3. Millised meetodeid rakendas USA kommunismi leviku piiramiseks? Trumani plaan, mis pidi Euroopa riike toetama nii sise- kui ka välispoliitika kommunistliku surve vastu. 4. Miks muutus võidurelvastumine mõttetuks? Sest mõlemad suurriigid (USA ja NSVL) läksid niivõimsaks, et oleksid võinud terve Maa mitu korda õhku lasta. 5. Mis on külm sõda? Ilma vereta sõda, ehk sõda, kus kaks riiki võistlevad oma teaduse, relvade, majanduse ja poliitilise korraga. 6. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? Sest see jagas Euroopa pooleks. Ida blokiks mis kuulus Venemaalne ja lääneblokiks mis kuulus mitmele lääneriigile. 7. Mis on massihäbitusrelvad? Suuri inimmasse hävitavad relvad nt tuumapommid. 8. Mis on Berliini müür? Kus see ehitati? 9. Mis on Marshalli plaan? Plaan toetada majanduslikult Euroopa riike. 10. Mis on heaoluühiskond?
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine · Vastutab peamiselt valitsus Kriisist aitasid väljuda:
maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu. 1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus. 1948 moodustati Lääneliit, et seista vastu Nõukogude Liidule, aga sellest jäi väheks ja moodustati hoopis.. 1949 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja
Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel.
luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad. Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna NSV Liidule ei sobinud lääneriikide rahareformi tegemise soov, blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Nii sai Berliini NSVL mõjusfääris olud osa kõik oma vajaliku ainult õhuteede kaudu. Külma sõja juurde kuulunud võidurelvastumine kujutas endast NSV Liidu ja USA vastastikku kartust võimaliku sõjalise kokkupõrke osas. Mõlemad riigid
Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Montenegro.
võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati 3. Kriis: Ungari ülestõus Aasta: 1956
(Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks oli see, et Saksamaa lõhenes täielikult. 1949.a. mais kuulutati
) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on
Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. Berliini müüri ehitamine rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. 3.Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades? * Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. * Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil. * Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud.
1908. aasta lõpus asus Tobias elama Leipzigi. 26.11.1909 toimus sealses Andrease-kirikus tema "Joonase lähetamise" esiettekanne autori juhatusel. Ettekanne ebaõnnestus puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, piiratud võimetega esituskoosseisu ja Tobiase kehva dirigeerimisoskuse tõttu. Tobias, kes oli sellele üritusele pannud kõik oma lootused leidmaks tööd ja tunnustust, ei murdunud ebaedust hoolimata. 1910. aastal asus Tobias elama Berliini, kus ta tegutses organistina ning ajakirjanikuna (saksa keel oli olnud Tobiase kodune keel). 1911. aasta sügisel sai ta juba kindlama töökoha Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmena. 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". 1914. aasta jaanuaris, pärast Berliini tagasipöördumist, korraldas Tobias Berliini
surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted: Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. emigratsioon, väljaränne, kodumaalt mujale ümberasumine. Väljarändaja on
2) Vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO) ning võidurelvastumine. 3) Sõditi teise leeri liitlastega. 4) Pakuti üksteise vaenlastele sõjalist ja majanduslikku abi. 7. Mis sündmustega algas teie arvates külm sõda? Põhjendage oma valikut. Sündmus: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. /Berliini blokaad Põhjendus: Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel./Ehitati Berliini müür, mis eraldas kaht erinevat ideoloogiat ja samuti süvendas pingeid. 8. Nimetage kaks sündmust, mida võib nimetada külma sõja lõpuks? 1. 1980 aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik/liit ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi nii majanduses kui ka välis- ja sisepoliitikas. 2. 1980. aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused riigi olukorra päästmiseks kukkusid läbi. 1980. aastate lõpul ning 1990
poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui loodeti lõpetati see. Siiski suutis see NSVL ja lääneriikide suhted nii ära rikkuda, et see viis 1949 aasta mais Saksamaa lõhenemiseni. Mitmete Ida-Euroopa väikeriikide kommunistlikuks muutumine ei andnud lääneriikidele rahu. Kommunismi vastase võitluse edendamiseks Euroopas töödati välja
NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta jooksul pidas USA seal edutut sõda Lõuna- Vietnamis ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu koos kommunistlike rühmituste vastu. Nõukogude Liit otsustas abi saata kommunistidele ning Usa sai sõjas lüüa.
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Afganistani sõda(1978-1989) Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külma sõja ajal sõditi järgmiste relvadega: · Üksteise ületrumpamine relvade tootmise · Majanduse arendamises · Mõjuvõimu laiendamises Euroopas ja kolmandas maailmas(Aasia,Lõuna-Ameerika) · Kultuur, propaganda jne Külma sõja algus: Berliini blokaad Külma sõja lõpp: NSV Liidu lagunemine ja Saksamaa taasühinemine
Plaani eesmärk oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaks kommunistlike ideede leivikule. NATO ASUSTAMINE · NATO- 1949 loodi Brüsseli pakti alusel uus ühendus- (Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon) , mille eesmärgiks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sunduda lääneriike sellest alast loobuma. KODUSÕDA HIINAS (1946-1949) 1946 puhkes Hiinas avalik kodusõda Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel. Hiina mandriosa jäi alates 1949 sügisest võimutsema kommunistud,
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3
USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine · Mai Berliini blokaadi lõpp · Aprill NATO moodustamine · 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus · NL lõhkas esimese tuumalaengu 1955 · VLO moodustamine · Tööd alustab ETV 1958 · Berliini II kriisi algus · Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle 1962 · Kuuba kriis (haripunkt oktoobris) 1964 · Vietnami sõja algus · Hiina lõhkab tuumalaengu 1971
Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA. Külma sõja kriisid: 1. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. 2. Korea sõda 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud
SUESSI KRIIS 1956 sotsialistlik Egiptus riigistas Suessi kanali, see ei sobinud Ing ja Prants-le, tõid väed sisse. Tulemuseks USA mõjuvõimu kasv Lähis-Idas, sest Eisenhoweri doktriin aidata Lähis-Ida riike. UNGARI ÜLESTÕUS 1956 Nagy liberaliseerimine, kes tagandati. NSVL surus rahva ülestõusu veriselt maha. See näitas rahva rahulolematust. RAUDNE EESRIIE NSVL poolt kehtestatud tõkked inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad- külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid
NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. *Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude
Lapsepõlv Marlene Dietrich, pärisnimega Marie Magdalene Dietrich, sündis 27. septembril 1901. aastal Saksamaal Berliini rajoonis Schönebergis. Ta oli noorem kahest tütrest, õde Elisabeth oli aasta vanem. Tema vanemad olid Louis Erich Otto Dietrich ja Wilhelmina Elisabeth Josephine Felsing. Dietrichi ema oli jõukast Berliini perest, kellele kuulus kellavalmistamise ettevõte, tema isa oli politsei leitnant, kes suri 1911. aastal. Isa parim sõber Eduard von Losch, kes oli aristokraadist vanemleitnant, kurameeris Dietrichi emaga ja abiellus temaga 1916. aastal. Dietrich tutvus ka Von loschi sugulastega, kelle seas oli ka krahve ja printsesse, see jättis sügava jälje ka tema väärtushinnangutesse. Losch suri Esimeses Maailmasõjas saadud vigastustesse. Von Losch ei adopteerinud Dietrichi lapsi ametlikult
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Üliriikideks muutusid USA ja NSV Liit. Kahe poole vahel otsest sõda ei olnud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seda hakati nimetama külmaks sõjaks. USA trumbiks olid Turmani doktriin ja Marshalli plaan, mis pidid andma USA-le eelise võistluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. NSV Liit lootis Berliini blokaadi abil oma mõju suurendada, kuid see ei andnud loodetud tulemust. Berliini blokaadi nimetatakse külmasõja tegelikuks alguseks. 1950- 1980 aastal oli üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Mõlemad pooled kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid samas hoiti vastaspoolt pidevas hirmus. Külmasõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. USA võttis kasutusele tuumapommi. NSV Liit aga kontinentidevahelisi rakette. Tavarelvastus muutus üha tugevamaks.
Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale.
Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa
Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatanud euroopa riikidele, majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi 7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter, kütus jms). Üritatu lääne-berliin enda kätte saada, ebaõnnestuti. Usa tõi toitu õhusilla kaudu 8. NATO usa liit teiste lääneriikidega (kui nato ühele riigile minnakse kallale, siis teised nato riigid appi) VLO Warsavi lepingu organisatsioon, idablokki liit VMN vastastikuse majandusabi nõukogu e 1949-1991 tegutsenud NSVL majandusalane organisatsioon 9
Tagajärjed: 1949 aprill NATO loomine 1949 mai NSVL lõpetas blokaadi Tulemus: Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu 1949 mai lõpp võeti vastu SLV uus põhiseadus 1949 oktoobri algus idatsoonis kuulutati välja SDV Saksamaa lõplik lõhestumine NATO loomine Põhjus: Soov seista vastu NSVL jätkuvale agressioonile, otseseks tõukeks Berliini blokaad NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutajariigid: USA, CAN, FRA, GB, IT, BENELUX, POR, DEN, NOR, ICE Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte rünnakut ühe NATO liikme poolt teise vastu, võetakse kui rünnakut kogu NATO vastu (artikkel 5) KRIISIKOLDED Pärast TEIST MAAILMASÕDA Korea sõda (1950-1953) Põhjused: II maailmasõja tulemusena tekkis 2 riiki
).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik . KOREA SÕDA 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli *1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna-Koread *Põhja-Korea suur edu *Sekkusid ÜRO ja Hiina väed *ÜRO väed said lüüa *Tagajärjed:-Hakati kartma tuumasõda-1953 sõlmiti vaherahu SUESSI KRIIS 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks *Läbirääkimised ei
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL
Aprillis 1961 kohtus Nikita Hrustsov Viinis USA uue presidendi John K. Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist. NSVL soovis, et lääne-berliin muutuks vabalinnaks, ning et sealt viidaks välja Usa, Prantsuse ja Briti väed. Saksa DV võimud püstitasid lääne-berliini piiridele betoonmüüri, millega püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist vabasse maailma; kiirendati lääne-berliini muutmist SVL-ga mitteseotud vabalinnaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas põhja-vietnami kommunistlik juhtkond uuut sõda, mille eesmärgiks oli liita lõuna-vietnam põhja-vietnamiga. Põhjavietnamlased hakkasid kasutama partisanisõja taktikat lõuna-vietnami dzunglites. P- vietnam sai toetust Hiinalt ja NSV liidult. 1964.a. sakkusid sõtta L-Vietnami valitsuse palvel USA väed. Ameeriklased sõdisid seal 1973.aaatani, kuid võitu ei saavutanud
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7
Läänele ei sobinud üldse NSV Liidu plaan oli oma ideoloogiat levitada kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume. Samuti ei järginud NSVL sõja alguses antud lubadust, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume ja jättis Ida-Euroopa oma kontrolli alla. Üheks tähtsamaks võitlustandriks kujunes külma sõja aastail Saksamaa, sest nii USA kui ka NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopas. See aga ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka
Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega ja USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: Kahe Saksamaa kujunemine olukorda ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad
oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) · Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. · SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad
Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult. 2) Berliini kriis (1953-1961) Ida poolt põgeneti Läände ja selle tulemusel ehitati Berliini müür. Korea sõda (1950 1953) NSV võttis Põhja-Korea ja USA Lõuna-Korea. Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks.
Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini blokaadi, r viisid läbi 1949 mai jaguneb rahareformi, kaheks: 4 de-: 1. Saksamaa LV,
1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO. Moodustatakse Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga .Asutatakse Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Mõlema Saksamaa valitsused astuvad ametisse.NL saab aatomipommi
Külm sõda · Lääneliitlastele hakkas üha enam tunduma, et hitleri purustamise kõrval tahab stalin kehtestada kontrolli kogu euroopa üle, mis said ka tõeks kui NSV liit sedasi kesk ja ida-euroopas ametisse kommunistlikud valitsused · NSV liidus jäi esialgu kestma sõjaline seisukord (kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks) · Avalikuks alguseks võib lugeda berliini blokaadi. · Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasesisu · Vaenutsevad pooled ei olnud otseses sõjategevuses kuid üritasid üksteisest paremad olla(majanduses, poliitikas jne) · USA ja nsv liit üritasid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud euroopas ja üritati laiendada mõjuvõimu ka kolmandas maailmas ehk mis ei kuulunud nii demokraatia ega kommunismi allal(lääne, idablokk)
vaid sellest eemaldumine b.viii.3.b. Idamaade filosoofia + narkootikumid b.viii.4. 1969 Woodstock'i festival b.viii.4.a. Peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks (alasti mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii
· Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis. 2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3....
NLKP 20.kongressil esines Stalinit kritiseeriva kõnega, tegi ettepaneku ühiskonda destaliniseerida. See kõne tekitas maailmas lootuse, et NL muutub vabameelsemaks riigiks ning Ungaris tekkis soov vabaneda. Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke. Teine Berliini kriis toimus 1961. Põhjuseks Lääne-Berliini küsimus, NSVL tahtis Lääne-Berliinist lääneriigid välja lüüa ja võtta Ida-Saksamaa koosseisu. Conrad Schuman- viimane, kes sai läände põgeneda Erich Honecker- oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13
kõnelusi Poola tuleviku üle. Valimistel otsustati korralda Poolas vabad valimised. Poole oli esimene idabloki riik, kes sotsialismileerist välja rabeles. 1988 aastal nõutid Ungaris üliõpilased 1956. aasta ülestõusu mahasurumise järel hukatud Imre Nagy ümbermatmist. Võimule sai Kadar, kes sarnaselt Jaruzelskile oli reformi meelne. Aasta hiljem toimus Nagy ümbermatmine, millest võtsid osa kommunistliku partei juhid. 1961 püstitatud Berliini müür eraldas üksteisest ida- ja lääne sakslased ja oli Külma sõja sümboliks. Saksa Demokraatliku Vabariigi juhiks oli Honecker, kes Gorbatsovi üleskutsetega perestroika kaasa minna ei soovinud. 1989 otsustas Ungari eemaldada piiri tõkked Austriaga, mis võimaldas tuhandetel sakslastel idast läände minna. Sellega algas Berliini müüri langemine ja 9. novembril 1989 lõhkus rahvas selle maha. Algasid üleriigilised meeleavaldused, mida juhtis opositsiooni liikumine Uus Foorum
Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
