Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
Olenevalt ajukahjustuse piirkonnast: - Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida. Algul pole kaebusi. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired –
Nende vahele jääb kitsas vahemik, mil esineb samaaegselt osal kontaktpinnal kerge ja osal aga raske reziim. ,,Kerge reziimi" (mild wear) korral hõõrdepaaris olevad erisurved jäävad elastsesse deformatsiooni piiridesse. Toimub ainult pinnakonaruste tippude plastiline deformeerumine. Selle tulemusena algselt lihvitud matt pind muutub läikivaks (poleerituks). Kui erisurved ületavad elastsuspiirid materjali pinnakihis, siis toimuvad plastilised deformatsioonid, mille tulemusena võib tekkida varem või hiljem sööbimine (pehmema materjali pealekleepumine kõvemale) ja hõõrdepaari rivist väljalangemise (raske reziim). Hõõrdekulumine pole ajaliselt stabiilne. Kulumise käigus suureneb kontaktpind, hõõrdumise tagajärjel eraldub soojust, mis tõstab hõõrdepindade temperatuuri, kulumise produktid, mis teatud ajaks jäävad hõõrdepindade vahele mõjutavad hõõrdeprotsessi (hõõrdetegurit, temperatuur)
Võib osutuda vajalikuks valida erinev tolerantsijärk koostu detailidele, nt avale IT12 ja võllile IT10, siis seos TD = Td ei kehti. Talituslik istutolerants Toode peab hästi funktsioneerima kogu ettenähtud ressursi jooksul. Istu tolerantside sünteesil tuleb arvestada tingimata ekspluatatsioonis tekkivate tegelike mõõtmete muutusega ning koostamisel, käivitamisel, teisaldamisel tekkivate deformatsioonide ja hälvetega. Lisaks võivad tekkida temperatuuri deformatsioonid, kui paari materjalid on erinevad ning raske on määratleda tegelikke temperatuure paaris. Funktsionaalne istutolerants on leitav valemiga: TF = TE + + TTE, kus TE on tolerantsi ekspluatatsiooniline osa (kulumine, deformatsioon, koostamine), valmistamise tegelike mõõtmete hajumisväli, TTE on tehnoloogilise protsessi varu (viimased kaks moodustavad joonisega antud konstruktsioonilise tolerantsi T).
teraline perliit ja kaob sekundaartsementiidi võrk, lõiketöötlemisel selline struktuur vähem kulutab tööriistad, võrreldes plaatjase struktuuriga karastamisel annab ühtlasema kõvaduse. Sellist töötlusviisi nimetatakse sferoidiseerimiseks. Poollõõmutus on võrreldes täislõõmutusega ekonoomsem operatsioon, sest ta tehakse madalamal temperatuuril. Sisepinged metallis, mis tekivad detaili kiirel jahtumisel, negatiivselt mõjuvad selle omadustele kutsudes esile deformatsioonid. Eriti ohtlikult se nähtus ilmneb suurte gabariitidega sepistes ja valandites erineva seinade paksusega või peale keevitamist kui lõppoperatsioonina on ettenähtud detaili lõiketöötlemine. Sisepingete mahavõtmiseks kasutatakse madallõõmutus, mis tehakse allpool faasimuutuste temperatuuri tavaliselt 500 6500C. Aeglane jahutus viib metalli tasakaaluolekusse moodustades struktuuri, mis vastab antud terase koostisele faasidiagrammil Fe Fe 3C
- Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli.
Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e
). Võrdub arvuliselt tööga, mis kulub keha viimiseks sellisesse asendisse. Elastselt deformeeritud keha potensiaalne energia: . Mitteelastsel def. muutub deformeerimiseks kulutatud töö soojusenergiaks. Energia jäävuse seadus- Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. 12. Konservatiivsed jõud. Potsensiaalse energia gradient. Jõud, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis nim konseravtiivseteks jõududeks. Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune.
nägemisprotsess, hai, vaal, hüljes), jääkaru seksuaalelus, epiteeli areng, rasv, munarebu, suvine piim, sarvkesta ja naha sugufunktsioon või, salat, spinat, hapuoblikas, vigastused (klorofüll), kaalikas (karotiin) D Kaltsiumi ja fosfori Kalamaksaõlides, võis, piimas, Luustiku Kaltsiferool ainevahetus mudandes, pärmis deformatsioonid Tekib organismis UV toimel E Soodustab Taimeõlid, seemneiduõlid, Spermatogeneesi Tokoferool spermatogeneesi, taimede rohelised osad, lakkamine, loote normaalset munarebu, tailiha iseeneslik abort arengut, soodustab lihaste tegevust K Soodustab maksa Köögivilja rohelised lehed Vere hüübimine
kohta, = F / S. Mehaaniline pinge sarnaneb rõhuga ja teda mõõdetakse rõhu ühikutes (Pa ehk N/m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t . Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. E=σ/ε ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON: elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
Vihma, udu ja hämaruse korral on käsitsilangetamine keelatud. 7. Mis tegurid võivad puidus esile kutsuda sisepingeid ja milline neist on oluline puu langatamisel? Puidus olevad sisepinged võivad olla esile kutsutud järgmiste tegurite poolt: 1. Puidu niiskuse muutumine (kuivamine või niiskumine); 2. Immutamine mitmesuguste ainetega näiteks vaigutamise või mahlatamise tulemusel; 3. Temperatuuri muutumine (soojenemine või jahtumine); 4. Kiudude deformatsioonid puu kasvu protsessis; 5. Muud juhud. Analüüsides neid tegureid võime suure tõenäosusega väita, et: 1. hügroskoopne niiskuse muutumine puu langetamise käigus on välistatud; 2. Puidu immutamine langetamise käigus on samuti välistatud; 3. temperatuuri muutumine ei saa samuti olulist mõju avaldada, sest arvestatava tugevusega sisepingete tekkimiseks on tarvis tunduvalt suuremat temperatuuri muutust kui seda esineb langetamise jooksul; 4
Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
Kui viirus nakatab loodet 100 päeva jooksul, loode mumifitseerub, resorbeerub. Esimesel 4 kuul nakatades hakkab viirus lootes paljunema, sünnib persistentselt infitseeritud vasikas. Viirus satub organismi aerogeenselt, suu kaudu. Esimene replikatsioon on tonsillides, vireemia, eeskätt tabanduvad seedetrakt, nahk, hingamisteed. Kliiniline pilt: Kaasasündinud defektid: pimedad, väiksem väikeaju, ataksiad, koordinatsioonihäired, hukkuvad esimestel elukuudel, selgroo deformatsioonid. Tiinuse varasemas pooles nakatunud on sündides kaalult kolmandiku võrra väiksemad, silmadefektid, võivad nakatada eeskätt seronegatiivseid loomi. Ägeda vormi korral sümptomeid ei näe (hemorraagiline põletik, haavandid). Kui ATP-iline viirus nakatab antikehadeta looma, järgneb lühiajaline haigestumine. Loom eritab sel ajal viirust, tekib immuunsus. Püsiinfitseeritud terve vasikas eritab päevas 10000 viiruspartiklit. Veiste mukooshaigus esineb TP-viirusega
kus k on deformeeritud keha jäikus ja x on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega): Fe = -kl kus k on deformeeritud keha jäikus ja l on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Miinusmärk Hooke'i seaduses kirjeldab asjaolu, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeriva jõuga. 28. Eri liiki deformatsioonid 29. Tõmbediagramm mis on, mida näitab? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 30
jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9 Normaaljõuga koormatud elemente Paindega koormatud elemente Joon. 1.1: Näiteid pingekontsentratsioonist Teras 1 10 1
Serviti kaardunud latti õgvendatakse rihtimisega. Väändunud latti õgvendatakse esmalt kruustangide vahel väänamisega ja õgvendamine lõpetatakse plaadil vasara kergete löökidega (joon. 84b) joon. 84 Õgvenduse järgne kontroll teostatakse põhiliselt visuaalselt, täpsemalt saab kontrollida märkimisplaadil valguspilu järgi. Lehtmaterjali õgvendamine on keerulisem. See sõltub deformatsioonist, mis mõjus lehtmaterjalile. Lehtmaterjali deformatsioonid võib jagada kolme liiki. Esimesse liiki kuuluvad kühmud ja muljutud kohad lehe keskel. Teist liiki iseloomustab lehe servade ja äärte lainelisus. Kolmas liik on liitdeformatsioon, kus esinevad üheaegselt nii kühmud kui ka leheservade lainelisus. Sõltuvalt deformatsiooni liigist on lehtmaterjali õgvendamisel oma erinevused. Kühmulist lehte õgvendatakse järgmiselt. Leht asetatakse plaadile kühmudega ülespoole ja kumeratele kohtadele tõmmatakse kriidiga joon ümber (joon. 85a)
- Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde; raskused hiljem - Loengus lühidalt tutvustatud neuroloogilised arenguhäired: peab oskama nimetada ja mitte segamini ajada, mõned iseloomulikumad tunnused võiksid meeles olla - Tserebraalparalüüs – ratastoolis, söömis-, joomisraskused, nägemis-, kuulmisprobleemid, kommunikatsiooni-, sensoorse tundlikkuse-, kognitiivsed häired, krambid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid. - Vesipea – ajuvedeliku imendumine on häiritud, pea siserõhk tõuseb ja aju töö on häiritud. Pea ümbermõõt kasvab, tekivad verevarustuse ja närvitalitluse häired. Peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, eluohtlik. Toitumishäired, ärrituvus, uimasus, arenguline mahajäämus. - ADHD – peamised kriteeriumid: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Põhjused: pärilikkus, keskkond,
ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a otsast, c siseseinal, b servast a) 33 b) c) 34 Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni 6meetrised õõnespaneelid toetatakse otse müüritise tsentrisse laotatud segukihile. Minimaalne toetuspikkus peab olema 120 mm. Suurte avade (üle 6 meetriste) ja pikemate paneelide korral tuleb müüritisele valada raud- betoonvöö. Üle 6meetriste paneelide monoliitimine ja ankurdamine kergplokkidest seina:
Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha
Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena
Alltoodu on tüüpiliste rikete loetelu, milliste puhul katel tuleb seisata: - koldemüüritise tugevad vigastused; - katlakesta läbipõlemine; - mõlema veetaseme näidiku rivist väljalangemine; - kaitseklappide, auruventiilide jt. vastutusrikaste armatuurielementide ebatihedused; - naftasaaduste sattumine auru-veetrakti; - tahma, kütuse ja mittetäielike põlemisproduktide süttimine järelküttepindadel; - praod kollektorites ja torulaudades; - küttepinna torude deformatsioonid, läbipõlemised või purunemised, - veetaseme langus alla alumise lubatud piiri. Veetaseme langemise juhul tuleb peale katla seiskamist ja jahtumist teha küttepindade väline ülevaatus. Nähtavate defektide – deformatsioonide, pragude, sissesulamisjälgede jms. – puudumise või mitteavastamise korral tehakse katla hüdrauliline katsetamine töösurvega. Kui selle tulemusena lekkeid ei tuvastata, on vanemmehaanikul õigus lubada katel ekspluatatsiooni
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
Mida kõrgemal, seda suuremas osas keha funktsioone puudutavad. Mõjud arengule: seostuvad eelkõige liikumispiirangutega ja sõltuvad keskkonna kohandamise võimalustest, liikumisabivahenditest ning ümbritsevate inimeste hoiakutest. Kognitiivsed funktsioonid kahjustatud ei saa. Ortopeedilised puuded Kahjustatud on luud, liigesed ja lihased. - Kaasasündinud jäsemete puudumine ja/või väärarengud (o ja x jalad, lampjalgsus, komppöid, käte või näo deformatsioonid, kõverselgsus jmt) - Liigeste kahjustus: reumatoidartriit, juveniilne idiopaatiline artriit. - Ebatäiuslik luuteke (luude moondumine ja murrud), luude hõrenemine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 35 - Lihashaigused. Lihasdüstroofiad on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust (nt Duchenne lihasdüstroofia - laps jääb ratastooli, lõpeb
218 Rindkere Vaatlus Rindkere vigastamata, sümmeetriline? Välised vigastused? Paradoksaalse liikumise olemasolu hingamisel? Auskultatsioon Kas on olemas hingamiskahin? Mõlemal pool ühesugune? Palpatsioon Kas on valusid? Deformatsioonid, ebastabiilsused? Krepitatsioon (naksumine)? Subkutaanne emfüseem (krudin)? Kui pärast nende andmete kogumist selgub, et patsiendi elu ei ole vahetult ohus, võib koguda anamneesi ja paralleelselt sellega uurida kogu keha. Subkutaanne emfüseem – õhu kogunemine naha alla Anamnees Kreekakeelne sõna anamnees tähendab meenutamist. See tähistab haiguse või trauma kohta käivate andmete väljaselgitamist
2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmba- puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel misega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodeta- väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmma- vast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- takse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevus- jt. metallide sulamid) valtsitakse. omadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinema...
Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgz. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa tema energiast muutub elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. 8 ∑ (E + E k ,i 0 ) = ∑ (E p ,i + E k ,i ) , n n p ,i 0 (5.27) i =1 i =1
(vändapõskede vastukaalud , väntvõllilt käitavate lisavõllidega tekivad temperatuuride ebaühtlase jaotuse või soojuspaisumise 4-taktilisel mootoril pöörete suurenemisega suurenevad hüdraulilised dünaamilised vastukaalud jne.) , siis seda nimetatakse mootori takistuse tõttu plastsed deformatsioonid , muutuvad hõõrdpindade takistused sisse ja väljalasketraktis mille tulemusena halveneb kunstlikuks tasakaalustamiseks õlitustingimused , tekivad abrasiivained ja suureneb detailide mootori täitmine värske õhuga. Mootori täielik lisaseadmetega tasakaalustamine teeb mootori kulumine
tuleb katkestada, on vaja teha omaduste oluline parendamine. Seda seisundit nimetatakse piirseisundiks. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundit: kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.); kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad kasutusnõuded: o konstruktsioonide läbipainded ja deformatsioonid on liiga suured (kahjustavad normaalset kasutamist, välimust, mittekandekonstruktsioone vms.), o kahjustavate pragude tekkimine, o kestvust vähendavad kahjustused (mädanik, korrosioon, soolade kahjustused vms.); o kahjulike mikroorganismide (hallitus, bakterid vms.) kasv, o hoone liigsuured kasutuskulud (energiakulu, hoolduskulu vms.), o jne. Püsiv hooldus kogu kasutusea vältel Hoolduseta kasutus Joonis 9
kasutamine tuleb katkestada, on vaja teha omaduste oluline parendamine. Seda seisundit nimetatakse piirseisundiks. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundit: kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.); kasutuspiirseisundi ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile esitatavad kasutusnõuded: o konstruktsioonide läbipainded ja deformatsioonid on liiga suured (kahjustavad normaalset kasutamist, välimust, mittekandekonstruktsioone vms.), o kahjustavate pragude tekkimine, o kestvust vähendavad kahjustused (mädanik, korrosioon, soolade kahjustused vms.); o kahjulike mikroorganismide (hallitus, bakterid vms.) kasv, o hoone liigsuured kasutuskulud (energiakulu, hoolduskulu vms.) jne. Püsiv hooldus kogu kasutusea vältel Hoolduseta kasutus Joonis 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
