areng kadus. Liigselt hakati sõltuma eurooplastest ning ka hõimude vahelised suhted halvenesid. Üheks Rwanda genotsiidi põhjuseks peetaksegi belglaste tulekuga kaasnenud kahe põhilise Rwandas elavate hõimude, tutside ja hutude, suhete halvememist. Nimelt määrasid belglased tutsid, kes nende silmis olid rohkem euroopalikumad ja aristokraatlikumad, kõrgematesse ametitesse. Kuna tutsisid oli Rwandas ka oluliselt vähem kui hutusid, saigi võimule minoorne eliit, mistõttu aastasadu kõrvuti elanud hõimud vastandusid. Teiseks, kaudsemaks põhjuseks võib lugeda ka misjonäride rolli, kes riiki tulid ning hakkasid kuulutama hutsidele vabadust jms, mis ärgitas hutusid veelgi rohkem üles tutsi ülemvõimu vastu.Kuigi otseselt ei saa eurooplase süüdistada, on see heaks näiteks, kuidas nad enda teadmata ja kohalike kultuuri arvetsmata on teinud massiivselt kahju ja pikemas perspektiivis kriisidele aluse loonud.
Quo Vadis, kultuur? Essee Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultu...
Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil asjaoludel eestlased - peale üksikute erandite - ei saanudki minna üle eliidi germaani keelele. Eesti keele saatus oleks kujunenud tänaseks hoopis teiseks, kui vallutajateks oleksid osutunud slaavikeelsed, millest annab
Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema. Ühel päeval ma vaatlesin kodukandis ja Papiniidus ringi käies, kuhu klassi võiks keegi kuuluda. See ülesanne on lihtne, kui pead arvama, kes kuulub alamklassi. Alamklassi inimesed ma pakkusin õigesti, ma tundsin nad ära nende välimusest, käitumisest, suhtumisest ja lihtsalt olekust. Raskemaks läks siis, kui tuli hakata vaatlema, kes kuulub keskklassi, kes kõrgklassi
"Miks väärib kommunism hukkamõistu" Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisa...
24 Majanduse nõrgad küljed Turismi ning kohvi-ja teehinna sõltuvus maailmahinna kõikumisest. SKT-kasv aeglane Maavalduste killustamine vähetootlikeks maalappideks 25 Probleemid ja väljakutsed AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised 26 Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000 Dorling Kindersley ,,Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" Dorling Kindersley ,,Pere atlas" 27 Tänan kuulamast! 28
· Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Nt majandusressursside alusel kihistud ühiskond klassides. Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja mass. Sotsiaalne modiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega. Samuti on
Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus Süütuse presumptsioon- keegi pole süüdi enne, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. Apellatsioon- edasikaebamine II astme kohtusse. Kassatsioon- edasikaebus III astme kohtusse. Tava- traditsioon, komme, mida jälgitakse harjumusest Etikett- käitumisreeglid teatud olukordades, ka hea toon käitumises. Diplomaatiline protokoll- käitumisreeglid välispoliitikas Moraal- käitumisnormide ja põhimõtete süsteem.
Ka neile kehtivad 12 kuu ja pere elukoha reeglid, on just noored inimesed need, kellel ei ole neid kahte kriteeriumi võimalik üheselt rakendada. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine oli 19. Saj keskpaigast alates ja timus peamiselt selle tõttu, et suremus vähenes. 20% eestlastest rändas Eestist välja, peamiselt Venemaale, kus oli palju vaba maad. Teine laine toimis 1944. Aasta, kui peamiselt eliit lahkus Rootsi, USAsse ja Kanadasse. II maailmasõja eest põgenemiseks. Kolmas laine hakkas toimuma 90ndate alguses, kui Eesti iseseisvus ja kestab veel tänasenigi. Kõige rohkem aga sai III laine hoogu 2008.a, kui toimus majanduskriis ja paljud läksid parematele tööpõldudele. 3. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Autorid iseloomustavad väljarändajaid pigem noore ja pigem vallalise
NÄITED • https://www.youtube.com/watch?v=woLb87m9tqs • klaver, viiul,kitarr, flööt http://www.visittangobuenosaires.com/musical_in struments-Piano-en.htm LISAKS • Astor Piazolla (11.03.1921-4.07.1992) oli Argentiina tango helilooja ja lõõtsamängija. • Eva Peron-hüüdnimi on Evita. • Ta asutas Eva Peróni Fondi, institutsiooni vaeste abitamiseks. • Töölised jumaldasid Evitat ning Argentiina jõukas anglofiilne eliit vihkas teda. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/ameerikatoit/argen tina_toidukultuur.html • https://en.wikipedia.org/wiki/Argentina • http://wanderingtrader.com/argentina-travel-tips/ airlines-in-argentina-what-you-need-to-know/ • https://en.wikipedia.org/wiki/Zamba_(artform) • https://en.wikipedia.org/wiki/Argentine_tango • http://www.slideshare.net/ram17alend/argentina -1-15212224 • Muusika õpik 8.klassile • http://lanic.utexas
kandepind maailmahinna IdaAafrika suurim ja kõikumisest. mitmekesisem töötlev SKTkasv aeglane tööstus Maavalduste killustamine vähetootlikeks maalappideks Probleemid AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised Emade suur suremus Kasutatud kirjandus http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11563 Dorling Kindersley ,,Pere atlas" http://et.wikipedia.org/wiki/Kenya
globaliseerumine- I-globaliseerumine,puuduv lokaalsed probl.21saj väärtused-pragmatism-kasust lähtuv maailmvaade.relativism-hea see mis kellelegi kasulik.tõde on suhteline.interneti olukord II-valitsev külmasõja võitnud jõud-pole vastandumist,kahaneb suveräänsus,kaob region eripära.tek kult/relig/rahv konfliktid III-in ajaloos olulisim võimu ja jõudude tasakaalu küs.ühelt maailmakorralduselt üleminek teisele.jaot võimalused: a)võim ühel domin jõul,kohalik eliit ja rahv firmad reibastuvad b)multip-3 võimukeskust- usa,eur,hiina.tuumikalad.
hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid, rändasid nüüd tagasi kodumaale. Teised põhjused on: Eesti demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga. - Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? 2000-2011 olid enamik väljarändajad naised. Peamisteks rändepõhjusteks olid tööränne ja pereränne
Pakkumise pool toimiks läbi riigi enese, see tähendab, et riigiasutustel on omad nõudmised ja soovid ning need siis tasakaalustaksid poliitikute soove.Eelarve küsimused on sellised näiteks. Patriarhaalne riik on siis meeste vastane riik, kus naised soovivad enesele suurimaid õigusi ja vabadusi. Erinevad naiste rühmad soovivad erinevaid eesmärke.Tahetakse murda põhimõtet, et riiki juhivad mehed ja riiki juhitakse meeste jaoks. Riigi eliit on valdavalt mehed ja naised soovivad jõuda ka sinna maale, kuid hetkel on naistel riigi juures hoolitsevad elukutsed nagu haridusja sotsiaaltöö. Tööandjad näevad naistes enamsti reservtöötajaskonda, kes on madalamapalgalisi ja paindlikku töötajaskonda. Globaliseerumisega muutub riigi osatähtsus väiksemaks ning kandub üle rahvusvahelistele turgudele ja organisatsioonidele. Globaliseerumist saab ka vaadata kui riikide poolt loodud ja teenimaks nende huve
Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva/ Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit. Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu laiendamise soovi tagajärg. Juba esimestel kooliaastatel võib klassis näha erinevaid kihte- on vaiksemad ja tagasihoidlikumad, teiselt poolt hakkavad silma hüperaktiivsed lapsed. Viimane väljend on tulenenud psühholoogide arvamusest, et üks hüperaktiivsusele viivatest põhjustes...
valdkondi(haridus, ühishüved),2.pehmendama turukonkurentsi(monopol),3. vähendama riske(überõpe) HR täidab klassikalise riigi kõrval(seaduslome) ka sotsiaalseid ülesnandeid jagades maksupoliitika abil umber tulusid. 6.Millised on siirde ühiskonna problemid?Nt 1.Massid radikaliseeruvad oma poliitilistest nõudmistest 2.kuna demokraati areng tundub aeglane , võidakse teha panus autoriaalsusele 3.majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning
1993. aastani sai Rwanda toetust Rahvusvaheliselt Valuutafondilt, et riigis täide viia muudatusi, kuid president Habyarimana varustas antud rahaga hoopis vaenulikke osapooli Raha läks valitsust toetavatele hutudele ning selle eest osteti 112 miljoni dollari väärtuses relvi Koguti massiliselt ka kõplaid, kirveid ja matšeetesid Rwanda oli kodusõjaks valmis Ohvrite süüdistamine Rwanda poliitiline eliit süüdistas kõigis riigis tekkinud probleemides tutsisid, kes takistasid riigi õitsengut, kuna neil oli plaan saada võimule Teadlased on avastanud, et hutudest ametnikud koostassid tutside nimel avaldusi, milles tutsid plaanisid tappa hutusid, et saavutada endale valijaskonna enamus Propaganda viis olukorrani, kus Rwandalased ei usaldanud enam mitte kedagi Kõik, kes väljendasid tutside suhtes kaastunnet, tembeldati avalikeks vaenlasteks Genotsiid
· 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse
ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile. Peab põhinema teaduslikel faktidel. Teaduslik meetod-Võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem-Küsimus, millele teadus vastata ei oska. Teooria-Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistus. Tsütoloogia-Uurib rakkude ehitust ja talitlust.
muutumatuna.Eesmärgiks oli ka vältida järske muutusi. Vahendid eesmärgi saavutamiseks oli , et nagu igasugune libaaarne liikumine maha suruda ja olla vastu radikaalsetele reformidele. Ühiskonnakiht kelle huve esindas: aadelkond, monarhistlikult meelestatud ülemklass e. Kõrgklass (kokkuvõttes siis aadelkond ja ülemklass) Traditsioonid: olid seal olulised, hoidsid koos vms Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Elitaarsus, on olemas selline väikesearvuline eliit, mis valitseb ja ülejäänud inimesi pole tarvis valitsemise juurde lasta ja väga oliline on see, et inimene teaks oma kohta ühiskonnas. Oluline on kiriku ja riigi liit- kirik peaks aitama riiki valitseda ja tagab moraali ühiskonnas. Majanduse seisukohalt on oluline kauplemise ja tootmis vabadus mis põhineb eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud) 2. liberalism
Head ideed ja üllatavad lahendused erinevatele probleemidele tekivad sallivas ühiskonnas, kus inimesed võivad vabalt ja julgelt oma ettepanekuid teha ning nad ei pea kartma, et eksivad. Ideaalne on olukord, kus parim lahendus valitakse alati erinevaid argumente kõrvutades. Meedia on üks kanal, mida saab kasutada ideede levitamiseks ja tutvustamiseks. Madala ajakirjandusvabadusega riikides aitab meedia samuti ideid levitada, aga seda protsessi suunab ja mõjutab olulisel määral eliit, kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim. Sageli üritatakse Eestis näidata erinevate demagoogiavõtete abil, kuidas üleriikliku levikuga raadio, tele või ajalehed on mõjutatud võimul olevate poliitikute poolt. Tegelikult see nii ei ole. Parimaks tõestus selle kohta on jälgida, kuidas meedia on reageerinud valitsuse erinevatele otsustele või ideedele. Me ei näe Eesti ajakirjanduses võimul olevatele
Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi keskel (tõi kaasa üldise veiseliha eelistuse, enne seda eelistas rikas eliit talleliha; populaarseks sai ka oliivõli kasutamine) ja kõige lõpuks veel ühendriiklased (kokteilid). Üldine iseloomustus Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel kindlaid reegleid ei ole. Ilmselt tuleneb see väga laiast piirkonnast, kus kliima erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt tooraine saadavus. Peaaegu iga toit sisaldab tsillit. Ükski teine köök maailmas ei kasuta nii palju tsilli eri liike
on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
(RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad end. ohvitserid + perekonnad kriminaalne element
täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib. 28. Kaasajal kujuneva mõtlemise tunnused: pluralism, personalis, aktualism, realism, antipositivism. Ühiskonda ei saa kardinaalselt ümber korraldada. Õppimise teel ei saa muuta looduse poolt antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
Etzioni sundlus (coercion) või tasustamine (remuneration) (ka sümboolne kapital nt aukiri), tavaliselt organisatsioonides ja institutsioonides (nt riik) mõlemad. Mida tugevam on sundlus, seda kergemini tekkivad vastunormid. Robert Michels oligarhia raudne seadus. Uuris Saksamaa sotsialistlikke parteisid (20. saj alguses), võiksime olla enam-vähem võrdsed, töölised on olulised. Uuris, mis toimub aja jooksul. Pani tähele, et sotsialistlik alge hääbus, sest eliit eraldus üldsusest ja jäigastus tahtsid oma head positsiooni säilitada. Kui organisatsioon tegutseb piisavalt kaua, siis tema eliit jäigastub. Nietzsche kes võitleb piisavalt kaua draakonitega, muutub ise selliseks. Lipset leidis, et alati see nii ei ole, et alati ei teki oligarhiat (jäika võimuladvikut). Uuris trükkalite assotsiatsiooni (ametiühingut) liidrid kandsid endiselt esialgset ideed. Üritas sõnastada tingimusi: 1
Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 13481350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. Isamaalisus, Meeleldi räägitakse oma maast, maa välispoliitikast
· Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine 1. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 2. Rahva usalduse indikaator 3. Hariv (valimistel tarbime rohkem poliitilist teavet) · Põhimõtted 1) Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond 2) Valimisõigus on üldine (sugu, usk, rass) a. Kodakondsuspiirang b. Vanusepiirang
Siiski on viimasel ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna näol näha vähemalt ühte parteid Eesti poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame riigis, kus kõik kodanikud saavad tunda, et tõesti igaüks loeb. Teine minu jaoks häirivaim probleem tänapäeva Eestis on poliitiline kultuur õigemini - kultuuritus. Praegune peaminister ja üldisemalt kogu poliitiline eliit paistab olevat unustanud, et nende kohustus rahva poolt valitud esindajatena on teenida sedasama rahvast. Kui inimesed soovivad mõne lepingu või muudetava seaduse kohta infot, on valitsuse asi seda anda, mitte proovida probleeme naeruvääristada vihjan ACTAle ning kõrgharidusreformile. Samuti ootaksin, et riigikogulased ja valitsusliikmed lõpetaksid lapsiku kemplemise opositsiooniga ja prooviksid selle asemel sisulist koostööd teha, ehk ka kuulata, mis teisel
jumalikku valgust kõigi oma alamate peale. Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis vabariiklik riigikord. Madalmaad koosnesid 7 provintsist, kus valitsesid enamjaolt linnade esindajad. Kolmandaks riigivormiks oli parlamentaarne monarhia. Kuninga võimu piirasid rahvaesindused, millele kuulus õigus ise seadusi välja anda, selline oli 17. sajandil Inglismaa, Kokkuvõttes võib öelda, et 17. ja 18. sajandi Euroopas ei peetud ühtegi valitsemismudelit ainuõigeks
Sedasi astub liberalism oma enda põhimõtõtete vastu ning muutub illiberalismiks. Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: "Kui aga liberaalne ideoloogia kuulutatakse poliitilise korrektsuse abil hoopis üheks ja ainuvõimalikuks demokraatia vormiks, siis pole tulemuseks hea demokraatia, vaid demokratuur see on diktatuuri ja demokraatia segu. Demokratuur tähendab, et riigis toimuvad küll valimised ning ametlikult on ka sõnavabadus, aga poliitikas ja meedias domineerib eliit, kes esitab ainult üht tüüpi arvamusi. Teiste arvamuste esitamine on poliitiliselt ebakorrektne, vaba arutelu piiratud." Kui kehtib vaid üksainus õige mõtlemisviis saab demokraatiast demokratuur. Nõnda variseb kokku illusioon vabast ühiskonnast ja niisamuti ka liberalistlik ideoloogia, kuna viimane läheb iseenese põhimõtetega vastuollu.
Evelin Võigemast on sündinud 22.mail 1980. Näitlejahariduse sai ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Ta töötab Tallinna Linnateatris. 2013. aasta kevadel osales TV3-e teleshows "Su nägu kõlab tuttavalt" ja võitis esimese hooaja saate. Andis 2009. aastal välja sooloplaadi, mille eest pälvis 2010. aastal Kuldse plaadi uue tulijana. Vaiko Eplik on sündinud 1.augustil 1981. Ta on tegev olnud bändides Claire's Birthday, Ruffus, Koer ning Vaiko Eplik ja Eliit. 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Riias esindas Vaiko Eplik Eestit lauluga "Eighties Coming Back" koos ansambliga Ruffus. 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis parima meesartisti auhinna. 2013. aastal helindas animafilmi „Suur maalritöö“. Muusikali kõik palad esitati koos koori ja orkestriga ning enamasti duetina, kuid oli ka erandeid. Üks erand oli ka mulle eriti meeldinud laul nimega „Ära nuta mu pärast Argentina “. Selle
rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond
pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks. Võimalik konfliktisituatsioon kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele. Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda. Eksperdid ütlevad, mis on ehe, võlts, säilitamist väärt. Oluline on mõelda, kelle seisukohast on teatud valikud tehtud? Puhtuse ja hübriidsuse probleem. Seatakse esile enamjaolt puhtuse elemendid, et ei oleks segatud värve, piirjooni, vaja on luua, esitada selget päritolu, narratiivi, mis näitab selgelt seoseid ja ka omandisuhteid, kellele kuulub kultuuripärand
sellega kaasnev vägivald; üldine, normidele suunatud integratsioon ja innovatsioon. 13. Konformism, selle kolm tasandit Aschi järgi - valitsevate arvamuste/standardite/traditsioonide mittekriitiline omaksvõtt ja järgimine.Tajumine, hinnangu muutumine, tegevus. 14. Ühiskonna põhiinstitutsioonide tunnused: riik-poliitika, haridus, majandus - põhifunktsioon, sümbolid, käitumishoiakud, ideoloogia, põhirollid. II pool 1. Pareto eliiditeooria: eliit ja mass, kihid ja klassid, joonis 23 - eliit on valitsev vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass. 2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit
Ei tea kuidas selle mainega on, kui õpilane ei tunne oma kooli üle uhkust. Aga koolivaimu poolest ei nõustu ma väitega, et koolivorm tõstab koolivaimu. Kui õpilased ja õpetajad ei tunne ühtsust vaimselt, sisemiselt, siis kuidas saab seda muuta tuues kooli sisse vormi, mida siiski paljud ei kanna või ei poolda. Minu arust pole see mitte mingi sugune koolivaimu tõstmine, vaid lihtne pealesurumine, et näha rohkem eliit kooli moodi välja. Ei armasta ennast korrata, aga siiski olen ma koolivormi vastu. Mulle tõesti ei lähe peale igapäev ühesuguse värvi kandmine, sest ma olen laps ning arvan ikka veel, et maailm on värviline. Kuna aga kool moodustab suurema osa minu lapsepõlvest, siis see lapsepõlv möödub mul küll argipäevaselt tuhmilt. Ning veel kõik muud probleemid, alates keha proportsioonidest lõpetades hindadega
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P
tugineda vaid ühisele tegevusele ja selle tegevuse analüüsile. See tähendab, et on raske saada ühisosa inimestega, kes hoiduvad kõrvale. Näiteks, kui oled teistega koos ettevalmistanud koosoleku, laulnud koos, käinud matkal, koristanud prügi jms., siis oled valmis neid rohkem usaldama ja nendega jagama, see ongi jagatud arusaama kujunemise alus. Nii on iga erakonnaliikme otsustada, kas EER peaks olema nagu teised erakonnad, kus erakonna poliitikat kujundab eliit ja avalik arvamus või, et poliitika peaks kujunema erakonna liikmete jagatud arusaama ja ühishuvi alusel. Selle otsuse viivad erakonnaliikmed ellu ise, kui nad osalevad või ei osale ühisosa kujunemises või kui nad valivad keda volitada või keda valida järgmisel üldkoosolekul. Mulle tundub, et EER liikmed koosnevad teotahtelistest ja arukatest inimestest, nad soovivad senisest rohkem võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ning soosivad igati
lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass. Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne)
Lääne-Euroopa: vanimad rahvusvahelised firmad. Kõige mitmekesisemad Jaapan: Äri kontrolliv avalikku sektorit. Riiklik sekkumine majandusse suur. geograafia Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid)
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine
19.00 algas õhtune kontserdiprogramm. Esimeseks esituseks oli Massif Drum Off Kalle Karu vs DJ Paul Oja. Esinemise käigus selgidati välja kumb on parem kas Dj või trummar. Nad tegid kahepeale kokku remix'i kaasaegsest muusikast, mis oli vägagi meeltmööda mulle. Kallervo ,,Kalle" Karu on üks eesti tuntumaid trummareid. Ta on mänginud mitmetes kuulsates bändides nagu Slide-Fifty, Toe Tag, Revolver ja Chungin & The Strap-On Faggots. Hetkel mängib bändis Vaiko Eplik ja Eliit. DJ Paul Oja oli üks rahulikumaid Eesti DJ-sid, kes on samuti bändi Toe Tag liige. Järgmisena vallutaski lava Toe Tag, kelle esinemine oli küll huvitav. Esitusele tulid mitmed tuntud lood nagu ,,Pankrot" ja ,,Deja Vu." Need lood läksid publikule vägagi hästi peale. Enda lemmikuks oli DJ Paul Oja, kuna ta teeb lugusi, mis meeldivad just mulle. Kolmandaks esinejaks oligi Trumm-It show, mille eestvedajaks oli muhe ja särav mustanahaline mees. Nad tegid ka ühe loo ka koos Toe Tagiga
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
kuid imlselgetel põhjutsel nad siiski seda tegid. Üldiselt tõlgendab piibel kiusatust kui saatanat, kes üritab inimesi kurjale teele tõugata. Selle õpetuse järgi elavad ka tänapäeval paljud usklikud inimesed, kes usuvad, et tahtmisele järele andmine on võrdne patu tegemisega. Samuti annab kiusatuste pikale ajaloole inimeste seas kinnitust ka Oscar Wilde´i romaan "Dorian Gray portree" kus tutvustatakse lähemalt 19. sajandi Prantsusmaal asset leidvat seltskonnaelu. Sealne eliit ei seadnud endile mingeid olulisi piire, vaid elas elu täiel rinnal, seeläbi järele andes oma ihadele. Kiusatus on põhjendus paljudele tänapäeval vägagi levinud probleemidele. Varastamine, petmine, kasiinodes käimine ja igasugune muu seaduse rikkumine. See kõik algab juba varasest lapsepõlvest. Kui näiteks väiksele lapsele öelda, et kuuma pliidiplaati katsuda ei tohi ja jätta ta hetkeks järelvaateta, võib suure tõenäosusega tagasitulles avastada, et ta ikkagi seda teinud on
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsio...
,,Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu" Christopher Tyerman Nimede käsitlus igal maal erinev, vastavalt erinevaid aspekte tuleb käsitleda. Saksapäraste latinisatsioon (parem kui ingliskeelne variant). Von-id, van-id, de´d hilisemalt nimedele tulnud, pole algselt nimeosad olnud, näitasid päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks.
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Marx'i ajalookäsitlus oli allutatud ühiskonna arengu viimase etapi kommunismi tõestuseks. Tema teooria alusel hakati ühiskonda ümber tegema (k ommunismi ehitama), mis oli suurim eksperiment inimkonna ajaloos. Tänaseks on selge, et Marxi sk eem ei peegelda tegelikku ajalugu. See on 1850-60. teooria. Kuid Marxi teooriale hingekella lüüa on v eel vara. Sotsiaalsest võrd susest unistavad paljud. Loosung "Vabadus", "võrdsus", "vendl us" on aktuaalne ka tänapäeval. Euroopa eliit aktsepteeris, et ühiskond koosneb klassidest ja ehitas vastavad ühiskonna institutsioonid. Ühelt poolt kodanlus oma institut sioonid ja teiselt poolt töölised omad (a/ü, kutseliidud, parteid). Seepärast on Eu roopas klassid valdavaks nähtuseks. 4. EBAVÕRDSUSE TASANDID M. WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant.
(Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. (Kingfisher 2003: 264) Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohvri, viljakuse ja püha õiguse sisseseadmisega sotsiaalhierarhilise süsteemi tarvis, kus domineeris valitsev eliit. Ometi pärinevad teaved neist epohhiloovatest sündmustest pigem kirjeldustest, mille on andnud hilisemad maiade kultuurid kui klassikalise maia kultuuri vahetust uurimisest. Maiade loomismüüte on küll kajastatud mitmedes allikates, kuid nendest kõige tähtsam on „Popul Vuh“ ehk „Nõupidamise raamat“ , mis on siis maia kirjandust esindav unikaalne meistriteos. Seal kõneleb kolmest varasemast loomisest – nimelt loomade, mudast inimeste ja puust inimeste loomisest, millest kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
