ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
Erki Sepp 3 Sissejuhatus Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamis matuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.
5) Ristiusustati Kesk- ja Idaeuroopa piirkonnad 6) Sõvenes vaen läänemaailma, moslemite ja bütsantsi vahel 3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine
abi Jumalast"), Vene riigihümn ("Jumal, keisrit kaitse Sa"), Vaimulikud laulud ("Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)), Ilmalikud laulud ("Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et
Johann Sebastian Bach Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Teda peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks. Muusikaõpetajast isa õpetas Johannile varakult viiulit ja klaverit. 10. aastaselt kaotas Bach oma vanemad. Edasi elab ta oma vanema venna juures, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Taskuraha teenimiseks kirjutas Bach salaja öösel küünlavalgel noote ümber venna keelust hoolimata. Ta astu Halle ülikooli, aga jättis selle majanduslike raskuste tõttu pooleli. Bach töötas kirikuorganistina Arnstadtis, ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Phili...
mis hiljem kujudele ilmuvad. Noormehe kuju, nn. kouros U 600 e.m.a marmorkujuke Vasak jalg eespool, käsivarred keha ligiduses ja käed rusikas. Ta kasutas peamiselt naasklit, mitte peitlit ning see oli pikk ja töömahukas protsess. Klassikaline ajastu Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget.
Ühendas oma loomingus parima oma Ideaaliks on rahulik, lihtsas ajastu itaalia, prantsuse ja saksa rütmikas kulgev ja iseseisev muusika jooned. meloodia kõigis häältes. Hilisemas loomingus domineerib Eelistatud on sujuv astmeline kannatuse ja surma teema, lustlikud liikumine. Peamiselt on kasutusel ilmalikud laulud on pärit peamiselt selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Loomingu noorusajast. Suure osa elust pühendas Dissonantside kasutamine on väga üldiseloomustus eelkõige kirikumuusle. ettevaatlik: dissonantsid esinevad Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid peamiselt vaid astmelistes võtteid, mis ei vasta vanadele liikumistes, hüppeid dissoneerivale polüfooniareeglitele
Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA
· Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid
9. Kirjelda jesuiitide tegevust Eestis. Katoliku usu levitamine ja tugevdamine. Aitasid kaasa katoliku kiriku uuenemisele ja lõid põhialuse haridusreformideks. Jesuiitide saabumist Liivimaale korraldas A. Possevino. Ta rõhutas Tartu tähtsust vastureformatsiooni eelpostina. 10. Kirjelda Eesti kunstielu 16. saj. Mis seda mõjutas? 16. sajandi Eesti kunstielu mõjutasid humanism, reformatsioon ja renessanss. Kunstnikud vabanesid anonüümsusest. Esile tõusid ilmalikud teemad: maaliti portreesid, maastikku ja olustikku. Väga palju kunsti jõudis ka kodusesse interjööri. 11. Kaart 12. Mõisted: Pildirüüste- reformatsiooni kaasnähtus; toimusid Liivimaal eelkõige linnades Koadjuutor- piiskopi abiks ja ametipärijaks nimetatud abipiiskop Epitaaf- kiriku seinale paigutatud pilt lahkunu mälestuseks Inkunaabel- trükikunsti leiutamisest kuni 1500. aastani trükitud teose nimetus
Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus • Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) • Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud • Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed
tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud (säilinud üle 50) Link loole "Nuper rosarum flores„ https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8 Guillaume Dufay ja Gilles Binchois (miniatuur aastast 1451) II Põlvkond(1460- 1490) Tegevus algas Burgundia riigi langusajal Kompositsioon muutus „gootilikumaks“ Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga Viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks võtteks kaanon.
1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas.
Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad.
Jumala vahekorrast. Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. Tunnustas ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda. Ta oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformina, vajalik luua rahvakirik. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Reformatsioon Saksamaal Lutheri tegevusele ei pööratud suurt tähelepanu: 1. Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud . Luther sai rahva toetuse. . Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele.
veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi. Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis
1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks
paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust. Zwingli ja reformatsioon 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus
(näitkes ost, rent, laen, pantimine jms) ülesmärkimise vajalikkust. Raamatupidamise pöördeliseks momendiks võib pidada raha kasutusele võtmist (IV sajadil e.m.a). See tähendas, et arvestust ei peetud enam lammastes ja viljas, vaid oli kindlaks määratud raha suuruses. Keskajal hakati lisaks riigi ja nii nimetatud kõrgklassi vara ülestähendamisele jälgima põhjalikumalt ka elanikkonna vaesemat kihti. Näiteks Inglismaal tähendati üles mõisate omanikud (kuningas, vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad), mõisate talupojad, orjad, varad ning mõisa ligikaudne tulu rahas. 14. sajandil toimus raamatupidamises murranguline muutus kasutusele võeti kahekordne kirjendamine. Saadi aru, et ei piisa ainult koguse ülesmärkimisest, vaid on vaja ka ära märkida väljaminekud. 15. sajadi keskpaigas avaldati Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks", peateos Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalità (,,Kõik,
Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa
Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks
inimesi kujutatakse maani ulatuvas rüüs teoste signeerimine, tõetruu kujutamine (uuriti salaja surnuid), maastiku kõrvale tulid zanripildid ja natüürmordid; Maalikunsti tuli kunst pidi olema kasvatuslik kõik peale näo peab olema kaetud maalitakse optilisi illusioone; ilmalikud teemad vaba joon, sügavuse mõju ja laienes värvigamma. ARHITEKTUUR gooti võlv Sakraalehitised, suureneb ilmalike ehitiste osakaal (raekojad, raamtukogud, haiglad, elamud jne); -silindervõlv
à brevis à semibrevis à minima Ilmalik muusika 9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist? Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud. 10. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuim luulekogu. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid? Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr. loodud gallikaani kirik andis kuningale võimal. *aadlisuguvõsad kasutasid võimu põhjendamiseks etteään- määrata ametisse kandidaate(kun. toetas kat.) dena usuküsimusi 7)Ref. Skandinaavias. Eesmärgid: Sündmused: *Rootsi iseseisvumine Taanist 1520 Stockholmi veresaun *kiriku mõjuvõimu ja kat
ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist,
Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroop...
sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha
jõuda lihtinimeseni ja anda talle haridust. 4. Moskoovias oli religioosse elulaadi tõttu tähelepanu keskmes ikoon. Moskoovia oli religioosne tsivilisatsioon. See põhines kreeka-katoliku kiriku vaimulikul traditsioonil, mis lähtus Bütsantsist Kiriku domineerimine takistas Moskoovia ilmalike kunstivormide arengut, mis oli Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud. Esimesed ilmalikud portreed on dateeritud alles 1650ndate aastatega 5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid Enamuse voodiks oli tavaline pink, mi solid kaetud patjade, õlgede, mattide või rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7
Kaob grimassitaoline naeratus ja kujude näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid)
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeri...
Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, et ei leviks haiguseid-avalikud saunad Kirjaoskus linnas levinum kui maal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnakultuur Linnaelu kirev pidustuste poolest Pidustustel tavaliselt kiriklik taust Näitemängud-müsteeriumid Linnakirjandus Domineerisid ilmalikud motiivid Populaarsed olid värsivormilised lühilood Kirik linnas Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil
Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad.
Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja korrutas muudgui endale,et ei tohi oma hinge eest neile inimestele liiga palju ka anda.Ajapikku hakkab Julien prouat armastama,ning härra Valenod on saanud aru juba mis seal majas toimub,saates linnapeale kirja. Julien saadetakse teise linna seminari,kus teda põlatakse ja kadetsetakse,sest ta
majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust
Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad. 3 Kasutatud kirjandus · Inimene ühiskond kultuur II keskaeg ja varauusaeg XI klassi ajalooõpik. T. Aleksejev, K. Hiiemaa, T. Kala, O. Klaassen, T. Kuimar, A
raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba Hapendamata leib hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus vallalisus ainult munkadel 3.Kes olid ja millega said tuntuks: Innocentius III – valitses aastatel 1198-1216
-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”. Laulude esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud (žonglöörid, menestrelid). Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast rahvale esinedes. Nad esitasid laule, tantse, pillimängu ja sageli ka trikke, akrobaatikat, nalja ja
´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s,o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu ka utoopiaid kirjanduslikke unelmaid ideaalsest maailmast
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid
trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB
Kuningas Henry VIII võimule Mary Stuart kalvinistid) vahel. ülemvõimu vastu. 1566.a. ja algus vaimuelu. Tudor suhtus algul oli katoliiklane. Ususõdadega (Unioon lagunema: majandusliku, usulise, 16. saj. hoogustus luterlusse eitavalt. põimusid ilmalikud 1520. a., kui rahvusliku rõhutuse vastu. indulgentsie müük. ja poliitilised huvid rootslased hakkasid 31. okt. 1517 ja võitlus kuninga- taani ülemvõimule
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja
Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid,mungad ning nunnad.Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode.Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud. Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga.Seda aega võib nimetada ka kiriku
pärast isegi paar korda vanglasse ja lõpuks saadeti ta riigist välja ning ta teosed hävitati. Rosseau kuulsaim teos oli ,,Kas teaduse ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse." Ta ülistas seda aega kui polnud eraomandust ja kõik olid võrdsest, ta arvas et siis olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi mõtteid avaldati seal kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Selleaegseid jutte ja romaane loeti palju, sest seal oli palju valgustusaja ideid. Kuulsaimaks teoseks sai ,,Robinson Crouise." Tänu valgustusele suurenes sallivus, seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, talurahva olukorda hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist.
ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste
V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias Kuju püstihoidmine on oluline probleem. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Sageli kujutati sportlasi. Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi seda nimetatakse animalistikaks. Väga täpselt kujutati lihaseid ja inimkeha ehitust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
