Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hrustsovi asemel sai NLKP Keskkomitee peasekretäriks Breznev Hrustsovi surm Suri 1971. aastal. Hrustsovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus. Külma sõja algus - Berliini blokaad Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat. Külma sõja vormid: Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis 1956
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid
1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Berliini müüri
elluviimisel. Põhjused Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted. Algus - Sotsialistlike riikides loetakse Külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta siis rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides , külma sõja alguseks. Osalevad riigid NSVL, Saksamaa, Usa. Probleem - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus - kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Õt.27 5) Korea sõda(1950-1953) · Tekkepõhjus - Enne oli Korea Jaapani koloonia
kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. 1948 külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Külma sõja avaldumise vormid: · Vastastikune propaganda ja luuretegevus · Võidurelvastumine külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini
mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus,
Mis oli Lääne-Saksamaa majandusliku edu aluseks? Sõjaliste kulutuste puudumine, saksa töökus, USA finantsolu Millal Lääne-Saksamaa astus NATOsse ja taastas sõjaväe? 1960.a Lääne-Saksamaa kantsler 1969? Sotsiaaldemokraat, Willy Brandt 33. W.Ulbricht Ida-Saksamaa juhina: tuli võimule parteiga Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Täitis Moskva käske eriti inukalt, et suruda maha demokraatia. Ida jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Põgeneti läände. 34. Berliini kriis, selle tulemused ja kes osalesid: Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri
Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda.
1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks pealetungioperatsiooniks läänerindel sakslastelt. 1945 Dresdeni hävitamine. BERIINI VALLUTAMINE 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. SAKSAMAA ALISTUMINE 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. 17.juulil-2 august 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents
Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine. Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad. 5. Berliini kriisid 1958-1961 Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas. NSVL nõudmised paisusid, üritati mõjupiire laiendada. Vastasseisu koht NSVL jaoks Saksamaa, eriti Berliin. Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL'le ei sobinud, nad nõudsid
Berliin Berliin Saksamaa pealinn Pindala - 891,85 km² Elanikke - 3 562 166 Asukoht – Saksamaa Ida- Lääne osa Keel - saksa keel Sümbolid • Berliini karu ehk Buddy Bär - sallivus ja vabadus • Berliini teletorn • Berliini lipp ja vapp, mis kujutavad karusid Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal
Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV Liidu vastu Põhjused: Ajendiks sai USA, Suurbitannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahvareform. Tagajärjed: Põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise. 1955 võeti Saksamaa LV NATO liikmeks.
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis pöörduski Fidel Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks Nõukogude
kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused
· suure siisetulekuga inimeste maksude · inimeste elatustaseme tõus vähendamine · sotsiaalkulutuste vähendamine · tööstustoodangu juurdekasv kiire · ametiühingute õiguste kärpimine · raha stabiilsus · tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler
Saksamaa, Berliin Kristina Mais 10d Kuidas saada Võrust Berliini ? Võrust peab sõitma Tallinnasse Tallinnas peaks parkima auto lennujaama Lennujaamast tuleb minna lennuki peale ja sõita Berliini ilma ümberistumisteta Brandenburgi värav ehitati 17881791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul arhitektiks ja ehitusmeistriks oli Carl Gotthard Langhans kujunenud Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslikuks sümboliks Seda on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel See oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Brandenburgi värav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Berliini võidusammas Ehitati tähistamaks Preisimaa võitu Taani üle 1864
Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI
ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform.
Külma sõja kriisid Berliini blokaad (1948-1949) · 1948 asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini · Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa
Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujunes välja kahepoolne maailma vastasseis, mida tuntakse tänapäeval ka Külma sõjana. Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948 a. ja püsis kuni NL lagunemiseni 1991. 1948.a juunis oli alanud Berliini blokaad, mille käigus NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaast st, elektrist kütsusest ning toiduainetest, lootes sell kombel linna põlvi suruda ning alla anda ning liita endaga. Kuid Lääne- Berliin ei alistunud, sest USA suutis koos liitlastega õhusildade abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning aasta pärast oli NL sunnitud blokaadi lõpetama
Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus
selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene. NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949- Sõjaline liit, mis moodustati et kaitsta end NSVL eest. Otsese tõuke andis sellele Berliini kriis. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955- Sõjaline organisatsioon, mis loodi NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949- Majanduslik organisatsioon, mis pidi aitama sotsialistlikel riikidel majandusraskustest üle saada ja kordineerima nende majanduslikku koostööd. 5. Külma sõja avaldumisvormid. Avaldusvormid: ● Vaenulik propaganda teise poole suhtes ● Luure ja spionaaž
maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2
Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai
liitus 2004 Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Sks ja Prantsusmaa poolt. 1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi Berliini ida- ja läänetsoonis eraldiolev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO loomist.
Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda. · Sinna kuuluvad: Suurbritannia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa liitvabariik.
täiendavat hommikusööki 18 EUR) teede-ja keskkonnamakse Hind ei sisalda: muuseumide pileteid toitlustamist kindlustust (soovitatav) 1. päev Väljasõit varahommikul. Sõit läbi Balti riikide, õhtul ületame Leedu - Poola piiri. Öömaja Poolas. 2. päev Varahommikul jätkub sõit läbi Poola Saksamaa suunas. Õhtul ületame Poola - Saksa piiri. Öömaja Berliini lähistel. Õhtune Berliini jalutuskäik. 3. päev Hommikul suundume Berliini. Linnaekskursioon: võidusammas, Riigipäevahoone, Brandenburgi väravad, Berliini kuulsaim allee - Unter den Linden, Toomkirik, Punane raekoda, Neitsi Maarja kirik, Alexanderplatz ja Berliini müür, mille juures saab pildistada ja tuletada meelde aegu, mil Berliin oli 2 vastandlikuks maailmaks jagatud. Suundume Potsdami väljakule uusi kauneid ehitisi imetlema
on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini blokeerimises, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas
NSV Liidu ja lääneliitlaste suhted muutusid teravaks.Külm sõda oli sõda,kus ei kasutatud relvi.Stalin unistas oma maailamvalitsemisest,tugevdas kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopas.Ta kogu jõud oli suunatud sõjatööstuse arengule.Ta andis märku,et NSV Liit valmistub konfliktiks Läänega. Külma sõja alguseks nimetatakse 1948.a. juunis toimunud Berliini blokaadi.Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast,st elektrist,kütusest ning toiduainetest,lootes linna põlvili suruda ning endaga liita.Lääne-Berliini ei suudetud alistada.USA suutis koos liitlastega õhusilla albil tagada Lääne-Berliini varustamise.Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle
Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene
sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile. · Stalin keelas NSV mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda. Berliini blokaad. · Lääne-Berliinis tehti ettevalmistusi demokraatiaks. · Nõukogude Liit kehtestas Ida-Berliinis 1948.a. juunis kommunistliku diktatuuri. Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad.
oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus. Haava kaotas igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning
suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i. Berliini kriis inimesed üritasid põgeneda Lääne-Berliini kaudu, ehitati berliini müür a.ii. Kuuba kriis USA hakkas riigistama kuuba omandeid, NSVL hakkas ostma kuubalt suhkrut, paigutas sinna tuumaraketid, tehti kuuba blokaad. Tulemus: NSVL viis raketid minema, Castro leppis USA võimuga a.iii. Vietnami sõda vietnam kuulus Prantsusmaale, hiljem jagati kaheks
kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.
peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad.
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini
Külm sõda sai alguse USA ja NSVL suhete jahunemisest, alguseks loetakse 1946. aastat, mil Churchill pidas Fultonis oma kuulsa kõne või 1948. aasta Berliini blokaadi. Põhiprobleemiks oli see, kumb riik teostab end paremini, saavutades sellega kõige parema riigi tiitli, millega kaasneb ka suurim võim. Tegemist ei olnud sõjaga kus kaks armeed võitlesid, vaid toimus võitlus kahe maailmavaate vahel lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Mõlemad pooled üritasid üksteist üle trumbata igas eluvaldkonnas, seda nii võidurelvastumises, tehnika vallas, rivaalitsemisega, tekitades erinevaid kriise.
Prantsusmaa ja Suurbritannia osaliselt sõjategevuses kaasa ei löönud. Ungari 1956 Ungari tahtis kommunistlikust diktatuurist loobuda. NSVL ei lasknud. Imre Nagy Ülestõus suruti maha. Idablokk nägi et nad ei vabane kommunistist ega saa abi ülestõus hukati. läänest. Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel. sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära
Solidaarsuse valitsemisega astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja Poola uueks presidendiks sai Lech Walesa. Berliini müüri langetamine Vastupan kommunismimeelsusele ka Saksamaal. Ungari ja Austria vahelise piiri avamine tegi võimalikuks ida-sakslaste põgenemise Lääne-Saksamaale. Nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Tehti järeleandmisi: ametist lahkus E. Hoenecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Kuna piirivalve ja võimud sellesse ei sekkunud, tungisid inimesed Lääne-Berliini. Järgnesid läbimurded poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas Berliini müüri lagunemise järel muutusid väljaastumised nii ulatuslikuks, et oldi sunnitud järeleandmisi tegema. Moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon
Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm sõda ning neid eraldab raudne eesriie. Tihti peetakse Külma sõja alguseks Berliini blokaadi. NSV Liit sulges kõik Lääne-Berliini ning Ida-Berliini vahelised teed. 1948 aasta juunis alanud blokaad kestis 1949. aasta mai kuuni. Berliini blokaad tõi endaga kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise. Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa Liitvabariik ning idatsoon jäi Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. 1961. aastal ehitati kahe Saksamaa vahele müür, mis jäi 1989 aastani eraldama Ida- ning Lääne- Berliini. Leian, et Berliini blokaadi peetakse Külma sõja üheks
aastal Preisimaa kuninga käsul ning valmis saadi mõned aastad hiljem 1791. aastal. Pildil on maalitud Brandenburgi värav aastal 1800. (pilt!) Arhitekt, Carl Cotthard Langhans (pilt!), kes oli õppinud hoopiski õigusteadust, matemaatikat ja keeli, kuid arhitektuuri alal oli ta innukas iseõppija, oli see, kes ehitas Brandenburgi värava. Ta on ilmselgelt matkinud Ateena akropolise propüleedi, mis kujutas enesest tseremoniaalset sissekäiku iidsesse Akropoli. Selletõttu hakati nimetama Berliini Spree jõe Ateenaks. Kujuke, triumfivanker võidujumalannaga, valmistati hoopis teise inimese poolt, kelleks oli kujur Johann Gottfried Schadowi (pilt!) aastal 1793. Kuju peegeldab kogu Saksamaa saatust Kõik, mis võiks möödas, andestatud ja unustatud olla, kuid ei ole. (pilt!) Brandenburgi värav ei kuulunud kindluse väravate alla, kuigi ta jääb selle piiride juurde. Värav ehitati eesmärgiga, et see oleks üks kaheksateistkümnest (18) tolliväravast, ning see
Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava. Ungaris oli selleks 1956. aasta rahvaülestõus, millest vene tankid veriselt üle sõitsid. 1980ndate lõpul oli rahvas taas muutumas rahutuks. Majandusreformid olid ebaõnnestunud ja Kommunistlik Partei oli kontrolli riigis kaotamas
Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms
Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Läänae-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega
Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Võim Saksamaal anti ajutiselt Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile. Keskorganiks oli Liitlaste Kontrollnõukogu, asukohaga Berliinis. Nõukogude vägede poolt hõivatuds Berliini toodi lääneliitlaste üksused