anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist jne. Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus
legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis Esimene aste – maa-, linna-, halduskohtud (PS kui nimetab, kuid linnakohtud enam ei ole). Maakohus (Viru, Harju, Pärnu, Tartu) arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju jm toimingud, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teine aste – ringkonnakohus (Tallinn, Tartu), vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid.
See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. Vabariigi President peab pärast Riigikogu valimisi nõu fraktsioonide esindajatega ja esitab Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud. Vabariigi President on valitud kas Riigikogu või valimiskogu poolt. EV kohtusüsteem: I aste. Maa- ja halduskohtud Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskotud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised). II aste. Ringkonnakohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5
1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6
· kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta; · vähemalt 18aastasel kodanikul on õigus osaleda riigikogu valimistel ja rahvahääletusel; · vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja
Citizenship Act kodakondsusseadus Law on citizenship kodakondsusseadus Alien (foreigner) võõra-, välismaalane Alien's office välisministeerium Non-citizen mittekodanik Penalty; punishment - karistus Fine trahv Enforceable täideviidav Law making process - Seadusloome prostesse System of courts; judicial system- kohtusüsteem 2 3 instance / 3- level court system kolmetasandiline kohtusüsteem 2 Administrative courts halduskohtud (level 1) County court maakohus (level 1) Trial court esimese astme kohtud (arutavad kohtuasju) Circuit court ringkonnakohus (2 level) Supreme court riigikohus (3 level) Judge kohtunik 1 ja 2 levelil Justice kohtunik 3 levelil Chief justice - riigikohtu esimees Commit a crime kuritegu tegema Police ARE alati mitmuses Corruption korruptsioon (Informal) rule of conduct eetikakoodeks Provide - ei ole seadusega sätestatud ?????
seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui
halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes
4.2.2 Kohtute ülesehitus Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata.
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu kohtulahendid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse
karistatavad? Isikuvastased süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad (Isikuvastased süüteod, süüteod perekonna ja alaealiste vastu, rahvatervise vastu suunatud süüteod) 326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1. Maakohtud- Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes. 2. Halduskohtud (Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus), kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. 3. Ringkonnakohtud (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus), kes arutavad tsiviil-, kriminaal-ja haldusasju apellatsioonikohtuna. 4. Riigikohus, kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab?
Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra. § 2. Halduskohus Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
kinnipidamisasutused. Kohtud- tavalised on need astmelised kohtud, reeglina 3 astmelised. See tähendab seda algaste, apellatsiooni aste ja kassatsiooniaste. Koosseisu alusel võivad kohtud olla ainuisikulised ja kollegiaalsed. Ainuisikuline on halduskohtu. Kollegiaalsed on apellatsiooni jne. Funktsiooni kestuse alusel: korralised ja erakorralised kohtud. Korralised: üld- ja erikohtud. Üldkohtud on nt kriminaal-, tsiviil- ja väärtegudega tegelevad kohtud. Erikohtud on halduskohtud. Erakorralised- tekkivad teatud olukorras, nt sõjatribunal. PS Eestis keelab igasuguste erakorraliste kohtute loomise. Kriminaal, tsiviil, haldus ja rahukohtud. Riiklikterritoriaalses korras võivad olla territoriaalkohtud ja föderaalkohtud (üks puudu). Spetsiifilise funktsiooni järgi- konstitutsiooniline kohus. Rahvusliku tunnuse alusel: rahvuslikud ja rahvusvahelised kohtud. 82. . Järelvalve institutsioonid.
3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 9 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning
või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piirides. 26 131 Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus: 1 Maakohtud (arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse) ja halduskohtud (avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks) on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni 27 korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 132 Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab?
>erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal; Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?) halduskohtud rahukohtud (lepituskohtud) 2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel: territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud föderaalkohtud 2.6. Kohtuid liigitatakse veel spetsiif
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud (4) ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud (2). Teise astme kohtud on ringkonnakohtud (2), kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud (4) ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud (2). Teise astme kohtud on ringkonnakohtud (2), kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud (4) ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud (2). Teise astme kohtud on ringkonnakohtud (2), kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab
See väljendub täidesaatva võimu tegevuse kontrolli põhiseaduse valguses ehk jälgitakse, et seadused (ja muud õigusaktid) oleksid kooskõlas põhiseadusega. Võimude lahusus väljendub ka isikute tasandil – keegi ei saa olla üheaegselt president, valitsuse või Riigikogu liige ja kohtunik. Kohtud Eesti põhiseadus eristab tavalisi, erakorralisi ja erikohtuid. Tavalised jagunevad omakorda kolmeks astmeks: 1) maa- (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ning halduskohtud (Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Pärnu; 2) ringkonnakohtud (Tallina, Tartu); 3) Riigikohus (jälgivad üksnes, kas alama astmekohtud on õieti seadustest aru saanud, seda õieti kohaldanud ning järginud protsessireegleid, on esimese ja teise astme kohtust eraldatud – on eraldiseisev eelarve ja struktuur) – kokku 19 kohtunikku. Erikohtud on seaduse alusel Eestis küll lubatud, kuid seda võimalust pole seni kasutatud; samas pole erakorralised kohtud lubatud. Kohtud alluvad vaid seadustele ning
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse sellesse kohtusse kus vaadatakse läbi põhihagi. Valele kohtule esitatud avalduse võib kohus kas õigele kohtule edasi saata või keelduda määrusega asja menetlusse võtmisest ning saata see koos selgitustega hagejale tagasi. Isikul on õigus paluda kohtul eelnevalt kindaks määrata kohtualluvus, kui kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Taotluse saab esitada koos tulevase hagiga. Kohtuvõimkond asja liikide järgi Eestis on eraldi halduskohtud, mille ülesandeks on lahendada avalik-õiguslikud vaidlused ehk vaidlused, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja kas riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikku võimu teostava isiku näol ning teiseks pooleks füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik. Tsiviilasju arutavad Eestis maakohtud. Kõiki tsiviilõiguslikke (eraõiguslikke) vaidlusi võib arutada kohtus, kuid on võimalus ka kohtuväliseks asja lahendamiseks kas töövaidluskomisjonis, üürikomisjonis või vahekohus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
