Helena Viies O13 001 8. Füüsiline aktiivsus Suure kehakaalu ning halvenenud Teeb võimlemisel kaasa nii palju kui tasakaalu tõttu ei saa olla eriti aktiivne jõuab, kõnnib hooldekodus käimisraami abil 9.Töötamine ja Tunneb aeg-ajalt igavust Läheb hooldajaga õue, otsib tegevust mängimine puhketoas 10. Seksuaalsuse Puudub väljendamine 11. Magamine Esineb tihti unetust Küsib hooldekodu õelt unerohtu 12. Suremine Puudub KATZ'I INDEKS Tegevused Sõltumatus Sõltuvus
1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb
DEMENTSUS Sisukord · 1. Sihtrühm . · 2. Dementsuse sümptomid · 3. Dementsuse diagnoosimine · 4. Dementsuste ravi · 5. Sümptomid ehk avaldumine · 6. Dementsuste staadiumid · 7.Prognoos. · 8.Kokkuvõtte. Sihtrühm · Ravijuhendi sihtrühm on neuroloogid, psühhiaatrid, kes püstitavad diagnoosi ja alustavad ravi ning otsustavad koos hooldajaga selle katkestamise üle. Oluliseks sihtgrupiks on neuropsühholoogid ja radioloogid, kellelt abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste diagnoosimisel. · Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu, üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad
Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid
otsused, pole seotud konkreetsete varasemate juhtumitega. olema kokkuhoidlikud, töötama sunnib intensiivsemalt.5-7% aastas roomav, Juriidiline isik: firma, ettevõte, MTÜ, ka riik. 10 on jooksev, üle selle galopeeriv inflatsioon. Füüsilisel isikul teovõime: vastutusvõime. Täielik teovõime algab vanusest Deflatsioon on liigse raha ringlusest ära korjamine, et tema väärtust tõsta. 18, välja arvatud hooldajaga isikutel, neil piiratud teovõime. Enne 18 a on ka Kaasneb hindade kinnitamine. Peab olema läbimõeldud et rahapuudust ei piiratud teovõime, mis algab 7 aastaselt. 15 aastaselt teovõime väljendub tekiks. selles, et on võimalik võtta kriminaalvastutusele, väga raskete kuritegude Devalvatsioon- teadlik raha väärtuse langetamine teiste rahade suhtes. korral ka juba 13 aastaselt
Ilmselt oluline keele prosoodiline (rütmiline) struktuur. Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist · Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) Võime ära tunda erinevaid häälikuid Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Maccoby (1980)imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavaltlapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Sigmund Freudlapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969)"söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus
3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele või hooldajatele. 5. Kui õppekäigul osaleb krooniliste haigustega lapsi, kontrollida , et lapsel on kaasas vajalikud ravimid. Vajadusel konsulteerida vanema või hooldajaga, et välja selgitada, millised piirangud on lapsel väljasõidu/õppekäigu programmis osalemiseks. 6. Kontrollida ohutusvestide olemasolu vastavalt laste ja täiskasvanute arvule. 7. Enne ÕK tuletab täiskasvanu lastele meelde kuidas liikluses, tänaval, ühistranspordis käitutakse ja kinnistatakse liikluseeskirjade tundmist. 8. ÕK kooskõlastatakse õppealajuhatajaga, tema puudumisel direktoriga. 9
suuna ülejäänud õpilased teise ruumi. • Ära ähvarda politseiga, probleemidega jms – laps võib muutuda agressiivseks ja olla ohtlik nii endale kui ka teistele. • Kui sa ei saa õpilasega kontakti, kutsu kiirabi. • Ära jäta last üksi. • Vajadusel anna esmaabi. Narkootikumid Järgnevate sammude eest hoolitseb kooli arst või meditsiinitöötaja, tema puudumisel klassijuhataja või direktor. • Võetakse ühendust õpilase vanemate või hooldajaga, kes tuleb võimalusel lapsele kooli järele ja viib ta meditsiiniasutusse. • Kui vanemat või hooldajat ei saada kätte, toimetatakse õpilane koos saatja/saatjatega perearsti juurde. • Kahtluse puhul soovitatakse läbi viia narkotest. • Võetakse ühendust maakonna sotsiaaltöötajaga (õpilase elukoha järgi) ja tehakse avaldus lastekaitsesse. • Ainete tarvitamisest teeb direktor viivitamatult avalduse politseile, avalduse võib
LÕPUS: 19 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine Riskid/ohud Ettevalmistus/lahendused Materiaalne kahju (avarii, seadmete rikki Seoses autoga on sõlmitud vajalikud lepingud minemine) kindlustusfirmaga, seadmete puhul seadmete rentija ning hooldajaga. Materjalide hinnatõus Tagada mingigi materjalide varu hädajuhtumiteks. Uus konkurent Arendada ettevõttet uues suunas, et tagada rohkem kliente, teha soodsaid hinnapakkumisi jne. Väike klientuur Tuleb küsitluste kaudu välja uurida, mis
Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda (sümbiootilises arengujärgus olev laps süüdistab kõiki teisi, ei näe halba endaga seostuvana vaid ainult head) 3
Sotsiaalne naeratus: · u 3kuuselt · vastastikusus · sotsiaalne kaaslane Imprinting - õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Seotus võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus
Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5. Seotussuhte vähenemine, kujuneb abstraktsem suhte sisemine töömudel 2. Eelistusega kontakt –laps signaliseerib ja orienteerub eelistatud inimsese poole 1. Üldine sotsiaalne kontakt – laps orienteerub ja signaliseerib valikuta 4. Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 3. Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4. Tingituse mobiil on: seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist 5. Vastsündinu nägemistaju puhul kehtib (vali kõik õiged): liikuvate stiimulite eelistamine, fikseeritud fookuspunkt. Sotsiaalse arengu eeldused: taju Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul: • Nägemine • Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977)
lastega ja tegid nägusid. Uurijad sirutasid näiteks keele suust välja või tegid suu pärani lahti. Laste näo hoolikal jälgimisel selgus, et kui uurija keelt suust välja ajas, tegi seda ka laps. Imikud pöravad nägudele tähelepanu ja reageerivad ilmetele ning õpivad selle käigus oma suhtluspartneri ilmet. KIINDUMINE Kui lapsed hakkavad sotsiaalse maailmaga tutvust tegema, siis loovad nad ka oma esimesed sotsiaalsed suhted oma hooldajaga (tavaliselt emaga). Sellest annab tunnistus asjaolu, et kuue- kuni kaheksa kuu vanuste laste puhul ilmnema nn. Separatsiooniärevus (lahusleku rahutus). Side (kiindumine) saab alguse psüholoogilisest turvatundest, mida ema imikule pakub. Seda on palju uurinud Harry Harlow oma katsetes. Harlow tegi katseid reesusahvidega, kasvatades neid ilma emata steriilsetes puurides. Igas puuris oli 2 kunstema. Üks neist oli valmistatud traadist ja teine pehmest froteeriirest.
Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui
Skype´i sisse logida. Kui aga panna teleka külge märgis ja õpetada vanainimest telefoni sinna vastu panema, siis see 3. Pilvetemaatika. logib ta automaatselt Kuidas Skype´ipääsen erinevatelt seadmetelt ning vanainimene saab omaoma andmetele hooldajaga ligi ning saan telekaekraani jätkata oma suhelda. vahendusel tööd sealt, kus eelmise Lisaks NFC (Nearseadme Fieldpeal pooleli jäi. ) ehk lähiväljaside tehnoloogia Communication
Imprinting · Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus · Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) · Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu · Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) · Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k)
(1. rea kümnes küs.) 2) Mis teooriaga seostad Bowlby nime? - Kiindumusteooria: 1) Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühesse kindlasse kiindumusobjekti; 2) Laps peab oma kiindumusobjektilt saama pidevat hoolitsust vähemalt 1-3 esimese eluaasta jooksul; 3) Emalikul deprivatsioonil võivad olla pikaajalised tagajärjed lapse arengule (n: madalam intelligentsus, õigusrikkumised alaealisena, kõrgenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia); 4) Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga viib lapse hoiakute ja ootuste kujunemisele (sisemine töömudel), mille baasil kujuneb lapse enesehinnang, enesetõhususe tunne, suhtlemisoskused. 3) Siis oli mingi tsiteerimise küsimus. Selle sisuks oli midagi a la "andke mulle 12 last, teen neist kelle tahate, juristi, arsti" või midagi sinnakanti. Küsiti, et kes ütles seda ja mis koolkonda kuulus. (Loengust mäletan seda tsitaati, aga ei tulnud meelde, kes seda ütles. Täpne tsitaat pole meeles ka paraku
See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3
vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele o Suhted erinevad ka kultuuriti o N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada. Kokkuvõte. Väikelapseeas vajavad lapsed: 1. Turvalist, innustavat keskonda, kus nad saavad õppida sündmusi ette nägema ja valikuid tegema. 2. Intiimseid, püsivaid suhteid sooja, reageeriva hooldajaga, kes on tundlik lapse huvide, vajaduste ja elurütmi suhtes. 3. Enda arvestamist elu dialoogis aktiivse osalejana, mitte treenimise pasiivse vastuvõtjana. 4. Küllaldast ruumi uurimiseks, esemeid käsitlemiseks ja teisi lapsi, keda vaadelda, jäljendada ja kellega seltsida 6.4. Koolieeliku areng. Füüsilised ja motoorsed toimingud rajavad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaal-emotsionaalseks arenguks. Palju vaieldud selle üle, kas lastel tuleks oskusi
teadsid, et suitsetamine põhjustab infarkti. WHO on pühendunud võitluses ülemaailmse tubaka epideemiaga. WHO konventsioon tubakatoodete tarbimise piiramiseks jõustus 2005 aastal ning sellest alates on see konventsioon muutunud üheks kõige suuremaks ÜRO ajaloos, hõlmates juba 178 osapoolt. WHO andmetel on suitsetamisest loobumise efektiivsus järgmiste meetoditega välja toodud siin: - Tahtejõud 24% - Arsti nõustamine: kerge nõustamine 66%, intensiivne nõustamine 84% - Hooldajaga sekkumine 28% - Individuaalne nõustamine 39% - Grupiteraapia 98% - Telefoni teel nõustamine 41% - Nikotiini asendusravi 58% - Bupropion 94% - Varenicline 133% - Clonidine 63% - Nortriptyline 134% Seega väga vähesed inimesed suudavad suitsetamisest loobuda esimesel korral, kuid üsna tugevad tõendid näitavad, et see on võimalik. (World Health Organization, 2015) Sellest järeldub, et laadseid uuringuid on tehtud ka varasemalt ning tulemused on
Visiiri võib tähistada visiiritikkudega, mille ülemistele otstele võib siduda eredavärvilise märkelindi. Visiiritikkudega tuleb kindlasti tähistada visiiri pöördepunktid, sirgetel lõikudel tuleb visiiritikud asetada sellise tihedusega, et ühe tiku juurest on järgmine näha. Kui raiutav puistu asub piirkonnas, kus liigub inimesi, näiteks asulate ja majapidamiste lähedal, üldkasutatavate teede ääres, siis tuleb paigutada hoiatusmärgid. Vajadusel tuleb raie kooskõlastada tee hooldajaga, või kui raielank piirneb elektri- vms liiniga, tulevad tööd kooskõlastada ka selle valdajaga. Järgmise sammuna tuleb märgistada kokkuveoteede asukohad langil, nende laius oleneb kasutatavast kokkuveomasinast ja vahekaugus tehnoloogiast, arvestada tuleb puistu ja maastiku iseloomu. Kokkuveotee laius peaks olema vähemalt 1 m laiem kokkuveomasina laiusest. Vähim kokkuveoteede kaugus harvendusraiel võib olla 20 m, kuid mida
ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Septembris 2013 viisin läbi ettevalmistava intervjuu ratastoolis liikuva inimese hooldajaga, et saaks täpsustada uurimuse küsimusi. Selle kohta koostasin transkriptsiooni. Järgmisena toimus novembris paarisintervjuu kahe Liikumispuudega Koja spetsialistiga, mõlemad on ratastoolis liiklejad, kellele näitasin Stroomi ranna fototabeleid ja palusin neil anda oma arvamus, kas ratastoolis on võimalik kasutada pakutavaid avalikke teenuseid ja kas on tagatud pääs supluseks. Intervjuu kohta koostasin transkriptsiooni.
viivad sellele, et laps on kergelt haavatav sattudes hooldajast eraldi. Enne võõrastamist laps ei vali hooldajat. Laps ei protesteeri kui hooldaja vaheldub. Kiindumuse ja põhiusalduse sünni võimaldamiseks ei tohiks hooldajat vahetada. Kui laps satub võõra hooldaja kätte eristumisperioodil ta protesteerib, võõrastab ja on rahulolematu, kuni harjub hooldajaga. Seda perioodi nimetatakse eristuskiindumuse perioodiks. Laps on juba kiindunud emasse ja isasse ja kogeb teisi hirmutavatena. Hooldaja lähedalolek ja hoidmine on lapse ainuke turvalisuse allikas. Tal ei ole, veel mälestusi ega kujutlusi teistest hooldajatest, näiteks turvalisust toovast emast. Hooldaja ei tohiks vahelduda. Lapsel areneb võime mäletada kujutluse abil hooldajat
Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem? See, kes last tegelikult kasvatab. Õiguslikus mõtted pole vanem, aga ka tema võib omandada selle staatuse tegeliku hoolitsusega. See on faktiküsimus. Kuidas on lood hooldajaga, eestkostajaga? Nemad ilmselt iseenesest ei oma vanemlikku põhiõigust, aga kui eestkostjaks on määratud seesama kasuvanem, kes lapse eest hoolitseb, siis sellega võib kaasneda ka vanemlikud õigused. See on hinnanguline, tõendamise küsimus. · Abikaasa § 27 lg 2. Kes on abikaasa? Kui mees ja naine on seaduslikus abielus. Samasoolisteabielud. Samasoolistepartnerlus see on aktsepteeritav. Aga kas see läheb selle paragrahvi alla? Kas tegemist on abikaasadega
vanemate hoolitsusest. Nt nüüd jäetakse sünnitusmajas titad emade juurde, et saaks tekkida lähedus, nõukaajal ei saanud ema kohe oma last. On võimalik vermuda ka ümber, kui ei saa kohe lähedust. Seotus (1). Võime luua keskendunud, püsivad ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt). Maccoby (1980) tõi välja kriteeriumid, mille järgi saab aru, et imik on oma emaga seotud. Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine).
Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela." Sina: "Mängime, et on talv..." Mänguloom: "... ja et lund sajab." · Mõtle välja olukordi, mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus. · Julgusta last vestlema. · Teisi vestlusteemasid: - mänguasjade koristamine - hammaste pesemine - arsti juures käimine jne. UURINGUTE ANDMETEL kohanevad pingelistes olukordades paremini need lapsed, kellel on vanema või hooldajaga turvaline suhe. Nende organism toodab vähem stressihormooni, mis mõjutab aju, ainevahetust ja immuunsüsteemi. Argiolukordade läbimängimine aitab lapsel neid mõista. VAATA SIIA, VAATA SINNA · Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde. · Istu koos lapsega põrandale. · Vaadake vaheldumisi üles ja alla - lage, põrandat ja nii edasi. · Nüüd palu lapsel mõnda mängulooma vaadata, nii et ta peaks oma pead pöörama.
2. noortelaagri kvalifitseeritud personaliga komplekteerimine 3. tööga seotud lepingute sõlmimine ja seadusandluse jälgimine laagritöö korral- damises; 4. noortelaagris tekkinud probleemide lahendamine ning lastele ja personalile turvalise keskkonna tagamine; 5. kodukorra ja muude eeskirjade kehtestamine ja kinnitamine ning nende tutvustamine personalile; 6. programmi mitmekesistamine, laagri reklaamimine ja tuusikute müümine; 7. vajadusel koheselt lapsevanema, eestkostja ja hooldajaga ühendusse astumine; 8. laagrist kokkuvõtte tegemine ja aruandlus. PROGRAMMIJUHT VÕI VANEMKASVATAJA kinnitab ametisse laagri juhataja. ÜLESANDED: 1. kasvatajate juhendamine ja nende töö kontrollimine (töö sisukus ja vastavus planeeritule), kasvatajate kandidatuuride esitamine laagri juhatajale nende ametisse nimetamiseks; 2. lastele turvalise ja arendava keskkonna tagamine; 3. laagrivahetuse tegevusplaani koostamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
