PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2.1Konflikti põhjused.....................................................................................................6 2.1.1Konflikti liigid........................................................................................................7 2.2Konflikti tagajärjed..........................................................................
( ) Skalaarkorrutis saab koosneda ainult kahest tegurist, sest a b c on juba skalaari korrutamine vektoriga, mille tulemuseks on vektor. Skalaarkorrutis on 0, kui vektorid on risti, sest siis cos = 0. Skalaarkorrutis on negatiivne, kui on suurem kui 90º, ja positiivne, kui on väiksem kui 90º. Skalaarkorrutis on kommutatiivne: a b = ba . See on näha skalaarkorrutise definitsioonist. ( ) Skalaarkorrutis on distributiivne: a b + c = a b + a c . Seda saab tõestada geomeetriliselt. 4. Vektorite vektorkorrutis Vektorite vektorkorrutis c = a × b on vektor, mis on risti korrutatavate vektorite poolt määratud tasandiga, mille suund määratakse parema käe kruvireegli järgi ja mille absoluutväärtus võrdub vektorite absoluutväärtuste ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega: a × b = ab sin . c
Seega omadus 15.1 on tõestatud Omadus 15.4. Omadus 17.2. Sellega omadus on tõestatud Omadus 17.4. Omadus 18.3. Omadus 19.3. Sirge võrrandite tuletuskäigud (ruumis ja tasandil). Tasandi võrrandite tuletuskäigud. Tuletuskäik: punkti kaugus sirgeni ristkoordinaatides tasandil ja ruumis. Tuletuskäigud: punkti kaugus tasandini ristkoordinaatides, nurk kahe sirge, kahe tasandi, sirge ja tasandi vahel (ristkoordinaatides). Ellipsi kanoonilise võrrandi tuletuskäik lähtudes ellipsi definitsioonist. Hüperbooli kanoonilise võrrandi tuletuskäik lähtudes hüperbooli definitsioonist. Parabooli kanoonilise võrrandi tuletuskäik lähtudes parabooli definitsioonist. Teoreem 26.1. Ellipsoidi võrrandi tuletuskäik lähtudes ellipsi kanoonilisest võrrandist.
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant.
Nullvektoriks nim vektorit mille alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad. Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel. Kollineaarsete vektorite definitsioonist järeldub et nad on kas sama- või vastassuunalised. Vektoreid nim komplanaarseteks kui pärast ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal tasandil. Vektorite summa ja vahe Vektorite summaks nim niisugust vektorit, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Mõnikord võib kasutada vektorite liitmisel
inertsimomenti masskeset läbiva telje suhtes. 54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. 55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. ?64
Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud norm...
Kuna tänase loengu teemaks oli uurimisküsimus ("Mis on õnn?"), see algaski hea uurimisküsimuse definitsioonist. Kõigepealt toodi välja ebapädevad küsimused (mõned neist olid naljakad, näiteks "Miks pilved hauguvad?" või "Kas Malle armastab mind?") ja siis seletati, miks nad ei sobi uurimisküsimusteks. Kui õppejõud rääkis vastuse otsimise võimalustest uurimisküsimusele, ta palus meid vastata küsimusele "Mis on õnn?" oma isikliku intuitsiooni ja tunnetuse põhjal. See oli huvitav katse. Mina kirjutasin, et õnn on see, kui sinu unistus teostub
y'= lim - sin x/2 * sin (x+ x/2) = lim - sin x/2 * lim sin (x+ x/2) = - sin x x -> 0 x/2 -> 0 x -> 0 x/2 x/2 See ringi sees = -1 4. Tuletada funktsiooni y = arc sin x tuletise valem. 5. Tuletada funktsiooni y = arc cos x tuletise valem. 6. Tuletada funktsiooni y = xn tuletise valem. Praktilist laadi ülesanded (1) 1. Tuletise definitsioonist lähtudes leida antud funktsiooni tuletis (loengus näide funktsiooni y = x2 kohta). 2. Kasutades Taylori valemit arendada ritta funktsioon y = ex. 3. Kasutades Taylori valemit arendada ritta funktsioon y = sin x . 4. Tuletada ristkülikvalem n = 2 (n = 3) korral. 5. Tuletada trapetsvalem n = 2 (n = 3) korral. 6. Arvutada integraali ligikaudne väärtus ristkülikvalemi abil. 7. Leida antud mitme muutuja funktsiooni määramispiirkond. Vt üles 8
Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühukus valemi näol(x=20+23t; x=t- 10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv ds a= v= dt dt dv ds a= v= dt dt 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor, järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor,
I$ = = = 2 21 21 42 14 Leian I# -e. 7 - 21 14 - 7 + 21 7 + 21 I# = 1 - = = 14 14 14 Vastus: eri viiside arv, kuidas sportlane saab moodustada endale n-kilomeetrilise treeningu, on 7 + 21 3 + 21 7 - 21 3 - 21 = + 14 2 14 2 ÜLESANNE 3 Lähtun jaguvuse definitsioonist: I | I, kui leidub selline täisarv , et I = I Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 3 Olga Dalton 104493 IAPB21 Kui I | I, siis I = I# ja kui I | I, siis I = I$ , kus # ja $ on mingid täisarvud.
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
Kui vaadata Eesti riigi eelarvet, siis kõige suuremad kulutused sotsiaalsfääris on pensionitele, näiteks alates 2004. a ei ole sotsiaalsmaksust piisanud pensioni kuludekatteks. Kogu sotsiaalvaldkond kokku moodustab eelarvest ligikaudu 45%, mis tähendab, et Eesti vastab kahele heaoluriigi peamisele tunnusele. Isiklikult arvan, et Eesti siiski ei ole veel heaoluriik kuigi vastab arvuliselt ja näiliselt selle tunnustele. Mina lähtuksin eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioonist, mis ütleb, et selles riigis on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. Arvan, et esimese punktini on veel pikk tee minna, kuna meie praeguses riigis ei ole veel kõik hästi, sest näiteks 18,6% lastest elab allpool vaesuspiiri. See aga mõjutab neid oluliselt ka varem või hiljem ning selliste probleemidega tuleb koheselt tegeleda. Teine punkt on paranemas, kuna kuritegevus Eestis langeb.
ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi: Üldjuhul teepikkus arvutatakse, kui integraal. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. See ongi liikumise sõltumattuse printsiip. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Ellimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja. Oma esimese luulekogumiku avaldas Edgar Allan Poe 1827. aastal anonüümselt, märkides autoriks ,,üks Bostonlane". Luulekogumik sai nimeks ,,Tamerlane and Other Poems". Pea...
) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus (ühik V) leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus (ühik ), siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus (ühik ). voolutugevus 8,9 V Elektromotoorjõu definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö A = ·q Järelikult vooluallika koguvõimsus N = A/t = ·I Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus = I·U =·R (1) Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne, kui tarbija takistus
Mõistagi, loogikas toimub arutlus de dicto. Mõtlemise tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: positiivne: negatiivne: --------------------------------------------- tõene (ekslik) vale õige väär kehtiv mittekehtiv korrektne ebakorrektne adekvaatne ebaadekvaatne evidentne ebaevidentne Mõtlemise definitsioonist tulenevalt, aga samuti lähtudes tõe üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi. Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on
Mata eksami küsimused ja vastused 1. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond ja muutumispiirkond. Kolme põhilise elementaarfunktsiooni graafikud. - y=f(x), on eeskiri, mis seab ühe muutuja (sõltumatu muutuja ehk argumendi) igale väärtusele vastavusse teise muutuja (sõltuva muutuja) kindla väärtuse. - Argumendi väärtuste hulk on funktsiooni määramispiirkond X ja funktsiooni väärtuste hulk on funktsiooni muutumispiirkond Y. 2. Funktsioonide liigitus paarisfunktsiooniks ja paarituksfunktsiooniks. Kaks tuntumat paarisfunktsiooni ja kaks tuntumat paaritutfunktsiooni. - Kui terves määramispiirkonnas kehtib funktsiooni f(x) jaoks võrdus f(-x)=f(x), siis on tegemist paarisfunktsiooniga. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. f(x)=x2, sest (-x)2=x2 f(x)=cosx, sest cos(-x)=cos x - Kui terves määramispiirkonnas kehtib funktsiooni f(x) jaoks võrdus f(-x)=-f(x), siis on tegemist ...
) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus (ühik V) leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus (ühik Ω), siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus (ühik Ω). ε – voolutugevus 9,42 V Elektromotoorjõu definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö A = ε·q Järelikult vooluallika koguvõimsus N = A/t = ε·I Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn. Kasulik võimsus = I·U = ·R (1) Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne, kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed.
koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88
vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r on vooluallika sisetakistus. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn kasulik võimsus (1) Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga (2)
RAIMUNDO PANIKKAR 1.) Kristofaania- Inimese jõudmine täielikule kogemuslikule tasandile ei pea alati nii- väga välja paistma. Kuna mulle isiklikult endale tundub, et tänapäeva inimeste ligimese tunnetamine on teatavaks kaduvaks kunstiks muutumine. Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi asendumine millegi uuega ei ole inimeste jaoks lihtne eriti siis kui tegu. Me võiks asendada oma auto uuega või pastaka pliiatsiga, aga inimmõistuse mõttesuuna asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat ...
olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga); 3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. 4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske
on kõlvatuks konkurentsiks konfidentsiaalse teabe (mitte ärisaladuse) kuritarvitamine. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui see on saadud seadusevastaselt. Konfidentsiaalse teabe omanik võib konfidentsiaalse teabe kuritarvitaja vastu esitada hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna Eesti seaduses ei ole avatud ei konfidentsiaalse teabe ega ärisaladuse mõistet, tuleb kuritarvitamise tuvastamisel lähtuda TRIPs lepingus antud definitsioonist. Ärisaladuse kaitsmine Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ning saladusele ligipääsejate ringi piiramisest. Praktiliselt iga äritegevus sisaldab salajast teavet, mille avalikuks tulek võib tuua ettevõtjale kahju. Äriseadustik on kehtestanud ärisaladuse hoidmise kohustuse nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Ka on töötajad kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selles on töölepingus kokku lepitud.
või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat, hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk, etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1] Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik laiemalt lahti seletada: 1. Vihakõne on enamjaolt vaenulik või pahatahtlik, aga ei pruugi alati seda olla. See võib olla ka lihtsalt oma eelarvamuste väljendamine suhteliselt neutraalses sõnastuses. 2. Vihakõne on alati seotud inimese mingite arvatavate või tegelike tunnustega, nagu sooidentiteet, usutunnistus, etniline või rahvuslik päritolu, nahavärv, puue, seksuaalne orientatsioon. Vihakõne
mooduli puhul Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valemitest 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. Asja mõte on see, et kõik inertsiaalsed taustsüsteemid onnendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised
Funktsiooni muut on ( võib tõlgendada kui muutujate x ja y absoluutse vea ülemmäärasid ligikaudsel arvutamisel. Näide 1: y = x3 Avaldada , kui ja x on teada. ((3+x3 =( 3x2 ) + ( 3x2 + 3 ) Kui x = 1 ja , siis = ( 0,3 ) + ( 0,031 ) = 0,331 2 Kui x = 1 ja , siis ( ... ) + (...muutub järjest väiksemaks...) Lähtudes tuletise definitsioonist lim(xx0) = f ' ( x ) = f ' ( x ) , kus lim(xx0) Korrutades viimast võrdust , saame ( + kõrgemat järku lvs suhtes kui 0 Definitsioon: Funktsiooni f (x) muudu peaosa f ( x ) nimetatakse funktsiooni diferentsiaaliks ja tähistatakse dy. dy = f' (x) Erijuhul: y = x, siis = Kokkuvõttes: dy= f'(x) Kui y = f(x) on liitfunktsioon, kus x = g(x), siis dy= f'(x) 't * dt = f' (x) dx
palju. Teiseks, leidub küllalt palju elementaarfunktsioone, mille määramata integraal ei avaldu elementaarfunktsioonina. Selliste integraalide näiteks on 2 e-x dx, sin x2 dx. 3.2 Määramata integraali omadused Vaatame integreeruvaid funktsioone f ja g, kusjuures f (x)dx = F (x) + C, g(x)dx = G(x) + C. Lähtudes määramata integraali definitsioonist ja tuletise omadustest saab tõestada (vt [3], lk 160-162) järgmised integraalide põhiomadused. Lause 3.1 Kui funktsioonid f ja g on integreeruvad, siis 1. integraal funktsioonide summast võrdub liidetavate integraalide summaga (f (x) + g(x))dx = f (x)dx + g(x)dx; 2. integraal funktsioonide vahest võrdub integraalide vahega (f (x) - g(x))dx = f (x)dx - g(x)dx; 3
t Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal. ds v ,..........ds v dt ,....s v dt dt 17) Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. Liikumiste sõltumatuse printsiip. 18) Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv a a dt dv a dt dv v v0 a t dt ds ds
b) punktis x = 3. 1. Funktsiooni muut: y = f (x+ x) f (x) =(x + x)2 - x2 = 2x x + (x)2 2. Jagatis: y 2 xx + (x) 2 = = 2 x + x x x 3. Piirväärtus: y f ' ( x) = lim = lim (2 x + x) = 2 x x 0 x x 0 4. Kui x = 3, siis saame f ' (3) = 2 3 = 6 7 Rühmatöö 5 Tuletise definitsioonist lähtudes leia funktsiooni y = - tuletis. x 8 Joone puutuja Joone puutujaks punktis P nimetatakse lõikaja y Q PQ piirseisu, kui punkt Q mööda kõverat piiramata läheneb punktile P. y
Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0, siis aritmeetiline jada on kahanev · Kui d = 0, siis aritmeetiline jada on konstantne Näide 1 Leida aritmeetilise jada 1; 5; 9; 13; ... kahekümnes liige d = 5-1 = 4
Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0, siis aritmeetiline jada on kahanev · Kui d = 0, siis aritmeetiline jada on konstantne Näide 1 Leida aritmeetilise jada 1; 5; 9; 13; ... kahekümnes liige d = 5-1 = 4
Diferentseeruva funktsiooni f(x) muudu y pea osa f ( x) * x nimetatakse funktsiooni diferntsiaaliks ja tähistatakse dy definitsioon: dy = f ' ( x) * x Esitan funktsiooni muudu ja diferentsiaali vahelise seose. Kui y = f (x) on liitfunktsioon ,kus x = g (t ) , siis dy = f ' ( x) * x't *dt = f ' ( x ) * dx st. funktsiooni diferentsiaali kuju on argumendi suhtes invariantne. Lähtudes diferentsiaali definitsioonist võime kirjutada, et y f ' ( x) * dx ehk y dy Teooriatöö lühiküsimused 1. Defineerida funktsiooni y = f (x) tuletis y'. y y ' = lim x 0 x , kus y = f ( x + x ) - f ( x ) 2. Esitada liitfunktsiooni y = f [ g (x)] diferentseerimise reegel y = f [ g ( x)] y ' = f [ g ( x)]'*g ( x)' 3. Mis on lõpmata väike suurus ja lõpmata suur suurus piirprotsessis x + 4
Teine katseklaas (dest.vesi + Na2SO3) Temperatuur tõuses Max t°=28°C Sellel katsel tegemist on eksotermilise reaktsiooniga. Reakstiooni käigus energia eraldub ja sellepärast temperatuur katseklassis tõuses. Katse 6. Valmistada 50 mL mõõtkolbi 0,20 M kaaliumkromaadi K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraadi K3[Fe(CN)6] lahust (õppejõu valikul). Kõigepealt arvutada lahuse valmistamiseks vajaliku tahke aine mass, lähtudes molaarsuse definitsioonist ja kasutades valemit 3.3. Protokolli kirjutada reaktiivi purgilt aine nimetus, puhtus ja tootja. Arvutus näidata õppejõule. Lahuse valmistamiseks kaaluda puhas kuiv 50 mL keeduklaas tehnilistel kaaludel, seejärel võtta spaatliga reaktiivi sinna samasse keeduklaasi niipalju, et saadakse täpselt vajaminev kogus. Tahke reaktiiv lahustada väheses hulgas destilleeritud vees sealsamas keeduklaasis ja lahustumise kiirendamiseks segada klaaspulgaga
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide ...
See on midagi, mis pole objektiivselt mõõdetav, vaid miski, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures. Õnneuuringul on õnne jaoks lihtne ja tabav definitsioon: ÕNNELIK ON SEE, KES ON RAHUL JA KELLEL ON ROHKEM MEELDIVAID KUI EBAMEELDIVAID TUNDEID. Seda definitsiooni kasutades on üsna lihtne teha kindlaks oma õnne suurust. Pole vaja mõelda, mida te omate või vajate, piisab viivust, et teada saada, kas olete õnnelik, või siiski mitte eriti. Antud definitsioonist tehtav loogiline lõppjäreldus on - tuleb leida vaid neid lahendusi, millega kaasnevad positiivsed emotsioonid - ja juba Te oletegi automaatselt õnnelik. Rohkem ei midagi.“ „Sotsioloogiaõpingute ajal“, kirjutab S. Trebuch, „tegelesin ma m h intensiivselt ka teemaga „õnn“. Laialdaselt üle maailma viidi läbi uurimusi, milles küsitleti inimesi nende enesetunde kohta. Üheks standartküsimuseks oli – Kas ütleksite, et Teie elu on
Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraali. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endas kolme ajas sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. Liikumiste sõltumatuse printsiip. Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand ehk liikumisvõrrand. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Ellimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 22
voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N1 = IU = I 2 R = [1] ( R + r) 2
(temperatuur, vooluallika vananemine jm). Pinge välistakistusel (tarbijal) avaldub: See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞ . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise
1 y' 2. Leiame tuletise, arvestades, et (lny)'= y . 3. Avaldame y'=. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68. Diferentsiaal ja muut, erinevus, sarnasus. y y = lim 69. Lähtume funktsiooni y = f ( x ) tuletise definitsioonist. x 0 x . y = y + 70. See tähendab, et x , kus on lõpmata väike suurus. 71. Avaldame funktsiooni muudu y = yx + x 72. Kui x 0 , siis kõik kolm liiget valemis on lõpmata väikesed suurused. 73. Kuid esimene liidetav yx moodustab funktsiooni muudu olulisema osa. 74
Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on valdavalt flekteeriv, kuid sealgi kasvab analütism. Primitiivseid, vaeseid jms keeli ei ole olemas! Vajaduse korral on sõnavara ja isegi terved registrid täiesti arendatavad (keelekorraldus). Kui palju keeli on maailmas? Küsimusele on raske vastata. Oleneb keele definitsioonist. Oleme harjunud, et keel = kirjakeel (s.o. keelest räägime siis, kui on olemas kirjalik traditsioon, standard jne). Laias laastus pole see kaugeltki nii. Keel = rahvuse/riigi sümbol (s.o. langeb kokku poliitiliste reaalidega Eestis eesti, Venemaal, vene, Prantsusmaal prantsuse jne). Kuid mida teha Norraga, kus on 2 kirjakeelt. Vastastikuse mõistetavuse kriteerium on kehv, sest vaatamata keelekujude sarnasusele ja
Liikumiste sõltumatuse printsiipi kirjeldab valem: ( ) { ( ) ( ) mille komponendid annavad koos kohavektori muutumisvõrrandi (ehk liikumisvõrrandi), mis on kinemaatika põhivõrrand. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus ( ) on konstantne. Kuna kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ajas, siis kehtivad seo- sed: kus on integreerimiskonstant, mis on ilmutatud algtingimustest, võttes aja hetke nulliks. Kuna kiirus on asukoha muutu- mise kiirus ajas, siis kehtivad seosed:
keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne). hetkel vajaliku suunaga vektorit. | | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. Ehk vektorkujul Liikuva taustsüsteemi kiirus 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus
1) Olgu funktsioon ()=|| ja hulgad ={-} ja ={}. Võttes nende kahe hulga ühisosa, saame võrduse =. Tuginedes funktsiooni kujutise esimesele omadusele, saame siis, et ()= . Samas aga ()={} ja ()={} ehk ()()={}. 2) Sama olukord tekib ka funktsiooniga ()=², ={-1} ja ={1}. Hulga originaali omadusi Teoreem 2. Olgu : funktsioon ja ,. Siis 1. -1()= 2. -1()= 3. Kui , siis -1()-1() 4. -1()= -1()-1() 5. -1()=-1()-1() 6. -1(')=(-1())', s.t. -1()= -1() Tõestus. 1. Vahetult originaali definitsioonist saame -1 ( )={ | () }. Kuna pole selliseid hulga elemente, mis kujutuvad tühihulga elementideks, siis võrdus kehtib. 2. Vahetult originaali definitsioonist saame -1()={ | ()}. Funktsiooni definitsiooni järgi kujutub hulga iga element mingiks hulga elemendiks. Seega võrdus kehtib. 3. Olgu -1(). Originaali definitsioonist saame, et siis (). Eelduse kohaselt on hulk hulga osahulk, ehk siis ka (). Hulga originaali definitsiooni järgi kehtib -1(). 4
) asukoha mingil ajahetkel. Võib olla igasugune funktsioon Teepikkus saadakse: : liikumiste sõltumatuse printsiip liikumiste liitmise printsiip Keha asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. 8. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. ᵄ⃗ =ᵅᵆᵅᵆᵇ ᵆ⃗ = ʃᵄ⃗ ᵆᵇ= ᵄ⃗ ∙ᵇ+ ᵆ⃗ 0 ᵅ⃗ ᵇ+ ᵆ⃗ = ʃ(ᵄ⃗ ᵇ2/2+ ᵆ⃗ 0)ᵆᵇ= ᵄ⃗ 0ᵇ+ ᵅ⃗ 0 9. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel.
kui erinevat tegevust meditsiinist ja õenduse eesmärgiks on panna patsient võimalikult heasse seisukorda, et loodus saaks tegutseda. Õendus on tegevus, mis edendab tervist, mis toimuvad igas hooldamise olukorras. Neid võib teha igaüks. [7] Peplau seevastu selgitab, et õendus tegevus on raviv, sest see on tervendamise kunst, aidates patsienti, kes on haige või vajab arstiabi. Samuti on see ka inimestevaheline protsess, kellel on ühine eesmärk. [3] Erinevalt Nightinagle definitsioonist, on Hendersoni arust õendus ja meditsiin samaväärsed. Õendus on eriala, kus kasutatakse hindamist, diagnoose, ravi planeerimist, ning inimese hoolde sekkumist. Õe roll ning vastutus ühiskonnas on väga tähtsal kohal. Õdedelt oodatakse üha enam ning rollid on väga varieeruvad. Õde peab andma hoolitsust vastavalt olukorrale ja 3 tingimustele
.. ; am1 ) , 2 = ( a12 ; a22 ; ... ; am 2 ) , ........................ n = ( a1n ; a2 n ; ... ; amn ) . Def. 1. ( m × n ) -maatriksite A = ( aij ) ja B = ( bij ) summaks nimetatakse ( m × n ) -maatriksit A + B = ( cij ) , kus cij = aij + bij kõigi indeksite i ja j võimalike väärtuste korral. Sellest definitsioonist nähtub, et maatriksite liitmiseks tuleb liidetavates samade indeksitega elemendid liita. Def. 2. Maatriksi A = ( aij ) m× n korrutiseks skalaariga c nimetatakse maatriksit cA = c A = ( cij ) m× n , kus cij = caij kõigi indeksite i ja j võimalike väärtuste korral.
7. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust ühtlaselt kiireneval liikumisel? Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 8. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. ds dv v= a= dt dt 9. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 10. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 11. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise
Vasakpoolsel joonisel on kujutatud laine hetkülesvõtet mingil ajamomendil ruumis. Lainepikkus on näidatud kahe laineharja vahelise kaugusena. Parempoolsel joonisel on valitud mingi ruumipunkt x ja joonistatud üles, mis toimub hälbega selles punktis aja edenedes. Nüüd mõõdetakse kahe laineharja vahelist "kaugust" ajas ja see on täpselt üks periood. Tuletame seose lainepikkuse ja võnkumist iseloomustavate suuruste vahel. Lähtudes lainepikkuse definitsioonist saab öelda, et ühe perioodi jooksul läbib häiritus vahemaa, mis võrdub lainepikkusega. Tõepoolest, kui aeg, mille jooksul punkt teeb täisvõnke, on T, siis ruumis liigub uuritav faas edasi vahemaa võrra. Olgu u häirituse liikumise (laine levimise) kiirus. Siis = uT ja u = f . Kirjeldame lainet matemaatiliselt, st tuletame võrrandi, mille alusel saab arvutada punkti asukoha suvalisel ajahetkel. Konkreetsuse mõttes vaatleme ristlainet xz-tasandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
