järelduste tegemiseks. Õige ja õiglane eeldab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse alusprintsiipidest ja mõistetest. Alusprintsiibid ja mõisted on toodud raamatupidamise seaduses ja RTJ 1-s. 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas kas: Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). RS § 15,16,17,18,19,20,21,22 ja RTJ 1, RTJ 2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamisel:
Lühiajalise arengukava (1-3 aastat) eesmärgiks on saavutada äriühingule kindel turuosa. Pikaajalise arengukava (3 ja rohkem aastat) eesmärgiks on püsiklientuuri säilitamine, uute klientide leidmine ning ka ettevõtte laiendamine. 7 3. MAJANDUSKESKKOND 3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3
Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki:
....................................................................................................................... 19 7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS ....................................................................................................................
Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist Eesti hea raamatupidamistava või rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 14 · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites · säilitama raamatupidamise dokumente
peavad olema raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise Toimkond määratakse kolmeks aastaks. Toimkonna ülesandeks on välja anda raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ja suunata raamatupidamisealast tegevust. Toimkond töötab välja Raamatupidamise Toimkonna Juhendeid (RTJ). Juhendite koostamise aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 6 ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). RTJ on lühendatud variant Rahvusvahelisest Finantsaruandluse Standardist (IFRS - International Financial Reporting Standards) ning mõeldud keskmiste ja väike ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus
uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha,
tuleb arvestada, et väljaminekud paratamatult suurenevad, sest raha kulub auto kütusele ja remondile). Tõenäoliselt saaks vähendada näiteks meelelahutusega seotud kulusid. Pangad määravad enamasti minimaalse nõutava sissetuleku netosumma ühe pereliikme kohta. Enamasti võib laenumakse moodustada kuni 30% netosissetulekust. Et oma tulusid ja kulusid paremini planeerida, on soovitatav teha pere-eelarve. Ärikliendi krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood)16. Inves- teerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga17. Krediidivõime põhjalik analüüs on oluline selleks, et hinnata krediidiriski ja leida igale kliendile
saavutamist või sisekontrolli efektiivsust. 2) Tuvastada ja hinnata juhtimis- ja kontrolli abnõud, mida rakendatakse ning hinnata nende efektiivsust. 3) Juhtkonna teavitamine tehtud avastustest ning vajadusel esitada soovitused, ettepanekud olukorra parandamiseks. VÄLISAUDIT Välisauditi viib läbi auditeeritavast täielikult sõltumatu audiitor. Välisauditi peamine funkts on hinnata finantsaruandluse kvaliteeti, kuid välisauditit võib rakendada ka mingites konkreetsetes tegevusvaldkondades. Nt tellida hinnang kvaliteedi, keskkonna, ohutuse või muude standardite nõuete täitmisele. Välisauditi käigus võib hinnata, mil määral täidetakse kvaliteedi, keskkonna, ohutuse või mõne muu juhtimissüsteemi standardite nõudeid, kas organisatsioonis tervikuna või selle allüksustes. Välisauditi võib jagada kaheks:
audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32]. 1.2 Üldalused Anda informatsiooni, mis alustel kasutatakse raamatupidamises arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest: · Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid; · Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise
avaldama. Selline olukord võib tekkida kui auditeerimiseks on ebapiisav aeg või ei saa audiitor mingitel põhjustel läbi viia kõiki oma vajalikke auditi protseduure. Auditeerimine ja ülevaatus Auditeerimine on finantsaruannete kontrollimine eesmärgiga tõsta nende usaldatavust nende kasutajate jaoks. Eesmärk saavutatakse arvamuse avaldamisega selle kohta kas aruanded on koostatud kõikides olulistes osades kooskõlas finantsaruandluse raamnõuetega. Vastavalt audiitorseadusele on kehtestatud järgnevad kvantitatiivsed kriteeriumid: 1. Auditi kohustus on juhul, kui aruandeaasta näitajatest Näitajad Vähemalt 2 on suuremad Vähemalt 1 on suurem kui: kui: Müügitulu või tulu Vähemalt 2 on 2 miljonit 6 miljonit Varade maht bilansi päeval 1 miljonit 3 miljonit
Analysis for Financial Management (Second Edition). Homewood, Illinois: Irwin, 337 lk. Ilisson, R. (2004). Finantsanalüüs ja planeerimine. Tallinn: Nõu OÜ, 451 lk. Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 336 lk. Karu, S. (2000). Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 240 lk. Karu, S., Zirnask, V. (2001). Rahakäibe juhtimine II osa. Tartu:Rafiko, 252 lk. 46 Kitvel, E. (1993). Ettevõtte finantsaruandluse analüüs. Tallinn: RAS Logistika Maja, 66 lk. Needles, B. E., Anderson, H. R. jt (1996). Principles of accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk. Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk. Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 221 lk. Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk. Rünkla, J. (1996)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs......
o Aktsiakasum = puhaskasum – eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. 25 o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulatsioon Eestis - International Accounting Standards Board IASB: Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting Standards IFRS), avalikustab ja levitab neid. Raamatupidamise Toimkond: Annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) 4. Maksud ja raamatupidamisarvestus 5
o Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta o Aktsiakasum = puhaskasum eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul · Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
o Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta o Aktsiakasum = puhaskasum eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul · Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
o Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta o Aktsiakasum = puhaskasum – eelisdividendid / perioodi keskmine lihtaktsiate arv o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus
uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha,
uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha,
uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha,
Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid. Summeerimine-veeru liitmine arvetus registrites. Tegevjuhtkond- ettevõtte igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid, tegema õigustatud isikud v isik. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine põhikohustuste vähenemine, mis suurendavad ettevõtte oma kapitali, va omanike poolt tehtud sissemaksed. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted.
60. Mida arvestatakse eraisiku krediidivõime hindamisel? Tuleb hinnata sissetulekute stabiilsust ja prognoosida tulevikusissetulekuid. Tuleb rangelt eristada, missugune osa sissetulekutest on palk ja muud tulud. Põhjus on selles, et palk on enamasti stabiilne sissetulekuallikas, aga muud tulud võivad olla ajutise loomuga. Lisaks sissetulekutele tuleb uurida ka väljaminekuid. 61. Mida arvestatakse ettevõtte krediidivõime hindamisel? Krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood). Investeerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga. 62. Võrrelge erinevaid tagatise vorme. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid...
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
kahjumite efektiivne osa) (RTJ 2 § 31). Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning muudest koondkasumi ja kahjumi osadest. Perioodi koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena (RTJ 2 § 32). Koondkasumiaruande koostamise nõue tuleneb rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS). Koondkasumiaruanne eristab selgelt need omakapitali muutused, mis on tingitud tehingutest omanikega, kõikidest teistest omakapitali muutustest. Esitusvaluuta RTJ 1 § 88 ütleb, et aruannete esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahvile 15 koostatakse ja esitatakse raamatupidamise aastaaruanne Eestis ametlikult kehtivas vääringus. Seega raamatupidamise seaduse kohaselt
Majandusarvestus (Loengu konspekt) http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/100/Materjalid.zip/Materjalid/6._teema.pdf 4. Justiitsministeerium. Ajakiri Õiguskeel 2008/2; http://www.just.ee/35369. 5. Krediidiinfo AS, Raportite tõlgendused: Krediidireiting , http://www.krediidiinfo.ee 6. Lukason, O. Bankrotistumise modelleerimine Eesti kaubandusettevõtete näitel, TÜ majandusteaduskond, Tartu 2006, (magistritöö ) http://dspace.utlib.ee 7. Lääts, K. Finantsaruandluse analüüs, Loengukonspekt majandusteaduste bakalaureuse õppele. TÜ Majandusteaduste õppetool, Tartu 2004. http://www- 1.mtk.ut.ee/doc/MA.057.konspekt.Kertu.pdf 8. . ., . http://auditfin.com/fin/2002/2/rarutunyan/rarutunyan.asp 9. .. ; . .; .; , 1996 . 10. ., .., : -.: , . , 2006. 11. . . . . «». 2010. 10. www.ncstu.ru 48 12. . . .
Finantsaruannete analüüs on üks osa ettevõtte majandusanalüüsist. Finantsaruannete infotarbijate seas võib eristada järgmisi huvirühmi: ● aktsionärid, muud investorid, finantsanalüütikud; ● laenuandjad ja tarnijad; ● ettevõtte olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid; ● ettevõtte (tipp)juhtkond; ● audiitorid; ● ettevõtte töötajad; ● valitsusasutused; ● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). Finantsaruanded on määratud eelkõige info välistarbijale. Finantsaruandluse analüüs lähtub sellest, et analüütikul ei ole muud infot kui see, mis sisaldub aastaaruandes ning avalikes materjalides firma majandusharu kohta. Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest: ● tegevusaruanne; ● raamatupidamise aastaaruanne; ● audiitori järeldusotsus; ● majandusaasta kasumijaotuse ettepanek. Tegevusaruandes kirjeldatakse möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta plaane
88 10. Raamatupidamise seadus. Seaduses kasutatavad mõisted, raamatupidamise korraldamise põhinõuded, tekke- ja kassapõhine arvestus, raamatupidamise sise-eeskiri, auditeerimiskohustus, raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid, rakendatav raamatupidamistava, tegevusaruanne. Raamatupidamise seadusega- kehtestatakse põhinõuded raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, juriidiline isik, FIE ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Mõisted: 1) vara- RK-le kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus 2) kohustus- RK-l lasuv rahaliselt hinnatav võlg 3) omakapital (netovara )- RK-se varade ja kohustuste vahe 4) tulu- aruandeper.-i sissetulekud; kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad RK-se omakapitali, va
struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital ja omakapital); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulutsioon Eestis International Accounting Standards Board IASB Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting Standards IFRS), avalikustab ja levitab neid. Raamatupidamise Toimkond 20 Annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. 4. Maksud ja raamatupidamisarvestus 5. Raamatupidamise kohustlane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
