FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort sum...
1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel? Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav. Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. 2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
7. Regulatsioon Finantsarvestus on reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (Eesti raamatupidamise seadus ja rahvusvahelised standardid). Juhtimisarvestus reguleeritud ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna).
Turu intressimäär Võlakirja hind 7% 214 000 8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008)...
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses) Kinnisvara kulud -200 000 Maja renoveerimise kulud -150 000 Mööbli kulud -50 000 Köögitarvete kulud -10 000 Arv...
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectib...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€ Täiendava finantskohustuste igakuise makse leidmiseks lahutame igakuiste finantskohustuste summast kaks pra...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Varad/Assets = KOHUSTISED / LIABILITIES + OMAKAPITAL/OWNER'S EQUITY Pikaajalised Põhivara / kohustised / Kuupäev / ...
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5...
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) ...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA...
saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4. Kuidas nimetatakse juhtumisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa (kokupuutuv osa)? Juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa nimetatakse kuluarvestuseks. 5. Arvutada puuduvad summad: a) Müügikäive 700 000 100% JT= 700 000 520 000= 180 000 Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000
Juhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise.
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
• Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0
d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuv kulu suureneb 10%, siis a) jääktulu suureneb ja jääktulumäär ei muutu b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida
Omahind- toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Omahind jaguneb: tootmisomahind; realiseeritud toodangu omahind; täisomahind. Juhtimisarvestus- raamatupidamisarvestus, mis tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega. Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel. 3) Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu finantsarvestuse aruannetel), vaid rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust. 4) Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne
Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret Finantsarvestuse osakonna ülem - Ülle PROJEKTIJUHTIMINE 2 Külad täis eraldunud suhtlussaarekesi inimeste suhted on murenenud, sotsiaalne elu alla käinud, alkoholilembesed jäävad silma, pered tihti ilma isata kõik nagu teavad kõigist kõike, kuid see info on moondunud maalt kolitakse linna või üldse Eestist ära palju vanemaealisi üksikuid inimesi kasvav varguste ja korra rikkumiste hulk
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara,
KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem.
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt
kontroll, registreerimine ja edasi suunamine kulujuhile. Kulujuht Posti töötaja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires. Projektijuht Posti töötaja, kes vastutab konkreetse projekti ja selle kohta käiva ostuarve kulutemplil projekti dimensiooni korrektse täitmise eest. Raamatupidaja (kulude ja põhivara arvestuse grupp) finantsarvestuse osakonna töötaja, kelle tööülesandeks on ostuarvete kuluarvestuse nõuetekohane teostamine. Raamatupidaja(rahahalduse ja arvelduste grupp) finantsarvestuse osakonna töötaja, kelle töö ülesandeks on ostuarvete alusel maksete nõuetekohane teostamine. 1.2.2. Logistikadivisjon Logistikadivisjon osutab nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi kullerteenuseid. Logistikadivisjonis töötab 206 inimest, logistikadivisjon teenindab aastas 1,2 miljonit kullerpakki ja iga
Kasumi leidmisel rakendatakse tasakaalustatuse printsiipi Aruandeperioodi kuludele liidetakse juurde aruandeperioodil tekkinud tulud Aruandeperioodi tuludest lahutatakse maha aruandeperioodil tehtud kulud Tagasiside Õige! Õige vastus on: Aruandeperioodi tuludest lahutatakse maha aruandeperioodil tehtud kulud. Küsimus 33 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst BMW, tikksaag, telliskivitehas. Mis neid ühendab finantsarvestuse seisukohast? Vali üks: Kohustused Põhivara Käibevara Omakapital Tagasiside Õige vastus on: Põhivara . Küsimus 34 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Bilansi 5 tähtsamat koostisosa? Vali üks: Deebet, kreedit, aktiva, pasiiva ja omakapital Varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Aktiva, Passiva, Kasum, kahjum ja kohustused Käibevara, põhivara ja lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital Tagasiside Õige vastus on:
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3
Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet.
2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse printsiibist, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 4. Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid ja finants tulemust. Oluline on selline aruande info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate majanduse finants otsuseid. Vähe olulist majandusinfot võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidavuse printsiip- Finantsarvestuse ja aruannete koostamisel tuleb kasutada
mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui
.........................5 2 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele..........................5-6 2 MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE...7 2.1 Raamatupidamist reguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise-eeskiri..................................................................................................................7 2.2 Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid......................................................7 2.2.1 Raha arvestus............................................................................................7 2.2.2 Põhivara arvestus..................................................................................7-8 2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus................................................................8 2.2
Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade
d) aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapit 18. Vasta küsimusele. Kus leiutati umbes 4600 aastat tagasi esimene kuulikestega arvelaud? 19. Kas järgnevad sündmused kajastatakse konto deebetis või kreeditis? 1) Varade vähenemine 2) Kulude vähenemine 3) Tulude suurenemine 4) Omaniku aktsiakapitali suurenemine 20. Finantsarvestuse poolt toodetud info tarbijad on: a) omanikud b) võlgnikud c) valitsus d) naabrid e) tarnijad f) avalikkus 21. Jaga majandustegevuse aspektid õigetesse tulpadesse. Vara suurenemine Vara vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Omanike aktsiakapitali suurenemine Omanike aktsiakapitali vähenemine Kulude suurenemine Kulude vähenemine Tulude suurenemine Tulude vähenemine 22
raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid
Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus. Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib. Finants on KOHUSTUSLIK; juhtimis ei ole kohustuslik. Sarnasused: Mõlemad toetuvad finantsarvestuse infosüsteemile & vastutuse ja aruandluse kontseptsioonile. (finants hõlmab kogu ettevõtet, juhtimis aga selle üksikuid osi) Ettevõtte juhtimise kontrollsüsteem Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud
olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused. Koostada teoreetilise materjali põhjal praktiline ülesanne. Töö koostamisel kasutati elektroonilistest allikatest raamatupidamise seadust, raamatupidamise toimkonna juhendeid. Mitteperioodilistest allikatest kasutati Alver Lehte ja Alver Jaani kirjutatud finantsarvestust, Kaido Kallase finantsarvestuse aluseid, Enn Leppiku 277 majandustehingut raamatupidamises ning Juta Tikki finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase. 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustuste tekkimise aluseks on tehtud tehing.
tabelit!) 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes a. Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: - majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; - ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. Finantsarvestuse üldpõhimõtted: - Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud - Majandusaasta aruande koostamine: · majandusüksuse printsiip · jätkuvuse printsiip · arusaadavuse printsiip · olulisuse printsiip · tulude ja kulude vastavuse printsiip · jne Finantsarvestuse ülesanded:
Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus) 2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele
......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 2 VARUD JA VARUDE LIIGID Varusid saab liigitada mitmel viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise.
klienditeenindajana ja minu juhataja pakkus mulle rohkem uurida millega tegelevad kontoris ja koos nendega teha tööd. Juba algusest peale teadsin, et tahan praktikat läbida, kas raamatupidamise erialal või panganduse valdkonnas.Kahjuks, seal jätkata tööd tegema pole võimalik, kuna seal on väike grupp inimesest, kellel on täpselt ülesanded mis nad peavad tegema.Praktikas rohkme tegelasin just finantsosakonnas. Koolis varasemalt olen läbinud ka finantsarvestuse aluseid, mistõttu oli ka väike ettekujutus, mida raamatupidamine endast ette kujutab. Käesoleva töö eesmärk on majandusliku mõju hindamine, tulevikuprognooside teostamine. Samuti osaleda ettevõtte töös täies mahus ning omandada nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. Pakkuda ettevõttele head lahendused ja kvaliteetse tööd. Valitud praktikakoha valikukriteeriumid Siis kui hakkasin vaatama endale praktikakohta , siis pakkus mulle Circle K AS ja Swedbank,
suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kvaliteet - toote omadus, kvliteet ja väärtus Kvantiteet - koguseline ulatus, kogus
seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. d. Finantsarvestuse ülesanded: 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia • Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum • Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda
2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb. Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem · Finantsaruannete analüüs · Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
