Marshalli plaanUSA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Berliini müür1961,eraldas LääneBerliini IdaBerliinist. Ehitati selleks, et vältida Idasakslaste väljarännet. Kriisipiirkonnad(Korea 1950maa oli edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks, LähisIda1950pidevalt puhkesid konfliktid,Vietnam 19601970kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla,Kuuba 1962lahenes rahumeelselt,ähvardas lõppeda tuumasõjaga,Berliin1961 algulehitati berliini müür, kaks saksa riiki, Afganistan 1979sõda.). pingelõdvendusvähenenud pinge IdaLääne suhtes 19691973/1979.NATO1949, et kaitsta end kommunistlike riikide eest. Eesti liitus 2004. Thatcherismrange rahanduspoliitika,vaba ettevõtluse igakülgne Toetamine, maksuprotsendi võrdsustamine, ametiühingute kärpimine, sinna kuulusid arenenud riigid ,1979. euroopa Liidu kujunemineKahe riigi(Prantsusmaa, Saksamaa) eestvedamisel loodi Euroopa Söeja teraseühendus. Ühenduse alusel kujunes
Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur
läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitline ülekaal 3)Võim III maailmas 1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon
protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on Lääne-Saksamaa ainuke seaduslik Saksa riik ja saksa rahva esindaja.
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2. Iseloomusta Stalini, Hrustsovi, Breznevi valitsemisaega (poliitikat ja majandust) - vt tabel vihikust. Stalin- oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hul...
Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt. Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf)
eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõda – ideoloogilised ja majanduslikud pinged ühelt poolt NSVL-i ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlikud riigid) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel 1945- 1990. Külma sõja alguseks peetakse Esimese Berliini kriisiga seotud sündmusi ja Berliini blokaadi 1948-1949. Trumani doktriin – USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva režiimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest.
Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel.
põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga
vähendamine, ka NSVL poolt surutud resiimide kaotamine Euroopas. likvideerimine 1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie-see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada. Nimetatud kõnest sündis Trumani doktriin e. Kommunismi pidurdamise poliitika. Võrdle rah. vahelisi suhteid pärast 1. ja 2. maailmasõda. Pärast 1
süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale NSVL ja Hiina toetusel LKoreale territooriumist vallutati suur osa ÜRO vägedel korraldus agressioon peatada Hiina tungis kallale ÜRO'le 1953a sõlmiti vaherahu; Korea jagati 2ks riigiks NSVL mõjuvõimu vähenemine *Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima.
sõja võitnud riikidele tagasi nende sõjakulutused. Saksamaal oli väga kehv olukod. Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse mitte saata) Churchill ajendas kummunistide vastu võitlema ja Stalin valmistus uueks sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine
Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andm...
22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928 1932 1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920 Ateena OM Antverpeni OM Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928 Antverpeni OM Amsterdami OM Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja tennis Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli Cambridge’i ülikool Sandhurst’i Sõjaväeakademia Rugby kolledž 36
1988 sügisest hakkasid toimuma suured muutused senises poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate leer lagunes. balti vabariikides oli keskne küsimus molotovi-ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseivsus, moldaavial asendus slaavi tähestik ladina tähestikuga. Presestroikast taheti vabaneda kas järk-järgult või üldse täielikult loobuda õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat 6.Saksamaa ühinemine, Berliini müüri langemine : 1989.a rohke põgenikevool sundis lõpuks avama saksamaa DV piire Lääne-Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga. Lammutati raudse eesriide sümbol-Berliini müür. algasid läbirääkimised SM taasühinemiseks. septemris 1990 Moskvas kiitsid ühinemise heaks mõlemad Saksa riigi juhid ja II ms võitnud suurriikide juhid. 3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos,
kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada. Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid. 1948. aastal toimus esimene kokkupõrge endiste liitlaste vahel Berliini blokaadi kujul. Ka siin väljendub, miks Lääne riigid enam NSV Liitu ei saanud usaldada – Nõukogude valitsus sulges kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega. Samal ajal toimusid USAs presidendivalimised, mille võitis Harry Truman, kes ei pooldanud NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati
Ta töötas Erastveres 4 aastat. Kunstnikutee algus. Kodunt võõrsile Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja
nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel. Välispoliitiline saavutus oli leppimine Prantsusmaaga, kellega olid ammu halvasti läbi saanud. See oli ka vajalik ühtse Euroopa tekkeks. Ta visiit de Gaulle’i juurde oli selle tunnistuseks. 3) Berliini müür ehitati 1961.aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis, sest: Paremal oleval mehel Kennedy nägu( pealejäämine Kuuba kriisis, välisp saaavutus), mõlemad mehed istuvad tuumapommide otsas(kriis sai alguse sellest, et NSVL tõi raketid
nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea
Saks tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist a vägesid välja ei viidud. DV Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne- suht Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele es ehitati tugev tõkete vöönd). Sellega püüti vältida nime põgenikevoolu idast läände. Müür püsis kuni
Teadma peab ka seda, et osadel mehhanismidel on riputusaas olemas, teiste puhul tuleb riputusvõimalus teha korpuse tahaküljele. Osa mehhanismidel liiguvad osutid sujuvalt, teistel sammuvalt, on ka pendliga varjante. Osuteid on erineva kujundusega ja erineva kinnitusava läbimõõduga. Berliini kell Berliini kell Berliinis Europe-Centeri kõrval Berliini kell (Berlin-Uhr - sks. k.) on kvantdidaktika printsiipidel töötav linna kronograaf, mille leiutas Dieter Binninger. Originaalne Berliini kell asub Berliinis Europa-Centeri kõrval, olles umbes 5 meetrit kõrge ning näidates kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Esmakordselt paigaldati see 1975. aastal Uhlandstraße metroojaama kõrvale, kuid kell suleti 1995. aastal tehniliste probleemide ning kõrgete hoolduskulude (5000eurot aastas) tõttu. Alates 1996. aastast seisab ja on finantantseeritud Europa-Centeri poolt. Tööpõhimõte Berliini kell baseerub kvantdidaktika printsiipidel ning on esimene omataoline.
Nõukogude liidu abiga haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliin. 1948. aastal sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna kaupade toimetamist Lääneriikide poolt. Lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas linna ööpäev läbi kütuse ja toiduga. Kuna see Berliini blokaad ei andnud Moskvale vajalikku tulemust lõpetati see mõne aja pärast . NSVL ja lääneriikide suhted olid aga sellega lõplikult rikutud. Just nimelt Berliini blokaadi nimetavad lääneriigid külma sõja alguseks . 1949. aastal Saksamaa lõhenes ning külm sõda sai tõeliselt hoo sisse
USA demokraatia kandja ja NSVL kommunistliku totalitarismi pooldaja. II ms järgset aega kuni 80ndate aastate lõpuni tuntaksegi Külma sõja nime all. Külm sõda on ida ja lääne vastasseis, kus hoiduti otsestest sõjalistest konfliktidest. Külm sõda algas pärast II maailmasõda, aga täpsem aeg 1946 Churchilli kõnes esines termin ,,raudne eesriie" (lääs ja ida on üksteisest eraldatud ning läbikäimine nende vahel on takistatud). Sõja alguseks on peetud ka 1948-49 kui toimus Berliini blokaad, mille tõttu Saksamaa lõhenes kaheks. Ka Külma sõja lõpu puhul on välja toodud erinevaid aastaid 1989 Berliini müür langes või siis 1991 üks Külma sõja osapooltest (NSVL) lagunes. Külm sõda algas, sest NSVL soovis oma mõjuvõimu suurendada Euroopas ja Aasias, USA soovis selle mõjuvõimu levimist takistada. Külmal sõjal oli palju erinevaid avaldumisvorme: võidurelvastumine (mõlemad osapooled püüdsid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt omale
Läänetsoonides kujunes pluralistlik ühiskond. Venelaste tsoonis koondati võim kommunistide kätte ja toimus natsionaliseerimine. Ka Liitlaste Kontrollnõukogu ei tulnud oma ülesannetega toime. Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid, viisid läbi rahareformi (juuni 1948 riigi marga asemele) ja läksid üle turumajandusele. Nõukogude Liit viis oma tsoonis samuti läbi rahareformi. 25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid, et Lääneriigid loovutavad enda osad. USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949. Berliini ühine juhtimine lõppes, blokaadi loetakse avaliku Külma sõja alguseks (kiirendas NATO moodustamist). 23 mai 1949 kuulutasid lääneliitlased välja Saksa Liitvabariigi. Lääne-Berliin ja eraldiseisvaks üksuseks. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. NATO
värav, mille vahelt sisse piiluda sai. Mehe peateoseks sai aga hoopis täielikult valmis saamata töö, mille kallal ta töötas 1915-1923. Pealkirjaga ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest". See töö oli tal kavandatud, koos mõne tööga avaldas ta mõned visandid. Ta oli pannud sellesse ka erinevaid teooriaid tehnikast, matemaatikast, teemaks oli seks, unistus, igatsus, inspiratsioon. Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega. Korraldati näitusi, kus publik sai sõnarahet kultuuri- ja poliitikateemadel, kanti ette ilma sisuta luuletusi. Igal liikmel oli oma eriala, kuid ühine oli nende kirg muuta maailma. Mõnikord võis neist jääda loll mulje, nt. kui Baader ründas Kristust keset jumalateenistust Berliini katedraalis
Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): · Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta
Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga. 1948. juuni Berliini blokaad NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita. USA suutis õhusilla abil Berliini 324 päeva varustada ning blokaad lõpetati. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku Külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast demokraatia ja kommunistliku tolitarismi vastasseisu. Vastased ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses,
· NSV Liitu hakkas mõningal määral jõudma infot läänemaailmast · Arvestades sulaaja teatud vabadusi, hirmu hähenemist ühiskonnas ja majanduse arengut, on seda peetud NSV Liidu ajaloos suheliselt stabiilseks perioodiks Iseloomusta USA tegevust ,,Külma sõja" alguses (sündmised, kes oli võimul, tegevus, tagajärjed) · Võimul Truman, edasi Eisenhower · Trumani doktriin 1947 Euroopale majandusliku abi andmise plaan (Kreeka, Türgi) · Berliini blokaad (1948 1949) blokeeris nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega moodustatakse NATO · Eisenhoweri doktriin tagasitõrjumisdoktriin. USA oli selle kohaselt valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. USA sõjaline abo Lähis ja Kesk- Euroopa maadele Iseloomusta USA välispoliitikat 1960 1970. aastatel · Kennedy aja iseloomustamiseks: paindlik reageerimine (flexible response)
poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade
Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Ning see mutus pea kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu. Lähis-Ida NSV liit üritas seal saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli
Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid
Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega: "Berliini missa", Te "Deum", Magnificat", "Litany", "Psalom", "Trisagion" jne. Olulisel kohal pausid, liturgia, ladina keel, keskaegse muusika mõju, dedekafoonia. Muusika baseerubmoodsa helikunsti põhimittel terviklik, korrapäratus rütmis, ajastuväline muusika. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida.
esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid käisid nüüd esmalt Alam-Sileesias ja seejärel Ülem-Sileesias. Aprillis 1945 võistlsed Konev ja Zukov Berliini vallutamisel. Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel. 1. juunil 1945 annetati Ivan Konevile taaskord Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. AUTASUD · Nõukogude Liidu kangelane, kahekordne laureaat (29. juuli 1944, 1. juuni 1945) · Võidu orden (nr 5, 3. märts 1945)
Märts 1931-EMV`l võitis Kõllo,Luiga ja E.Männiku kuid A.Luhaäärelt sai seljakaotuse November 1930-Tuli ta Eesti meistriks vabamaadluses. 1932-Tuli ta Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1933-1935 1933-Maavõistlusel seljatas ta Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks. BERLIINI OM,1936 Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. EDASPIDI 1941
ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja sealhulgas pealinn jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Seal oli vaja taasluua mingisugunegi infrastruktuur, valuuta jne. 1947.aastal esitati Trumani doktriin, mis esines ideel toetada vabu rahvaid sise-ja välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1940.aastate rahvusvahelised suhted olid halvad. Kõike üritati lahendada vaid sõdimisega või teineteise ületrumpamisega nagu oli seda võidurelvastumine. Igal kavalal viisil üritati vastasest parem olla
Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970)
Proovi arvestustöö Situatsioon Valmari ajalooõpetajast vanaema Helmi on juba ammu tahtnud külastada Berliini ja selleks ka raha kogunud. Jõuludeks jõudis tallelepandud summa juba 1000 euroni ning Helmi otsustas selle aasta suvel oma unistuste reisi teoks teha. Kuna Valmari
August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni
Rahvusvahelised filmifestivalid Varsavskaja Polina Berliini filmifestival · igal aastal Saksamaal toimuv rahvusvaheline filmifestival · esmakordselt toimus festival 1951 aastal · filmifestivali raames toimuvad ka mitmed maailma filmide esilinastused Berliini filmifestivali auhinnad: Kuldkaru (peaauhind; antakse parimale filmile) Parima lühifilmi Kuldkaru Elutöö Kuldkaru Hõbekaru (zürii peaauhind) Parima lavastaja Hõbekaru Parima meesnäitleja Hõbekaru Parima naisnäitleja Hõbekaru Parim muusika Parim stsenaarium Venezia filmifestival ·1932 aastast Itaalias Venezia biennaali raames toimuv rahvusvaheline filmifestival ·utasustamistseremoonia toimub Lido saarel Venezia filmifestivali auhinnad: Kuldlõvi (parim film)
juuni 1864 München ja suri 8.september 1949. • Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju. Hästi aktiiven ja energiline oli ooperi esimene pool
majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil · 1946 peab Stalin kõne, milles andis Stalin mõista, et sõjad on paratamatud ja NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega · Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema · 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e
doktiriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshall kuulutas välja aga abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel maha suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud ning Berliini blokaadi võibki lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises. USA ja
Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs
taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse.(NSVL suutis väljapressida, et see põhimõte ei laieneks MRP tulemusel liidetud riikidele.1943 toimunud Teherani konverantsil tegid lääneriigid Stalinile järelandmise,tunnustades NSVL 1941.a piire(B riigid Moskva võimu all) 1945 veeb toimus Musta mere ääres Jalta konverents,millel osalesid Stalin,Churchill ja Roosevelt.Otsustai,et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 15. Berliini vallutamine:Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ja lõikas läbi ühenduse S ja Ida-Preisi vahel.Ida-Preisimaal peeti lahinguid aprillini,mil Königsbergi garnison oli sunnitud kaituleeruma. S pinnale jõudnud punavägi käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase
Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961
gaasikambrites.Krahv Wallenberg päästis Sm käest tuhandeid juute.Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6mln inimest.Sõja lõpp:1943 lõpul Teherani konverentsil sai Stalin ja NSVLiit piiride tunnustamise.Baltiriigid taas vene võimu all.1945 veebruaris Jalta konverents-otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.16.aprill.1945 Punaarmee pealetung Oderil.24aprillis jõuti Berliini kaotustest hoolimata ründas Vm edasi.2.mai.1945 Hitleri enesetapp ja Berliini kapituleerumine.Punaarmee rüüstas linna edasi.7.mai .1945 teatas Sm vastupanu lõpetamisest.(.mail kirjutati Berliini lähedal alla Sm täieliku kapituleerumise aktile.Ametlik sõja lõpp.17.kuuli Potsdamis võidu konverent, kus Sm kuulutati kaotajaks, riik jagati Briti, Prm, USA ja NsvLiidu vahel.sõja lõpetamiseks lasi Usa käiku tuumapommid Jaapanile.6august1945 Hiroshima ja 9august1945 Nagasakile.300 000 inimest surid radioaktiivsete kiirguste tagajärjel.10veebrua 1947
· Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem
Nii sotsiaalne turumajandus kui ka thatcherism olid vabaturu majanduse pooldajad. Keerulised olid suhted IdaEuroopaga. Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära liidukantsler Willy Brandt. Suhete parandamiseks sõlmiti lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka IdaSaksamaaga. Suhted Saksa Demokraatliku Vabariigiga muutusid normaalseks, siiski ei loobutud maa taasühendamise ideest. Idee teostus hiljem seoses idabloki lagunemisega. 1989.aastal lammutati Berliini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
