kätte; kõik hukkusid peale Crusoe. Robinson sattus üksikule saarele, kus ta õppis kõike ise valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta küllaltki religioosseks ja täna jumalat pääsemise eest. Aastaid hiljem avastas Robinson, et saart külastavad indiaanlased, kes tapavad seal oma vange. Ühel vangil õnnestus põgeneda ja Crusoe aitas teda, õpetades talle inglis keelt ja ristiusku. Mõne aja pärast saabusid uuesti indiaanlased, kuid Crusoe ja Reede tapsid nad ja vabastasid vangid. Veel enne hispaanlaste saabumist ilmus inglise laev, mille olid enda valdusse haaranud mässajad, kes
Vastasmängija ei tohi lasta sellel mängijal omale vastu kätt lüüa, tema peab enda käsi kaitsma. Juhul, kui kellegile antakse plaks vastu kätt, peab ta selle käe oma selja taha panema ja jätkama mängu ühe käega, kui aga teisele käele ka pihta lüüakse, siis on ta mängust väljas. Võidab see, kes viimasena ringis alles on. Sportmäng „Indiaanlased ja kauboid“ Vajaminevad vahendid: Igale kauboile 1 pall. Tutvustus: Mängu alguses kogunevad indiaanlased otsajoonele ning vile kostudes peavad nad jooksma saali teise otsa palliga pihta saamata. Küljejoone ja keskjoone ristumisel on alguses 2 kauboid kes peavad palliga viskama indiaanlasi kes proovivad teisele poole saali jõuda. Pihta saanud indiaanlased võtavad palli ning lähevad kauboideks. Mäng kestab kuni kõik indiaanlased on visatud kauboideks. Reeglid: · Tüdrukuid võib visata kahe/ nõrgema käega. · Palliga pihta saanud mängija peab võtma palli ning minema kauboiks.
mõistatuslikumaid paiku. 2400 m kõrgusele Machu Picchu mäetipu suhteliselt kitsale alale, mida legendide jägi juba ennemaltki pühaks paigaks oli peetud, rajasid inkad 15. sajandil hämmastava kivilinna. Troopilistest metsadest varjatud linn jäi puutumata ka hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20. sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Pilvede vahel kõrguvad varemed koosnevad paleedest, saunadest, templitest, hoidlatest ning umbes 150 majast, mis kõik on tähelepanuväärselt hästi säilinud. Need hallist graniidist lõigatud plokkidest püstitatud ehitised peegeldavad nii arhitektuurilist kui esteetilist geniaalsust. Kuigi ükski graniitplokk pole samade mõõtmetega ning mõni on isegi kuni 30nurgeline ja mõni kaalub üle 50 tonni, on need
Vaida Põhikool Tõnu Tootsi Duke Ellington Referaat Õppeaine: 9. klassi muusikaõpetus Juhendaja: Helina Indrekans Vaida 2005 sügis 2 3 Sisukord Sisukord.................................................................................................3 Sissejuhatus..............................................................................................4 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse.....................................................................5 Muusikatee algu.......................................................................................6 Ellingtoni mõju muusikale...........................................................................7 Viimased aastad.......................................................................................8 Lõppsõna..................................
aastal), räägib kahe poisi seiklustest, kes otsustasid veeta suve indiaanlaste kombel, ja sellest, mis nad oma metsaelus õppisid. Raamat on illustreeritud autori enda joonistustega. Sisu tutvustus Raamatu peategelane oli Yan. Ta oli kaheteistkümne aastane poiss kellele väga meeldis igasugune looduselähedane elu. Ta on ühesõnaga looduselaps. Ta oli ka kartlik ja uje, mis oli tingitud ta kodusest kasvatusest. Talle ja ta sõpradele meeldisid väga indiaanlased, kelle sarnased nad püüdsid olla. Ta parimad sõbrad olid Guy ja Sam. Yanile meeldisid väga vibud ja nooled ning nende valmistamine ja laskmine. Yan ja ta sõbrad tahtsid selgeks õppida indiaanlaste tarkusi. Poisid veetsid palju aega looduses ja metsas indiaanlaste kombel. Poisid käisid looduslaagris, kus neil väga meeldis. See raamat räägibki põhiliselt nende poiste seiklustest looduses ja sellest millega nad oma laagris tegelesid
Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia
Irene Woodward oli 19. sajandil Läänemaailmas kõige kuulsam tätoveeritud naine Komertslik tätoveerimine Kosmeetiline tattoo kulub ka sinna alla 19.-20. saj vahetusel oli väga popp inglise ülemklasside hulgas Siis kui alamklass avastas enda jaoks meigi, tegeles ülemklass püsimegi kasutamisega Hoolikalt välditi sõna ,,tätoveerima´´ kasutamist Uskumused Jaapanis: yakuza-kultuuriga tugev seos ning tätoveerimine on selge provokatsioon Mohave indiaanlased Alam-Coloraadost leiutasid lõuatätoveeringu mõlemale soole, kuna usuti, et igatühte valvab selline Kohtunik, kes tuleb Sil`aidi (surnute maale) ja kui inimesel puudub märk näol, siis saadab Ta inimese alla, kus on kõrberotid. NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid
Rootsi saabus tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. 1492 - Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati algul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. 1638 - Delaware Bayst tuli tubakalast, mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis. 1725 Tubaka kasvatuse suurenemine 1741 Suitsetamise keelustamine alla 21 aastastele, snusi veel laialdasem levik. 1810-40 Snuffist snusini Snuffist sai snus majanduslikel põhjustel .Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed
kristlus, islam) 2. Loodususundid, hõimuusundid IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt. islam, kristlus, budism, hinduism) 2. Kosmopoliitsed religioonid on vähemusrühmade rahvusvahelised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni (nt. mormoonid) LOODUSUSUNDID Levik ja arv: ligikaudu 4% maailma rahvastikust, üldarv u 280 miljonit. - Aafrikas 10% - Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased - Okeaania saared - Mõned rahvusgrupid Lõuna ja Kagu-Aasias - Austraalia aborigeenid - Põlisrahvad Siberis Loodususindite ühised tunnused: 1. Loodususunditel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis (kausaalne = põhenduslik). Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat jõudu või väge. 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5
Positiivsed: Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne: Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis Tulemused: Valgete jaoks: Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus. Indiaanlaste jaoks: Kultuuri hävitamine, surm, orjastamine, nende asualade tõrjumine Neegrite jaoks: Orjastamine, orjakaubandus (miks?sest see oli odav tööjõud, indiaanlased ei kohanenud tööga) Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)? Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
