Y-teooria Juhid peavad töötajaid loomingulisteks, aktiivseteks ja innovaatilisteks organisatsiooni probleemide lahendamisel. Juhid arvavad, et töötajad armastavad tööd ja tahavad vastutada. Töötajad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Töötajaid on vaja motiveerida: eesmärgi tähtsuse aste sõltub tasust. 11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemid koosnevad all süsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia- süsteemi määramatuse ja korrapärasuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia- tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse?
coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? Rakk kulutab peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat, sest elu ei vaja peptiidsidet suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol. Iga aminohappe lülitamisel kasvavasse polüpeptiidi ei tule ainult kulutada peptiidsideme sünteesiks energiat, vaid on tarvis teha ka valik erinevate aminohapete hulgast, mis on energeetiliselt kulukas protsess. Samuti on tarvis kontrollmehhanisme ja vigade parandust, mis nõuab samuti täiendavat energiat. 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? Inimeses on ligikaudu 50 000 erinevat valku. 42. Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk
· Tänapäeval on keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal vaid osaliselt kasutatud. Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomu- liku joone. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Entroopia on info määramatuse hulk. Kui süsteem ei saa keskkonnast uusi sisendeid, lõpeb tema töö iseenesest. Sünergia tähendab, et tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. Olukorraline koolkond Olukorralise koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on eelnimetatuist kõige paindlikum. Olukorralise koolkonna
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
B= nx 2 - ( x ) 2 kus n mõõtmiste arv, y ln p (või log p) väärtused, x 1/T väärtused 3) Arvutatud aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (paur) = f (1/T) H aur B=- R 4) Arvutatud saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg); = 353,2 K 5) Arvutatud Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S = 0 J K -1 mol -1 T 10,5 R (paljudel ainetel 87...89 J K1 mol1) Järeldused. Määrasin puhta vedeliku küllastatud aururõhku dünaamilisel meetodil. Arvutatud aurustumissoojus oli 32,2 kJ Arvutatud keemistemperatuur normaalrõhul 760 mmHg oli 353K, katses saadud
b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades); 3) Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (p aur) = f (1/T) H aur B=- R ja graafikul log (paur) = f (1/T) H aur B=- 2,303R 4) Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T 0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg); 5) Arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S = 0 J K -1 mol -1 T 10,5 R (paljudel ainetel 87...89 J K1 mol1) Vähimruutude meetod Sirge võrrandi ln p = A + B*1/T konstandid A ja B saab arvutada ka järgmistest seostest nn. vähimruutude meetodil: x 2 y - x y x A= n x 2 - ( x ) 2
3. rakud või koed, mis viivad läbi vastuse Regulatsiooni on vaja, et tagada vajalikud tingimused ettekodeeritud arenguks adaptsiooniks muutuvatele keskkonnatingimustele 4 8 tagada homöostaas ja kõrge Gibbsi vabaenergia , madal entroopia Tasemed: -membraan- nt pH mitokondri membraanis. Õige tase vajalik ATP sünteesiks -organell- nt tärklisesisaldus taimeraku vakuoolis -rakus- sünteesitud valkude eksotstütoos, pH -kudedes- Ca2+ kontraheeruvas lihases. -organis- pH ja ensüümide eritus (maks ja pankreas) -organsüsteemis- seedeelundkonna verevarustuse kasv pärast sööki, suguhormoonide mõju -organism- pH ,osmootne rõhk, temperatuur
2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab ja seega entroopia suureneb. 4. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist?
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt
enegiabialansi. Kütuste põlemissojusi e.mütteväärtusi tuleb astunud lahus, kus on rohkem ainet, kui on tema lahustuvus. Lahuse- Potentsiaalide vahet metalli ja ümbritseva lahuse vahel nim. arvestada soojusseadmete ja mootorite konstrueerimisel. sse viidud väike kristallike kutsub sel juhul esile üleküllastunud elektroodipotentsiaaliks. Elektroodipotentsiaalide suhtelisi 5.4 Entroopia (S). lahuses lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahutunud aine hulka väärtusi mõõdetakse võrdluselektroodi, nimelt H-elektroodi abil, Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika kindlas hulgas lahuses või lahustis nim. lahuse kontsentratsiooniks. mille potentsiaali loetakse tinglikult võrdseks 0-ga.
üldiselt kandidaadina teooriaks, mis ühendab kvantmehaanika, osakeste füüsika ja gravitatsiooni. 1991.-1995. aasta Kahelisuse revolutsioon Töö stringiliste mustade aukudega kõrgemates dimensioonides viib revolutsioonini arusaamises, kuidas stringiteooria erinevad versioonid on seotud läbi kahelisuse transformatsioonide. See võimaldab progressi sügavama häirimatu pildi saamiseks stringiteoorias. 1996. aasta Mustade aukude entroopia Kasutades Einsteini relatiivsust ja Hawkingi radiatsiooni, leiti vihjeid, et mustadel aukudel on termodünaamilised väärtused, mida peab uurima mikroskoopiliselt. Mustade aukude termodünaamika mikroskoopiline päritolu põhjendatakse lõpuks stringiteoorias. Stringiteooria heidab valgust kogu mustade aukude kvantmehhaanika segadusseajavale teemale. Kasutatud kirjandus · http://www.ted.com/talks/brian_greene_on_string_theory.html · http://www.hot.ee/fiction/teooriad/string.htm
Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta 1) Võrdle ideaalse ja reaalse gaasi omadusi. Ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsiooni...
Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.j 16. Termodünaamika seadused, entroopia 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuesti luua. 2. Termodünaamika II printsiip (entroopia seadus) protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsentreeritud vormist hajutatud vormi (degradeerub) e. igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks
osakeste kui ka lainete omadused. See on mikromaailmas üldine nähtus ning see ilmneb kõigil elementaarosakestel. Füüsikaliste protsesside kirjeldamisel on alati mõistlik toetuda nn. potentsiaalse energia miinimumi printsiibile. Nimelt, igas füüsikalises süsteemis kehade liikumisel süsteemisiseste vastastikmõjude toimel süsteemi potentsiaalne energia väheneb, püüdes saavutada antud tingimustes minimaalset väärtust. Eelmisega on teatud mõttes sarnane entroopia kasvu printsiip. Entroopia iseloomustab termodünaamilises süsteemis korrastamatuse astet ning nimetatud printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab. Ruumis eksiseerivate väljade koosmõju vaadeldakse tavaliselt lähtuvalt superpositsiooniprintsiibist. Selle põhjal ei mõjuta ühe välja olemasolu mingil määral teist välja ehk, teisisõnu, ühegi välja tugevus antud ruumipunktis ei sõltu sellest, kas teine väli on parajasti olemas või ei.
I-voolutugevus U-pinge R-vooluringi takistus. Mõõdetakse kaudselt Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt:mida kvaliteetsem energia, seda volt/amper- ja otseselt vattmeetriga. Keha kaal: j, millega keha mõjutab alust/riputusvahendit. väiksem entroopia. Energia: ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt Kineetiline energia: energia, mis kehal liikumise tõttu. Liikuva keha Superpositsiooniprintsiip:Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui kehalt teisele. Energiat omavad kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v 2 poole mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En
The modifiers denote specific characteristics: Additive because it is added to any noise that might be intrinsic to the information system. White refers to the idea that it has uniform power across the frequency band for the information system. It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist
Tavaelus võib oodata, et enamikel juhtudel on need madalaimas tavaolekus, vaid üksikud osakesed on kõrgemas energeetilises olekus. Teoreetiliselt on võimalik tekitada aga ka vastupidine olukord. Selleks tuleb ainult aatomite maksimaalsele võimalikule energiale kindlad piirid seada. Lõpmatusele läheneva temperatuuri ja seega ka maksimaalse entroopiaga süsteemile edasise energia andmisel juhtuks säärasel juhul midagi kummalist. Absoluutne temperatuur muutuks negatiivseks ning entroopia hakkaks lisaenergia saamisel hoopis vähenema, mis tooks kaasa näiliselt veidraid tagajärgi. Tüüpiliselt kandub soojus alati soojemalt kehalt külmemale. Ent samas kanduks energia negatiivse temperatuuriga kehalt alati positiivse temperatuuriga kehale. "Negatiivse temperatuuriga süsteemid on alati kuumemad kui positiivse temperatuuriga süsteemid," rõhutas Ulrich Schneider, uurimuse üks autoreid. Intuitsiooni trotsib
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Fermat' printsiip: valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne
võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsentreeritud vormisthajutatud vormi (degradeerub). Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. 34.Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Valgus on ökosüateemis vajalik kiirgusenergiana läbi fotosünteesi. Suurem osa energiast ökosüsteemis pärineb päikeselt, osa mullamineraalide keemiliste sidemete energiast. Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul. Selle perioodiline muutumine tingib teatud rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses
põl.soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse. , moolimurd % - lahustunud aine moolide arvu suhe oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika II üld moolide arvusse protsentides. tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool
ühendid). 32. ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. KINEETILINE ENERGIA- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. POTENTSIAALNE ENERGIA- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 33.Termodünaamika seadused, entroopia 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuesti luua. 2. Termodünaamika II printsiip (entroopia seadus) protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsentreeritud vormist hajutatud vormi (degradeerub) e. igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Kõige
heterotroof loomad saprotroof lagundajad Gaia hüpotees - poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle järgi on maailm suur eluvorm, mis hoiab enda atmosfääri sellisena nagu vaja, et hoida elus enda organisme 2.2 Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2
Loodi põhjapanevad ja kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud füüsika kriisi lahendas 20 sajandi esimesel veerandil relatiivsus ja kvantteooria loomine. Need kaks teooriat moodustavad tänapäevase füüsikalise maailmapildi aluse. Klassikalised teooriad
Vette asetatud hüdrofoobse molekuli ümber tekib hoopis veemolekulidest regulaarne, jää-sarnane klatraatstruktuur, mis moodustab hüdrofoobse molekuli ümber nii öelda ,,puuri". Hüdrofoobset molekuli ümbritsev klatraatstruktuur võib olla küllaltki ulatuslik ja põhjustab lokaalset organiseerituse kasvu vee struktuuris. Igasugusele korrapära kasvule vastab süsteemi madalam entroopia nii, et hüdrofoobse molekuli asetamine vette põhjustab vee entroopia languse (S on negatiivne ja -TS on positiivne ning see teeb G positiivseks). Vee entroopia langus on üheks hüdrofoobsete molekulide lahustumatuse põhjuseks, isevooluliselt tahaksid veemolekulid olla võimalikult organiseerimata ehk juhuslikult. Vee entroopia langus on ka üheks põhjuseks, miks hüdrofoobsed molekulid omavad vesilahuses tendentsi agregeeruda. Õli vette asetamisel ja loksutamisel tekivad vette õlitilgad. Ühe suure tilga ümber moodustunud veemolekulide klatraadi
Entalpiamuut soojusefekt konstantsel rõhul, soojusefekt on võrdne süsteemi entalpiamuuduga. Kui väiksem kui null siis on eksotermiline protsess, kui suurem kui null, siis on endotermiline Entalpia muut võrdub saaduste ja lähteainete entalpiate vahega: H = H(saadused) - H(lähteained) Ainete entalpiad ja reaktsioonide entalpiate muudud sõltuvad temperatuurist 1. Termodünaamika II seadus. Entroopia. Termodünaamika II seadus suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides saab entroopia ainult kasvada Temperatuuri kasvades entroopia suureneb Entroopia kasv DeltaS > 0 sulamine, aurustumine, lahustumine, temperatuuri tõstmine (intensiivistub osakeste liikumine), reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk (maht, moolide arv) kasvab; Entroopia kahanemine DeltaS < 0 veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine 1. Gibbs´i energia
soojushulk) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A = p V. Seega Q = U + p V, diferentsiaalkujul dQ = dU + p dV. TD I printsiip on oma olemuselt energia jäävuse seadus. Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekuparameeter, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on 1 J/K. Entroopia on süsteemi korrasta- matuse mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süs- teemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Osakeste paigutuse termodünaamiline tõenäosus w on entroopiale vastav mikroparameeter. Seejuures kehtib seos S = k ln w
soojushulk) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A = p V. Seega Q = U + p V, diferentsiaalkujul dQ = dU + p dV. TD I printsiip on oma olemuselt energia jäävuse seadus. Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekuparameeter, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on 1 J/K. Entroopia on süsteemi korrasta- matuse mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süs- teemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Osakeste paigutuse termodünaamiline tõenäosus w on entroopiale vastav mikroparameeter. Seejuures kehtib seos S = k ln w
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest koolkonnast: töötajatel on vajadused, motiveerimine, töö rikastamine, mitteametlikud suhted. SÜSTEEMIKOOLKOND iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemid. Sisendid: toore, personal, finantsid, info; Protsess: juhtimine, tootmine; Väljundid: tooted/teenused, kasum/kahjum, töötajate rahulolu. West Churchman organisatsioon kui tervik, terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgisatatud juhtimine, tasakaalustatud mõõtmismudel. OLUKORRALINE KOOLKOND ühendada olemasolev, mitte asuda uue loomise juurde, juhid ei
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta ...
· Aurustumine küllastunud auru rõhk lahuse kohal on tasakaalu tingimustes konstantne suurus; · Lahustumine: -lahustunud aine dissotsiatsioon vastavalt dissotsiatsioonikonstandi väärtusele; -tasakaal küllastatud lahuse ja sademe vahel vähelahustuva ühendi korral vastavalt lahustuvuskorrutise väärtusele; lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemilise protsessi suund, entroopia Paljud keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt (iseeneslikult) vaid ühes suunas. Neid protsesse saab küll pöörata, kuid selleks peab tegema tööd. Keemilise reaktsiooni tulemusena on sisemise korrapäraga süsteemist (aine kristall) tekkinud korrapära mitteomav süsteem (gaaside segu). Süsteemi korrapäratuse mõõduks on entroopia (tähis S; ühik J/(K mol)). Erinevalt entalpiast on entroopia otseselt eksperimentaalselt
7) õiglane hüvitamine. 8) tsentraliseerimine (высокая организакия на сколько это возможно). 9) ahela printsiip - firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. 10) kord (организация всего). 11) õiglus. 12) stabiilsus. 13) initsiatiiv. 14) kooskõlastatus. Inimsuhete koolikond: 1) kõige oluline: inimene ja tema vajadus. Süsteemi koolkond: 1) entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu, 2) avatud ja suletud süsteemid (avatud - sõltub väliskeskkona mõjutustest). - Süsteem - koos toimivatest osadest tervik, mille iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. - Entroopia - info määramatuse hulk. - Sünergia - tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. 4 Situatsiooniline koolkond: 1) juhuslik koolkond. 2) ühendada olemasolev, mitte Luca madig uut.
vaid karistuse kartused *Vastutuse võtmise õpetus *In väldivad vastutust ja puuduvad *In on võimelised loominguliseks tööks ambits. Peam turvalisus *Intellektuaalsus kasutatud *In on robotid, ple võimelised loominguliseks/loovaks tööks Süsteemi koolkond (Nadler ja Cohen) o Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendid keskkonnast ja annab väljundi keskkonda o Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu Entroopia info määramatuse hulk, juht peab seda vähendama Sünergia tervik on tegelikult suurem kui üksikute osade summa. Kui allüksused töötavad koos, ühinenutena organisatsiooniks, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui eraldiseisvatena Allsüsteemid üksteisest sõltuvad süsteemi osised, kui üks osis
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
· Albeedo- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada · Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. · Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne · Entroopia- süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. · Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi
Albeedo- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv – valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru – bensiin, pingul kumm jne Entroopia-– süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi
Mis valemit kasut? Lambda= c/kahtlane v, C= 3 *10 8 m/s, v= 100MHz. 53. Mis on ensüümid ja kuidas funktsioneerivad? Ensüümid on valgud, bioloogilised katalüsaatorid ja kiirendavad bioloogilisi protsesse. 54. Mille poolest ensüümid katalüsaatoritest erinevad? Ensüümid on bioloogilised ja organismides, katalüsaatorid on tehnilised. 55. Maailmaruum on väga hõre, kas universum on vaakum? Põhjenda. Ei ole, sest vaakum on olek, kus ruumis puudub aine. 56. Mis on entroopia? Ühik. Millal saavutab maks väärtuse? Entroopia on kvantitatiivne mõõt. Muidu ei ole ühikut, kuid isotermilistes protsessided on molaarne soojusmahtuvus, mille ühik on J/mol* K. Maksimumi saavutab tasakaaluolekus 57. Vedeliku eriomadus on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest, mis on sees? Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui faasi sisemuses olevatel. Millsied efektid sellest tulenevad? Vedelik üritab võtta kera kuju.
Ideaalse soojusmasina kasutegur = (T1-T2) / T1 100%, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. 54. Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte. Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 55. Termodünaamika II seadus- isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Sellest järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. 56. Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt-mida kvaliteetsem on energia, seda väiksem on enroopia. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. S=Q/T Elekter ja magnetism 57. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus.
vastab lämmastikaluste heterotsüklite van der Waalsi raadiuste summale Nukleiinhapete sekundaarstruktuuri stabiilsus: DNA denaturatsioon G = H TS (heeliks struktuuritu ling) Heeliksit destabiliseerib: Negatiivsete laengute tõukumine (H < 0) Konformatsiooniline entroopia (TS > 0) Heeliksit stabiliseerib: Vesiniksidemed ja van der Waalsi interaktsioonid (H > 0) Kuna entroopiafaktor on seotud temperatuuriga, siis on
Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsenteeritud vormist hajutatud vormi(degradeerub). Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. ENTROOPIA süsteemi korrapäratuse määr. Termodünaamilised süsteemid: Isoleeritud: ei vaheta ümbritsevaga energiat ega einet Suletud: vahetab energiat, kuid ei vaheta ainet( värskelt keedetud moosipurk) Avatud: vahetab ainet ja energiat ( ökosüsteemid) Potensiaalse energia peamised ühikud: Kalor ( CAL) soojushulk, mis vajalik 1cm3 ( 1g) vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Kcal=1000cal
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades); 3) Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (p aur) = f(1/T) H aur B R ja graafikul log(paur) = f(1/T) H aur B 2,303R 4) Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg); 5) Arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S 0 J K 1 mol 1 T ≈ 10,5 R (paljudel ainetel 87...89 J K–1 mol–1) Vähimruutude meetod Sirge võrrandi ln p = A + B*1/T konstandid A ja B saab arvutada ka järgmistest seostest – nn. vähimruutude meetodil: x 2 y x y x A
Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside e. jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr. Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda
elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas pööriste teooria. Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822 1888). Osutus, et aastal 1865 soojusnähtuste uurimise käigus formuleeritud entroopia mõiste ja vastav valem oli oma sisult samaväärne sellega, milleni jõudis aastal 1948 informatsiooniteooria looja, ameerika matemaatik ja insener Claude Elwood Shannon (1916 2001). Formuleeris entroopia mõiste. James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 5. november 1879 Cambridge) oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine
loominguliseks ja loovaks tööks loominguliseks ja loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on vaid osaliselt kasutatud. Tabel 6 – McGregot´i X ja Y teooria Süsteemi koolkond (Nadler) Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendi keskkonnast ja muudab selle väljundiks keskkonda. Süsteemi iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Juht peab süsteemi kavandama nii, et entroopia väheneks. Allüksused on osa tervikust. Süsteemid jagunevad: avatud süsteemideks (talitlus sõltub väliskeskkonna mõjust) ja suletud süsteemideks (talitlus ei sõltu väliskeskkonna mõjust). Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid! Keskkond anna organisatsioonile sisendi (toore, personal, finants, info).
ja milline on nende allikat käitumine. • Allika käitumist ja tema parameetreid saab kirjeldada allika mudeliga. • Allika mudeleid on palju, nad erinevad üksteisest detailsuse ning keerukuse poolest. Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset allikat kirjeldab ja seda täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam kirjeldada ja analüüsida. NT: tõenäosustabel, Markovi mudel, erinevad graafid jne 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda allikat iseloomustada Shannoni entroopiaga ehk antud informatsiooniallika poolt toodetava informatsiooni (üllatuse) keskmise hulgaga Nagu näeme, on kasutatava logaritmi aluseks kaks, seega on ka entroopia mõõtühikuks bitt. Sümboli kestus D määrab sümbolikiiruse r = 1/D (ühik sümbolit sekundis ehk boodi Bd).
viisist vaid on paratamatu loodusseadus. Asi iseenesest on ju täiesti loogiline - selleks, et midagi tunnetada, peame me tunnetatavat objekti kuidagi mõjutama ja alles objekti vastumõjust saame teha vajalikke järeldusi, vahepeal on aga objekt meie mõju tõttu juba jõudnud muutuda. Aga ilma objekti rahu rikkumata ei saaks me temast midagi teada. Määramatuse printsiip tundub olevat vähemalt sama fundamentaalne loodusseadus kui energia jäävuse seadus või termodünaamika II seadus (ehk entroopia kasvu seadus, mille võiks kokku võtta järgmiselt: kõik asjad lähevad segagaduse ja segatuse poole). Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese
(vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0. Nende moodustumisel ei esine ruumalaefekti ega soojusefekti. Isegi ideaalse lahuse moodustumisega kaasneb aga entroopia kasv ja tulemusena ka lahuse vabaenergia kahanemine. Ideaalne lahus moodustub lähedaste omadustega komponentidest (n:isotoopidest, optilistest isomeeridest jne). Ideaalse lahuse komponendi keemilise potentsiaali võrrandid: i i RT ln X i . i tähistab 0 0 komponendi keemilist potentsiaali puhtas olekus ( X i 0 ) antud rõhul P ja temperatuuril T. 3. Ideaalse lahuse aururõhk
1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
