Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks v...
ITAALIA SAKSAMAA NSVL EESTI I NSVL aastal algas nõukogude korra Adolf Hitler (1934-30.04 1945) Jossif Stalin (1928-5. 03. 1953) sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer ...
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
Diktatuuride teke pärast majanduskriisi Pärast I Maailmasõja lõppu tekkis Euroopasse palju uusi riike, mis kõik olid demokraatliku korraga. Sõja võitjateks olid osutunud demokraatlikud suurriigid, mis tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, inimõigused ja kodanikuvabadused. Vastuvõetavad on erinevad maailmavaated, mitme partei otsuste kooskõlastamine ning võimude lahususe põhimõte. Diktatuur seevastu on täielikult juhikultus ning ühe partei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund. Kõik konkureerivad parteid...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales ...
enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades. Stalin sai Venemaal võimule peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela, isegi suure näljahäda ajal süüdistas laiska töörahvast. Selle põhjal tuleb välja, et diktatuuride tekkimiseks oli vajalik laastatud riik ja osavad kõnemehed, kes lubasid ümberkorraldusi. Osades riikides, näiteks Saksamaal töötasid ka spetsiaalsed propagandaministeeriumid, mis siis propageerisid karmikäelist juhtimist. Diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma. Rahvas uskus tõsiselt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Kahjuks aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb
Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt.Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei
................................................................. ........ 3 Lõpetuseks ................................................................................................. ........ 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... 9 SISSEJUHATUS 2 DIKTATUURIDE VÕRDLEMINE Kiusatus Hitlerit ja Stalinit võrrelda on kõikjal suur. Neid peetakse 20. sajandi kaksikutest deemoniteks, kes vastutasid palju enamate inimeste hukkumise eest kui keegi teine kogu ajaloo vältel. Seda küll erinevatel põhjustel ja erineval moel. Stalini ja Hitleri külg külje kõrvale panemine tähendab moodsa aja kahe ajaloolise hiiglase kõrvutamist, kelle diktatuurid põrkasid üksteisega kokku ajaloo kõige suuremas ja ohvriterohkemas relvastatud konfliktis.
tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias. Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel hakati nõudma diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Loomulikult aitasid diktatuuride tekkele kaasa ka diktaatorid, kes lubadsid võimule pääsedes riigi olukorda ja elujärge parandada. Saksamaal pettuti Versailles´ süsteemis, paljud
29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita. Kuna rahval on kergem süüdistada midagi lähedalolevat, arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid. Hitlerile, Mussolinile ja Stalinile tähendas see enamuse toetust. Ka ulatuslik propaganda mõjutas elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda ena...
Päts sai esimeseks presidendiks. · Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). · Tsehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa. · Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. · Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. · 1939 · 23.august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakond...
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimes Maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Esimene Maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918. Sõda nõudis üle 9 miljoni inimelu. Sõdivatest riigidest tundsid end enam pettetuna ja kaotajatena Saksamaa, Venemaa, Itaalia ja Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis,
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30...
Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus, seega oi tegemist natsionalistliku õpetusega. Siit tulenes ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920-30. aastail paljude diktatuuride aluseks ja Mussolini muutus eeskujuks. Itaalia fasistliku diktatuuri sise- ja välispoliitika. 1922. a sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu säilis demokraatlik riigikorraldus, kuid juba 1925. a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Võeti vastu seaduseid, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce.
juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõja aja efektiivne ja peale sõda ootasid inimesed samuti, et selline valitsemine jätkuks. Diktatuuride tekkepõhjused II
Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid. ,,Must neljapäev" sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva "musta neljapäeva" nime all; selle vahetuks tagajärjeks oli ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas. Kokkuvõtteks sain teada palju huvitavat suure majanduskriisi kohta. ,,Must neljapäev" on sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks. 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi
Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine? Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990. 5. Uuri ja meenuta ajaloost, millised poliitilised sündmused sobivad iseloomustama kolme demokratiseerimiselainet ja tagasilööke, mida eristas Samuel Huntington. Täida tabel. Aeg Mitmes Demokratiseerimiselaine Antud demokratiseerumislaine? üldkirjeldus demokratiseerimiselainet
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja
Diktatuurid Lääne-Euroopas Tööleht õpiku Lähiajalugu I 13. peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht?
demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad demokraatliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati valimiskünnis. Nt need erakonnad, kes said valimistel vähem kui 5% parlamenti ei pääse. 7. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte,
Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli 1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning tekkepõhjuseid. Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on võim rahva käes. Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa
töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi, samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema, hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED: - Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine - Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS: - võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte
Tema õpetus oli suurel määral seotud tema vaadetega. Tema vaadetes oli tähtsamail kohal rahvus. Seega oli tähtsaim natsionalistlik õpetus. Ta väitis et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad aga rahvus jääb.rahvuse areng on riigi tähtsaim ülessanne ning klassihuvid ja erahuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Ning selles mõttelaadis oli inimese ohverdamine alati õigustatud riigi või rahvuse hüvinguks. Natsionalism oli 1920- 1930 paljude diktatuuride aluseks. Benito muutus miitedemokraatlike ja diktatuuride eeskujuks. Isegi hitller pidas teda oma õpetajaks, kui 1930aastal jäi mussolini oma kolleegi varju, kuna saksa mõju oli euroopas tunduvalt suurem kui itaalial. FASISTLIK DIKTATUUR Mida suurem oli itallaste rahulolematus peale 1MS seda suuremat poolehoidu omas Mussolini. 1921aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu. Ning varsti sai ta ka peaministri koha (1922sügis)
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas SM sõjaväge luua, eesmärk levitada kommunismi üle maailma. Ülemaailmne majanduskriis- algas 1929 ,,must neljapäev" , lõppes 1933 Põhjused:ületootmine, vale majandamine, aktsiatega spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma
ideoloogias. Tunnused DEMOKRAATLIKRIIK DIKTATUURIRIIK MAJANDUS Riigi kontrolli all, plaanimajandus POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industri...
1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa diktaatori
Itaalia ja Jaapan seda, mida lootnud olid. Kehtestatud riigipiirid tekitasid rahulolematust veel mitmetes riikides. Toetust hakkasid koguma juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. 1929. aastal alguse saanud majanduskriis nullis rahva usu demokraatiasse. Seda oskasid mitmed poliitilised jõud hästi ära kasutada. Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused hakkama ei saanud. Rahval läks vaja kedagi, kes suudaks majandusse taas korra tuua ja lahendust nähti diktaatorlikus võimus, mille esindajad õigel hetkel ilusat juttu rääkida oskasid. Diktaatorite-poolne oskuslik rahva ärakasutamine juhtiski diktatuurid võidule.
Kes tapeti ja kes pandi sundtööle. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal jne?Eelkõige selle- pärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma.Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslikke võtteid. Ühesõnaga võib pidada diktatuuride tekkimise peamisteks põhjusteks pettumust Esimese Maailmasõja tulemustes, inimeste elujärje halvenemist, demokraatia traditsioonide nõrkust,sotsiaalprobleemide tugevnemist jne.
Kukkumine oli põhjustatud peamiselt toodete üle tootmisest, laenude lihtsakäeliselt andmine ja majanudse kontrollimatus riigi poolt. Kui toimus börsikrahh ja paljud ettevõtted läksid pankrotti seal hulgas jäid väga palju inimesi tööta. Nii kaotasid paljud ameeriklased demokraatiasse usu. Demokraatia säilimine USA-s aitas kaasa uus president Franklin Delano Roosevelt, kes töötas välja uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla. Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused. Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale). Negattiivsed omadused diktatuurist: Üks ideoloogia. Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine. Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on kas riigistatud või ära keelatud.
ametikohtadele said ka kollase ning musta rassi esindajad NSVL majandus hakkas aegamööda paranema Töötati välja loodus- ja energiasäästlike tootmisviise Räägiti kasvuhooneefektist 1980-dad: Teadlased avastasid osooniaugud Interneti võrke hakkasid looma mitmed firmad Valiti demokraatlikul viisil esimene naispresident Islandis Mikrolaineahjude võidukäik Tsernobõli tuumakatastroof Ukrainas Kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemine Arvutitehnika plahvatuslik areng 1990-dad: NSVL kokkuvarisemine Maailma esimene kloonitud elusolend lammas Dolly Interneti kiire levik McDonald's-i levimine Moskvasse, mis tõi kaasa Guinessi rekordi pikim järjekord söögikohas Tehnika kiire areng Isikud Sean Connery 20. sajandi üks tuntuimaid näitlejaid Juri Gagarin Esimene inimene kosmoses
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas majanudskriis. Kriis ei paistnud kuidagi lõppevat. Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparatsioonid. Sellega alandati nii Saksat kui riiki ja rahvast ennast.
olid eelmisest riigikorrast pettunud ning nad arvasid , et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab riiki kergitada teistest riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju
tulle, sest neile ei tohtinud maksta alla nö miinimumi. Sotsiaaltagatised inimeste elu muutus kergemaks, nad ei pidanud enam elada sugulaste ja perekonna kulul. Kontroll põllumajanduse üle vähenes ületootmine. Mis soodustas diktatuuride teket? Kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versalle'i süsteemis. Pettumine demokraatias. Majandusraskused. Millised olid Hitleri raamatu ,,Mein Aariarass on ülim. Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord.
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või r...
Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel. Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt
Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist mona...
Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia 1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud. Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid : a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi. b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
