Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Varustus Varustusse kuulub: vormiriided(särk ja püksid), põlvekaitsmed, jalanõud milleks enamasti kasutatakse korvpalli jalanõusid. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest
Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt. 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le Eelnevalt ilmnes, et seinad ja muud suured objektid mõjutavad RSSI-d väga tugevasti. Lisaks uuritakse väiksemate objektide ruuteri ümbruses mõju signaali tugevusele. Selleks tehakse kaks katset, millest esimeses paigutatakse ruuteri antenni ümber pooleks lõigatud plekkpurk , mille abil võiksid teoorias raadiolained valitud suunas paremini levida. Seina taga purgiga osutatud suunas mõõdab arvuti RSSI muutumist purgiga ja ilma. Hüpoteesi kohaselt tõstab plekkpurgi kasutamine RSSI-d mõne dBm-i võrra. Katse tulemusena selgub, et plekkpurgi liigutamine ei mõjuta signaali mitte kuidagi. Joonis 5: Purgiga antenn 9
Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt. 9 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le Eelnevalt ilmnes, et seinad ja muud suured objektid mõjutavad RSSI-d väga tugevasti. Lisaks uuritakse väiksemate objektide ruuteri ümbruses mõju signaali tugevusele. Selleks tehakse kaks katset, millest esimeses paigutatakse ruuteri antenni ümber pooleks lõigatud plekkpurk , mille abil võiksid teoorias raadiolained valitud suunas paremini levida. Seina taga purgiga osutatud suunas mõõdab arvuti RSSI muutumist purgiga ja ilma. Hüpoteesi kohaselt tõstab plekkpurgi kasutamine RSSI-d mõne dBm-i võrra. Katse tulemusena selgub, et plekkpurgi liigutamine ei mõjuta signaali mitte kuidagi. Teises katses asetati ruuter metallnõusse, millele pandi kaas peale . Hüpoteesi järgi peaks
Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s. Elektromagnetlainete lainepikkus ja sagedus on omavahel seotud: kindlale lainepikkusele vastab alati kindel sagedus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. (Ruut 2006: 14-15) Lisades on välja toodud elektromagnetlainete spekter (lisa 1), lainealade liigitus (lisa 2) ning erinevate raadiolainete kasutusvaldkonnad (lisa 3). Pinna- ja ruumilained Sõltuvalt antenni tüübist, liigist ja paigutusest levib elektromagnetiline laine erinevalt: pinnalainena ja ruumilainena. Pinnalained kiiratakse saatjast välja väikeste kiirgusnurkade korral ja levib atmosfääri alumistes kihtides, seega otsenähtavuse piires. Pinnalainetele avaldavad mõju maapinna reljeef ja loodus. Ruumilaine kiiratakse saatjast välja suurte kiirgusnurkade korral ja mis muutuvad ionosfääri ülakihtidel ja mis peegelduvad maapinnalt tagasi. Osa neist ka neeldub,
kasutada erinevates maailma riikides. Puudused Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri funktsioneerimisraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagneetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi-Fi aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Muu hulgas, Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud erinevates riikides on erinevad. Näiteks paljudes Euroopa riikides on lubatud veel kaks täiendavat kanalit (kokku 13 kanalit). Need on keelatud Ameerika Ühendriikides. Jaapanis on olemas veel üks kanal piirkonna ülaosas (kokku 14 kanalit). Teised riigid, nagu Hispaania, on aga keelanud madala sagedusega kanalite kasutamise. Veel üks puudus on praegu Wi-
lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPad'iga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ühiku ning nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni ühiku. Mais 2010 sai Apple'st maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist. Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust. 1.3 RIISTVARA 1.3.1 Maci perekond · Mac mini - väikemõõtmeline lauaarvuti, esitleti esmakordselt jaanuaris 2005. · iMac - kõik-ühes lauaarvuti, mida tuvustati esmakordselt aastal 1998. · Mac Pro - tööjaama tüüpi lauaarvuti, esitleti esmakordselt 2006. aasta augustis, vahetas välja
900 MPa). Mangaanpronks on kuumakindel ja tugev. Pliipronksist valmistatakse näiteks liuglaagreid. Berülliumpronksist (kõva, elastne,tõmberugevus kuni 1300 MPa) valmistatakse membraane ja vedrusid (näit. mõõteriistadele). Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m ). Temast valmistatakse trollijuhtmeid ja liugureid elektertranspordiks, aga ka telefoni, telegraafijuhtmeid ja antenni seadmeid Alumiinium (Al) on hall pehme metall. Tema eritakistus on umbes 1,64 korda vase eritakistusest suurem. Kuna alumiiniumi tihedus on aga vase tihedusest 3,3 korda väiksem, siis sama takistusega alumiiniumjuhe on vaskjuhtmest enam kui kaks korda kergem. Teiseks alumiiniumi eeliseks on tema küllaldased varud (maakoores umbes 8,8%). Alumiiniumi tootmine on aga üks energiamahukamaid tootmisharusid. Analoogiliselt vasega liigitatakse ka alumiiniumi kõvaks ja pehmeks alumiiniumiks.
3. MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE. 3.1. Ehitus. Mikrolaineahju tähtsamateks komponentideks on transformaator, magnetron, küpsetuskamber ning pöörlev alus. Magnetron - Magnetron on seade, milles elektronid koondatakse negatiivselt laetud plaadile, kust nad hakkavad liikuma positiivselt laetud plaadi poole. Seadmesse asetatud magneti abil muudetakse elektronide liikumistee spiraalseks ning vahepeale asetatud antenni abil suunatakse osa kiirgusest küpsetuskambrisse. Elektronide trajektooride spiraalsus on vajalik, et luua resonantssagedus, mille abil muutub kiirgus praktiliselt kasutatavaks. Magnetroni kasutegur on ligi 6570 protsenti. (Sepp, T 2007) (vt Joonis 2) Joonis 2. Magnetroni skeem. (Vollmer et al 2004: 75) 9 Transformaator - Mikrolaineahju üheks oluliseks komponendiks on transformaator ehk
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks s...
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
Ta tegi kindlaks, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende laisepikkuse. Heinzi uurimised viisid ta raadio konstrueerimiseni, kuid varase surma tõttu ei õnnestunud tal midagi realiseerida. Raadio leiutamise võtsid enda peale vene füüsik Aleksandr Popov ja itaallane Guglielmo Marconi. 1894. aastal valmistasid mõlemad elektromagnetilised vastuvõtjad, mida Popov äikesemärkijana kasutas. Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse. 1896. aastal demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250 meetri kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Marconi variant aga andis signaali 5 km taha. 1909. aastal sai ta selle eest ka Nobeli preemia. Fotograafia eelkäijaks oli keskajast tuntud pimekaamera. Algul nimetati nii pimedat ruumi, mille seinas oleva väikese ava kaudu saadi selle ees olevast valgustatud esemest vastasseinale kujutis. Hiljem asendas pimeda ruumi kumerläätsega varustatud kast
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1 „Võrkpalliväljak“) Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. (Lisa: Foto 2 „Pall“) 6 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten
On tõestatud, et need aitavad vähendada nn. vaba radikaali tekitatavaid kahjustusi. · Söö päevas vähemalt viit erinevat puu ja juurvilja (Paas 2006). · Lülita telefon välja, kui sa seda ei vaja. Pikad kõned võta lauatelefonilt. · Hoia telefoni peast nii kaugel kui vähegi võimalik. · Kui kasutad käed-vabad varustust, asub mobiiltelefoni ohtlik antenn su peast kaugemal. · Mingil juhul ei tohi antenni hammastega sikutada, antenniga kukalt ega kõrvatagust sügada - need on kohad, kus aju kaitsev kolju on õhuke või puudub täielikult. · Väldi mobiili kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust (Iseasi 2002). 7. Uuring õpilaste mobiiltelefonide kasutamise kohta 2006. aasta veebruaris 1
GPRS'i nimetatakse tinglikult 2,5 põlvkonnaks (2.5 G) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid HSDPA Kiire allalingiga pakettpöördus W-CDMA 3G mobiilside tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca
raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus. Et raadiolokaator töötab mõne sentimeetrises lainepikkuste alas, siis tingituna lokalisatsiooni optikast ja lainete difraktsioonist läheb objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlaks määramisel radari ees suuri eeliseid
raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub eelkõige antenni ehituslikest iseärasustest. 3.2.5. Teleskoopide süsteemid Juba lääts- ja peegelteleskoope ühendati omavahel paarikaupa süsteemidesse suurendades seeläbi nende aperetuuri ning võimet registreerida veelgi nõrgemate valgusallikate – kaugete tähtede ja veel kaugemate tähesüsteemide valgust. 12 Raadioteleskoopide ühendamine teleskoopide süsteemiks hõlbustus koos arvutite kasutusele võtmisega veelgi
statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide. HSDPA (High Speed Downlink Packet Access) - kiire allalingiga pakettpöördus. W-CDMA 3G mobiilside tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s
lainepikkuse. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid varadse surma tõttu jäi ta töö pooleli. Raadio leiutamsiel on omavahel võistelnud Aleksander Popov ja ja 19 Guglielmo Marconi. 1894. aastal esitlesid mõlemad oma elektromagnetsignaalide vastuvõtjat, mida Popov kasutas algul äikesemärkijana.Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse.1896. aastal esitles Popov traadita telegraafi aga Marconi esitas samal aasta mais morsesignaali 5km kaugusele.Traadita telegraaf oli radio eelkäija.Marconi sai 1909. aastal Nobeli preemie Fotograafia eelkäijaks on aga pimekamber.Algul nimetati pimedat ruumi, mille sees oleva augu abil saadi vastasseinale selle ees oleva eseme kujutis.Esime püsiv foto saadi aga 1822. aastal. Fotograafia algust tähistab prantslase Jacques Daguerre´i 1839
Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele sisendsignaali pinge tugevdamisega. Antenniahelasse ühendatud pöördkondensaatoriga häälestatakse vooluring resonantsi saatja sagedusele. Tulemuseks saab antenni kogupingest U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U
· Töövahendeid tuleb alati kontrollida enne masti püstitamist · Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide kohale tuleb vältida · Antenne ei tohi ehitada kõrgepingeliinide kohale või alla · Antennis ja selle ühendusjuhtmes ei tohi olla sõlmi ega joote kohti · Ühesuunaliste antennide vahemaa peab olema vähemalt 5 meetrit ja teineteisega otsesuunas ristuvate antennide vahe 2 meetrit · Antenni peab olema võimalik maandada · Antenni viskeraskusega paigaldades tuleb hoiduda teiste isikute vigastamisest. Viskeraskuse heitmisel tuleb kõva ja selge häälega hüüda "Ettevaatust, viskan!". · Antennimasti püstitamisel tuleb jälgida konkreetse masti püstitamise reegleid. 159 5.3 RAADIOSIDE LOOMINE Raadioside loomisel edastatakse standardne väljakutse järgmiselt: Näit.: "AK3 DL5 kuuldel" Kui vastust ei saada või halva kuuldavuse korral
Valgu import mitokondrisse vajab ATP energiat, oluline on ka prootoni gradiendi olemasolu. Enne sisenemist mitokondrisse peab imporditav valk tsütoplasmas seonduma spetsiaalse saatevalguga, nn. chaperoniga, mis kuulub hsp70 (heat-shock protein) perekonda. Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. 21., graanumid). Valkude import kloroplasti. H+ ioonide liikumine ja . Elektronide ülekanne tülakoidide membraanis: fotosüsteem II ja I. Fotosüsteemi antenni kompleks ja fotokeemilise reaktsiooni keskus. Resonantne energia ülekanne antenni kompleksis. Elektronide saamine ja transport fotokeemilise reaktsiooni keskus. ATP süntees. Pimedusreaktsioon kloroplasti stroomas. Süsiniku sidumise tsükkel. C3 ja C4 taimed. CO2 fikseerimine ja fotorespiratsioon. Kloroplast Kloroplastidel on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum
Alati läks arvutiga simuleeritud parvlaev Estonia põhja. Iga kord uppus parvlaev peaaegu täpselt sama kiiresti ja just nõnda, nagu ellujäänud olid kirjeldanud. Kõigil puhkudel tunnistas arvutitarkvara, et Estonia võis nii kiiresti uppuda ainult siis, kui selle keres oli auk. Pommid 28. septembril 1993, täpselt üks aasta enne parvlaeva õnnetust, plahvatas pomm Tallinnas USA suursaatkonna õues ühe hoone katusel, purustades saatkonna satelliitside antenni ja osa katusest. Pommiähvardusi sai ka Eesti valitsuse residents Toompea loss, mistõttu tugevdati ametiasutuste, TV- ja raadiojaamade valvet. Kuu aega enne parvlaeva uppumist plahvatas pea kahekilose trotüülilaenguga lõhkekeha Kirde-Eesis Narva-Jõesuus kuurortlinna linnavalitsuse hoone all, hävitades kolmandikuehitisest ja põhjustades tulekahju. Peaminister Laar ütles, et see akt tähendas ,,otsest väljakutset Eesti Vabariigile ja selle kohalikele omavalitsustele". Hiljem arreteeriti
teineteist pôhjustavate elektri- ja magnetväljade süsteemi, mis hôlmab üha suuremaid ja suuremaid piirkondi. Raadioside pôhineb teadmisel, et kaugele levivad vaid suure sagedusega elektromagnetlained (laine energia on 1 vôrdeline nende sageduse 4. astmega). Seepärast tuleb neid helisagedusvôndumistega moduleerida, s. t. amplituudi muuta vastavalt helisagedusvônkumiste amplituudile. Antenni kaudu saadetakse need ruumi ja vôetakse jälle kuskil teise antenniga vastu. Seejärel eraldatakse uuesti kôrgsagedusvônkumistest helisageduslikud vônkumised, mis suunatakse valjuhääldi vooluringi. Elektromagnetlainetel on kôik samad omadused nagu teistelgi lainetel : nad murduvad, peegelduvad, interfereeruvad ja difrageeruvad. Elektromagnetlainete skaala on väga lai ja seega ka nende kasutamine on vôimalik paljudel aladel :
Teise osa lõpp 3 Elektronkiire toru 3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks. Nii kasutatakse teda laialdaselt ostsiloskoopides. Selleks, et jälgida elektriliste signaalide kuju. Neid kasutatakse ka televiisorites, kus antenni kaudu saabuvad kujutise signaalid muundatakse nähtavaks kujutiseks (joonis 1 uus). Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist. Elektronkiiretoru sisaldab elektron prozektorit, mis tekitab peene sobivalt kiirendatud elektronide joa. Hälvitussüsteemi ülesandeks on anda elektronkiirele selline
Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus. Et raadiolokaator töötab mõne sentimeetrises lainepikkuste alas, siis tingituna lokalisatsiooni optikast ja lainete difraktsioonist läheb Ardo Laur objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid
signaal igas suunas. Kui tahame ühes kindlas suunas, siis vaja selles suunas suurt võimendust. Raadiolevi miinused – levivad igas suunas, ei tunne ära, milline on täpselt soovitud suund. Lained peegelduvad pindade peal -> terminali jõuab mitu lainet samaaegselt. Lained summutuvad liikudes, mis halvendab tunduvalt signaali kvaliteeti. EIRP – equivalent isotropically radiated power – ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus – raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, st selline 19 võimsus, mis tuleks anda isotroopkiirgurisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas. Feeding – signaali tugevuse kõikumine. Signaal pole konstantne vaid tugevus muutub pidevalt. Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale
sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel industriaalsetele ja atmosfääri häiretele. Raadiokaarti kiiratav võimsus diapasoonis 2,4 ... 2,4835 GHz on 100 mW. Lisavõimsusvõimendi võimaldab võimsust suurendada 4 - 5 W-ni. Side kaugus lisavõimendusega küündib isegi 50 - 70 km. Lisavõimendita suudavad suundantennidega raadiokaardid tagada side kuni 12 km kaugusele, ringsuunadiagrammiga antenni korral kuni 6 km. Toaantennid tagavad sidekauguse 250 m ja on mõeldud majasisesteks rakendusteks. Oluline on siin otseraadionähtavuse tingimus. WLAN rakendamiseks on seni valminud tehnoloogiatega mitu võimalust. Esimene põhineb RF modemitel, kuid see on suhteliselt kallis ühtsete standardite puudumise tõttu ja nõuab iga terminali ühendamise puhul RF modemi kasutamist. Teine võimalus on tunduvalt odavam kui RF modemite kasutamine, sest arvutile pole mingeid
6 Elektroonilise tootekoodi (EPC) struktuur 13.8. Raadiomärgid Raadiomärk koosneb mikrokiibist ja antennist. Mikrokiip on liivatera suurune. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et kiibile salvestatud informatsiooni oleks võimalik lugeda 3–4 m kauguselt. Antenni suurus on seotud tavaliselt etiketi suurusega – mida suurem etikett, seda suurema pindalaga antenn. Antennid valmistatakse alumiiniumist, vasest või hõbedast. Elektrit juhtiva materjali kogus ja antenni mõõtmed määravadki ära antenni ja ühtlasi raadiomärgi tundlikkuse, mis on info lugemise protsessi kriitiline tegur. Taagid võivad olla tasapin-
Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele sisendsignaali pinge tugevdamisega. Antenniahelasse ühendatud pöördkondensaatoriga häälestatakse vooluring resonantsi saatja sagedusele. Tulemuseks saab antenni kogupingest U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U
aparaatidele, mida seal kasutatakse praegu. Pilootideks oli kaks kummalist olendit, väga arenenud kuid agressiivsed. Nad uurisid pinnast, võtsid proove ja lendasid ära, võttes kaasa kaks inuaki last. See osa planeedi elanikest, kes astus nendega kontakti, uskus, et nad olid üleloomulikud olendid. Selle põhjuseks oli laev, millega nad kohale lendasid ja samuti kummaline ese, mille nad paigaldasid maapinnale. Kui me vaataksime seda täna, siis meenutaks see paraboolset antenni, kuid arvestades selle aja elanike arengutaset, polnud midagi imelikku selles, et nad hakkasid seda kummar- dama. Peale seda kui nad ära lendasid, möödus päris palju aega, kusagil kaks põlvkonda... Kas sulle jäi midagi selgusetuks? A: Jah. Kas inuakid elasid sel ajal sama vanaks? D: Ei, kõige vanem olend planeedil oli 40-50 maist aastat. A: Kas Inua oli siis samasugune nagu praegu? Mõtlen siin kliimat, reljeefi... 32
gonomeetria avakosmoses kasuks võib tulla. Küsimus kosmosest Oletame, et pärast keskkooli pääsed tööle kosmosejaama. Milline rõõm, kosmose- jaam! Kosmosejaam on aga katki ja vajab paikamist ühe antenni otsa juurest. Seega tuleb välja saata astronaut ja ta õigesse kohta toimetada. Kuidas kosmonauti avakosmo- ses liigutada? Tänases kosmosejaamas on astronautide liigutamine lahendatud mit- meosalise robotkäe abil, mille moodustavad pööratavad liigesed ja sirged jupid – just nagu inimkäegi.
Südame rütmile mõjuvaid ravimeid c. Rahustava toimega ravimeid d. Südame veresooni laiendavaid ravimeid 133 5. Raadioside alused Õpieesmärk Erakorralise meditsiini tehnik: teab kiirabi kasutuses olevate raadiosidevahendite tööpõhimõtet, teab kuidas kasutada vajalikke sidepidamisfunktsioone, teab kuidas õigesti sidet pidada häirekeskuse ja teiste kiirabibrigaadidega. Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
