toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb.
Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks. Lisandid lahustuvad mineraalõlis hästi. Sobib hästi kokku ka tihendmaterjalidega. Samas on nende baasil võimatu toota õlisid, millel oleksid ühtlaselt head määrimisomadused väga madalatel ja kõrgetel temperatuuridel. Sünteetiliselt toodetud õlide põhilised lähteained on: · Vedel polüisobuteen · Polüalfaolefiin · Polüglükoolid ja muud estrid Baasvedelikud saadakse gaasidest sünteesi tulemusel. Kõrge kvaliteedi tagab optimaalne lisandite valik. Need õlid on mineraalõlidest oluliselt kallimad ja hinnad võivad suuresti erineda olenevalt kasutatavatest lisanditest. Kasutatakse ka segusid ( poolsünteetilised e. semisünteetilised õlid). Neil on piisavalt head määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel. Hinnalt jäävad mineraal- ja täissünteetiliste õlide vahele. Õlide lisandid Lisandid parandavad mitmesuguseid õlide omadusi
Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind · sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum · esinevad rõngad ja arvukad kaaslased · väike tihedus 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on üldjoontes ringikujulised, täpsemalt ellipsikujulised. Nad paiknevad planeetidega samas tasapinnas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine Merkuur on: · kollast või tumehalli värvi · päikesesüsteemi väikseim planet · äärmiselt hõreda atmosfääriga Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. 7
1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht
1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht
Oma sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub selleks, et särada veel umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja sellega toimuvad radikaalsed muutused mis võivad olla hävitava toimega Maale. Päikese pinna temperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike ei ole tahke nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Lisaks valgusele ja soojusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub kiirusega 450 km/sek. Päikesetuuled võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekivad imeilusad virmalised : MILLEST KOOSNEB PÄIKE? Vesinikust: 92,1% Heeliumist: 7,8% Hapnikust: 0,061% Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0.0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015%
Keemia elukeskkonna kaitsel Referaat Inimese eluks kõige vajalikumad loodusvarad - õhk, vesi, muld, taimed ja loomad - on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud ...
Mikroparameetrid on molekuli mass(m0 ): molekuli kiirus(v); molekulide kontsentratsioon(n) MÕLEMAD KÄSITLUSED MOODUSTAVAD TERVIKU. MIKS JUST GAASID? Gaas on molekulaarkineetilise teooria seisukohast lähtudes kõige kergemini uuritav sest gaas: Täidab alati kogu ruumi On kergesti kokkusurutav Gaasi rõhku ja temperatuuri on lihtne mõõta Seepärast alustasid molekulaarkineetilise teooria rajajad uuringuid just gaasidest. Mudelite kasutamine Mudel on mingi keeruka seadme või nähtuse lihtsustatud jäljendus Mudelid luuakse kui reaalse objekti või probleemi uurimine on kas Võimatu Keerukas Kulukas Ideaalse gaasi mudel. · Gaaside uurimine on keeruline ja kulukas. Seepärast kasutatakse uurimiseks gaasi mudelit · Lihtsaim gaasi mudel, mida kasutatakse gaaside uurimiseks on ideaalne gaas. · Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid
kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses. Kui täidetud on vaid kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: 1) Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest 2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad. Maa 1 kuu, Marss 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn üle 60 kuu, Uraan 27 kuud, Neptuun 15 kuud. Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt
üReferaat loodusgeograafias Tartu Ülikooli geograafia instituut Kameruni Vabariik (Republic of Cameroon) Kairi Leppik Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Ko...
Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid)
Elva Gümnaasium Hapnik Referaat keemiast Karl-Gabriel Hiie 9.C klass 2013/2014 õppeaasta Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Hapnik.............................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht............................................
Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust,
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
ained, mis Maa tingimustes on normaalselt gaasilises olekus. Näiteks meie majapidamisgaasi peamine komponent metaan võib Saturnil normaalselt olla nii vedelas, kui ka tahkes olekus. Metaani keemistemperatuur on -161,4 C ja sulamistemperatuur -182,6 C. Saturni läbimõõt on 120 536 km, Maa läbimõõt on aga 12 756 km, seega on Saturni läbimõõt Maa omast umbes 10 ja maht 774 korda suurem. Samas on Saturn vaid 95 korda Maast raskem, sest koosneb peamiselt kergetest gaasidest: vesinik (87-90 mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni (C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust (1g/cm3), see on Maa keskmisest kaheksa korda hõredam
Paljudes seni ühe rahvusega riikides on tekkinud suured rahvusrühmad sisserännanutest. · Euroopas on 45 riiki, nende kooseisus mitmed autonoomseid üksusi, kümneid omariikluseta rahvaid. Tähtsam usun on ristiusk, levinumad keeled on inglise, vene, saksa, itaalia, prantsuse keel. Maakoor- Maa pindmine tahke osa. Vahevöö- Maa sisene 2900 km paksune osa Tuum- Maa keskpunkti ümber paiknev osa Magma- Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam Laava- Vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurem osa gaasidest kaotand magma Aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid Pinnakate- Kvaternaari ajastu setete üldnimetus Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud
......................................................................................19 Kvaternaar.................................................................................................... 20-21 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................22 Maa Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi seega loetakse Maa vanuseks umbes 4,55 miljardit aastat (4.5672 ± 0.0006). Esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT
-Tuleb piirata kasvuhoonegaaside paiskumist õhku -Tuleb olla aktiivsem osa võtma kesskonnasäästmisprogrammidest. 13.Paiguta alljärgnevad protsessid õigesse järhekorda: D,B,E,F,C,A a) väheneb puude vastupanuvõime kahjuritele b) fossiilsete kütuste põletamine c) vihmavee pH väheneb d) põlevkivi kaevandamine e) väävli -ja lämmastikoksiidide sattumine atmosfääri f) väävli- ja lämmastikoksiidide ühinemine veeauruga 14.Millised järgmistest gaasidest põhjustavad kliima soojenemist: SO 2 ,CO 2 , CH 4 , NOx, O 3 , O 2 , H 2 O (5)? H 2 O, CO 2, NOx, O 3, CH 4 15.Paiguta all järgnevad protsessid loogilisse järjekorda: B,E,F,A,C,D a) ultraviolettkiirguse intensiivistumine Maal b) külmutusseadmete, aerosoolide ja isolatsioonimaterjalide toodangu kasv c) nahavähi ja mitmete teiste haiguste sagenemine inimestel d)freoonide kasutuspiirangute kehtestamine e)freoonide, kloori- ja fluriühendite sattumine atmosfääri
Ta on üks neljast gaasilistest hiidudest, kuna koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Ülejäänud gaasi hiidud on: Saturn. Uraan, Neptuun. Jupiteril on hiiglaslik gravitatsiooni jõud, mis tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest, mitte metallidest ja kivimitest, nagu sisemised planeedid. Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon. Kuigi atsmosfääris leidub ka veeauru pole elu sellel gaasi planeedil võimalik. 2.6 Saturn Ta on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Teda nimetatakse veel rõnga planeediks, kuna
Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda. Saturni läbimõõt on 120 536 km, see on Maa läbimõõdust 9,4 ja mahust 774 korda suurem. Samas on Saturn vaid 95 korda Maast raskem, sest koosneb peamiselt kergetest gaasidest: vesinik (87-90 mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni (C2H2) atsetüleen (C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Saturni siseelu Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade
Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide
1.tiirleb ümber Päikese, 2.on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3.ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadesse: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Asteroidid Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka
Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatav heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. 10. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning päikese-lähedastel orbiidilõikudes udukoguna helkivad väikesed taevakehad. 3)
raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (2) Maa Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 110 000km/h. Kaugus Päikeseni on 150milj.km. Maa kaugus Päikesest on parajasti sellne,et vesi saab olla vedel. Õhu olemasolu. Maad ümbritseb atmosfäär, mis on segu mitmest gaasist. Üks gaasidest on hapnik, mida elusolendid vajvad hingamiseks. Maakoor koosneb paljudest suurtest kiviplaatidest-laamadest, mis on pidevalt pisut nihkuvad ja üksteise vastu hõõruvad. Laamade järsud kokkupuuted tekitavad maavärinaid. 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Marss Marss on neljas planeet. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga
temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2. Nendest neutraliseeritavatest gaasidest CO ja HC eeldavad täielikuks neutraliseerimiseks lahjat küttesegu, sest siis on nende gaaside (CO ja HC) hulk heitgaasis väike, NOx kogus heitgaasis on aga väiksem just rikkama segu puhul. Seetõttu tuleb kolmetoimeliste katalüsaatorite puhul mootori toitesüsteemis kasutada -andureid, mis hoiavad küttesegu koostist pidevalt normaalsena, st. ei lahja ega rikka seguna. Ainult sellise seguga töötamisel on heitgaaside koostis paras selleks, et
tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12. 1) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine (värviga) väldib valandi kiiret jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga valandeid (sisepingete tekkimise oht). 13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1
Rafineerimise käigus puhastatakse nafta ka väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme ning korrodeerivad aparatuuri ja mürgitavad katalüsaatoreid. Sõltuvalt leiukohast võib väävli sisaldus ulatuda kuni 5%ni. Soomes Porvoos Neste OÜ-le kuuluv nafta töötlemistehas toodab lisaks naftasaadustele ka 40 000 tonni väävlit aastas. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. 3. Fraktsioneeriv destillatsioon toimub normaalrõhul. Rektifikatsioonikolonnist (üksteise peale asetatud destillatsioonikolonnid) saadakse fraktsioonid, mis on ikka paljude ainete segud. Tavalisemad fraktsioonid on toodud tabelis Fraktsioon Keemistemperatuur Süsiniku aatomite Rakendusi
1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn,
Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide. 1960 S.Fox polüaminohapete saamine aminohapete segu kuumutamisel laavatükil. Mikrokerade teke. Murchinsoni komeet. Kõiki vajalikke monomeere Maal ei leidunud. Need võisid saabuda komeetidega. Uuriti komeeditükke. ! 1969 Murchinsoni komeeti uurides leiti nii maiseid kui tundmatuid aminohappeid. Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid
Hargmaiste suurettevõtete kasv ja rahvusvahelise tööjaotuse levik. b. Pildil esitatud nähtuse I protsessi äratundmine ja võimalike tekkepõhjuste selgitamine c. Kaardi tundmine 13. a. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihoppegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Organismid kasutavad hapniku hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fosiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust. Neli sfääri: Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.
pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. · Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved).
miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO, NH, HS, HCN, CH , NO, NO, H jm, maakoores leidus kindlasti ka fosfaate jm. Neist näiteks amoniohapete (sisaldavad nukleotiidide teket on juba üsna lihtne ette kujutada. Naljatamisi võib öelda, et Maa algne atmosfäär ,,haises" sisaldas mitmeid praegu inimsele ebameeldiva lõhnaga gaase. Tollal intensiivsemat energiat reaktsioonideks andsid: päike, vulkaanid, radioaktiivne ja UV-kiirgus, keemilised
Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest. 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pisut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevamad. Praegu tuntakse ligi 7000 asteroidi ja neid leitakse juurde igal aastal. Omapärased taevakülalised on sabaga tähed ehk komeedid. Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem
Reageerivad mao valendikus keemiliselt soolhappega - neutraliseerivad seda. NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CaCO3 tekitab CO2 ja võib koormata organismi Ca2+ ioonidega. Al3+ – kõhukinnisus Mg2+ – kõhulahtisus 16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17. Millistest teguritest võib olla põhjustatud iiveldus ja oksendamine? - Psühhogeenne oksendamine. - Sisekõrva ärritus liikumisest (merehaigus, õhuhaigus). - Haigusprotsessi sümptoom – ureemia, vähk, bakterite toksiinid. - Ravimite kõrvaltoime – digitaalis, östrogeenid, raua preparaadid, tsütostaatikumid. - Radiatsioon -Rasedus 18
kaltsiidi kompentsatsiooni sügavuse (CCD) tõus (Zachos et al., 2005) ja karbonaatsete setete 13 lahustumine (Thomas et al., 2000). Negatiivne CIE on põhjustatud C isotoobist vaestunud CO2 sissekandega (üle 2000 PgC) PETM-i alguses . See oli võrdlemisi kiire sündmus, mis kestis vähem kui 10 kyr (Zachos et al., 2008). Sellega see toetab hüpoteesi, et järgnev globaalne soojenemine oli tingitud kasvuhoone gaasidest (Joonis 1). Joonis 1. Atmosfäärse pCO2 evolutsioon viimase 65 Ma jooksul (Zachos et al., 2008). 2 2. Keskonnamuutused PETM-i iseloomustavad ekstreemsed keskonnamuutused Maal. Antud termaalne maksimum on ainulaadne kogu Kainosoikumis, kuna kliima soojenes keskmiselt 6°C võrra (Joonis 2). Globaalse temperatuuri tõusu toetavad muutunud fossiilide kooslused, foraminifeeride Mg/Ca
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
· Atmosfääri temperatuur: -180 C · Ööpäev: 10 tundi ja 39 minutit · Aasta pikkus:29,46 Maa aastat · Kuude hulk: 18 Saturni ümbritsevad ilusad rõngad, mis koosnevad väikestest tolmu ja jää osakestest, mis kõik tiirlevad Saturni ümber nagu tillukesed kuud. Saturn teeb ühe pöörde ümber oma telje 10 tunniga. Kiirus on nii suur, et Saturn pundub ekvaatori juures. Atmosfäär koosneb peamiselt vesiniku ja heeliumi gaasidest ning selles on kahvatu ammoniaagipilved. Ekvaatori juures puhuvad tuuled kiirusega 1 800 kilomeetrit tunnis, mis on 10 korda tugevamad mis tahes tormis Maal. Kõrgemal atmosfääris moodustavad tormid valgeid pilvi, mis püsivad mõne nädala.Saturni suurim kuu on Titaan. Sellel on tihe atmosfäär, mis sisaldab mõningaid samu gaase,mis võisid kaasa aidata elu tekkimisele Maal umbes 4 000 miljonit aasta tagasi. Uraan Anbmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 870 miljonit kilomeetrit
Probleem ei osutu sugugi nii lihtsaks, kui esmapilgul võiks paista. Isegi kui õnnestub osooni lagunemist katalüüsivate ainete sisaldused viia täies ulatuses varasema loodusliku olukorra tasemele, ei garanteeri see osoonikihi samasugust seisundit nagu oli 1950ndatel ja 1960ndatel. Põhjus on selles, et Kyoto protokolliga reguleeritavate kasvuhoonegaaside sisalduse osas pole lootustki sellele ajale vastavat looduslikku olukorda taastada. Osa selle protokolli nimekirja kuuluvatest gaasidest on ühtlasi Montreali protokolli ja selle lisade nimekirja gaasid. Osoonikihi muutuste ja kliimamuutuste vahel toimivad keerukad vastastikused seosed, mis senini ei ole täiel määral selged. Kasvuhoonegaaside oluliselt suuremast sisaldusest tingituna on stratosfääri temperatuur ligemale kahe kraadi võrra madalam kui mõnikümmend aastat tagasi. Stratosfääri alumiste kihtide jahtumine toimub praegu kiirusega ligikaudu 0,6 kraadi kümne aasta kohta ja ülemiste
epideemiaid. Samas plahvatuse tsentris võivad puhkeda meeletud tulekahjud, mille tahm ja suits vähendaksid atmosfääri läbipaistvust ja jahendaksid kliimat. Asteroidi ookeani kukkudes tekiksid meeletud üleujutused ja rannikualad oleks asustusest hetkega puhtaks pühitud. Asteroide liigitatakse nende valguspeegeldusteguri ehk albeedo järgi, mille abil saab oletada asteroidi koostisosi. · C-tüüpi asteroide on kuni 85%. Nad koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsiniku sisaldusega. Suurest süsiniku hulgast tuleneb ka asteroidi tüübi nimetus. C-tüüpi asteroidid on tumedad ja peegeldavad tagasi kõigest 3% valgust. Asuvad enamasti asteroidide vöö kaugemas osas ja osad neist ka Päikesepoolsel asualal. · S-tüüpi asteroide on kuni 17%. Nad koosnevad raud-nikkel-tuumast, mida katavad Kuu pinnaga sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad väga palju räni
kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed ( tel.1919) Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155) Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia
Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele? nad sisaldavad biomolekule (nukleiinhapped, valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer- uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas vali...
· Ideaalgaasi seadus võimaldab arvutada gaasi molaarruumala suvalistel tingimustel (seaduse kehtivuse piires), samuti kontsentratsiooni ja tihedust. · Sama seadus leiab kasutamist stöhhiomeetrilistes arvutustes gaasilise reagendi või produkti korral. · Vedela või tahke reagendi muundumisega gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks kontsentratsioonide erinevust erinevate ruumiosade vahel. · Difusioon seletab näiteks parfüümide ja
Purske iseloom: plahvatuslikud pursked, palju vulkaanilist tuhka jm püroklastilist materiali. KILPVULKAANID - Paiknemine: kuuma täpi piirkonnas. Magma koostis ja omadused: ränivaene, ultraaluseline magma; hästi liikuv, väikese viskuoossusega, gaasidevaene. Purske iseloom: rahulikud pursked, vähe püroklastilist materjali. KIHTVULKAANID paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Väiksemad kui kilpvulkaanid. Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu).
(~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht
D. Kahe ookeanilise laama põrkumine VULKAANID. ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
