MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 52. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 53. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 54. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees)
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
Kasulik ka kahjulik nitraadi kohalt on kahjulik paljudele kultuuridele. Paljud kaaliumväetised sisaldavad ka kloori. Sügisel andes uhutakse Cl talve jooksul välja NO3 jääb. 3. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine, seda põhjustavad elektriliselt laetud mulla kolloidid. Enamasti negatiivse laenguga, st. tõmbavad enda külge positiivseid ioone. Asendusneeldumine asenduvad ained vesinikuga. Vähesel määral on mullas ka positiivselt laetud ioone, mis tõmbavad anioone enda külge, nii neelduvad sulfaat, fosfaat, karbonaat. Kasulik on kaitstud mullast välja uhtumise eest, taimedele omastatavad. 4. Keemiline veeldumine vees lahustuvad ühendid muutuvad vees lahustumatuteks. Nt fosfor lahustub vees, muutub vees lahustumatuks. 5. Bioloogiline neeldumine toiteainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. Eriti on hea kasutada sügisel, kui on näha, et saagikus tuleb väiksem. Nt. põhku mulda kündes seotakse lämmastikku. Põhus 75..
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
13 pilet 1. Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2. Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub- aatomosakestest: Prootonist, neutronist ja elektronist. 3. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kôik elektronegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad vôivad keemilistes reaktsioonides vôtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4. Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad vaiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6. Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7. Loetle vôimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised defektid. 8. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temperatuuri tõstmine
kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). Ülemiste jaama näitel:
Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda · füsioloogiliselt neutraalsed taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni Bioloogiliselt happelised väetised hapustavad mulda mullas toimuvate mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile lähevad ammooniumiühendid mullas nitrifitseerivate bakterite kaasabil üle lämmastikushappeks ja edasi lämmastikhappeks. Selle tulemusena muld hapustub. Tähtsamad tahked lämmastikväetised:
ja Mg–soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 55. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga Protsessi saab läbi viia kahe metoodikaga: 1. Vesi juhitakse läbi ioniidi (kolonntüüpi või reaktortüüpi seadmed); 2. Vette lisatakse ioniit, segatakse ning ioniit eraldatakse veest setitamise või filtreerimisega. Vee osaline pehmendamine Na-kationiidiga
3. Lõhn - võimaldab eeldada mõnede nõrkade hapete anioonide esinemist.Kui on mädamunalõhn, siis tõenäoliselt on S-2.Iseloomulik lõhn on ka leelismetallide jodiididel. Eelkatsed. 1. Leegi värvus - kasta puhastatud leeknõel HCl lahusesse ja seejärel ainesse.Leegi järgi tõestatakse Na+, ülejäänud ioonide leekreaktsioonid ei ole tõestamiseks piisavad. 2. Gaaside eraldumise katse 1M H2SO4 toimel võimaldab tõestada mitmeid anioone (vt. anioonide juhendist).Kindlasti tuleb tõestada CO3-2. 3. NH4+ -ioonide tõestamine gaasikambriga. 4. Lahustuvuse määramine (võta katseklaasi veidi ainet ja lisa lahustit, võib veidi soojendada): a. vees : kui lahustub, siis ei saa olla Mg+2,II, III, IV ja V rühma katioone koos CO3-2, PO4-3 või SiO3-2 -ioonidega.Kui saadud lahuse pH > 10, on tegu nõrkade hapete leelismetallide sooladega.Kui pH < 7, on raskmetallide soolad.
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
ioonide ja nimetajas laguneva elektrolüüdi Elektrolüüdid jaotatakse struktuuri järgi: kontsentratsioonid. Ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid. Lagunemisel peab anioone ja katioone tekkima Molekulaarsed ühendid üks või mitu tugevat polaarset sidet. -¿ Polümeersed elektrolüüdid sisaldavad palju B =C d
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
asendada. Elemendid peavad toimima taimeraku sees ja ei tohi takistada/soodustada teiste elementide neeldumist 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Toitesegudes peavad olema kindlas määratud koguses mikro- ja makroelemendid. Toitainet ei tohi olla üleliias, muidu on see taimele toksiline. Aluse/happe suhe peab olema soovitud vahemikus. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt anioone ja mille tulemusena muutub lahus aluselisemaks. Enamikel taimedel ei too aluselise keskkond neg. muutuseid toitumises esile, aga siiski peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt NaNO3, Ca(NO3)2, KNO3 4. Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt katioone ja mille tulemusena muutub lahus happelisemaks. Peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt KCl, KH2PO4, MgSO4 5. Milleks on taimedele vajalik boor
Tavalisemad titrandid: aluselised: NaOH, KOH, happelised: HCl, HClO4 ükski neist pole põhiaine omadustega, aluselised kardavad CO2. Põhiained (standardained). Happelised: oblikhape, bensoehape. Aluselised: Na2CO3, booraks. Olulisemad keskkonna omadused HA tasakaalude seisukohast: aine dielektriline läbitavus (dielektriline konstant) ehk võime eraldada laenguid, võime spetsiifiliselt solvateerida katioone (aluselisus), võime spetsiifiliselt solvateerida anioone (happelisus). Keskkonna aluselisus määrab, kui tugevalt happelist keskkonda saab lahustis tekitada. 59. Happe-aluse tiitrimise rakendusala. Millised omadused peavad olema ainetel, et neid saaks määrata happe-aluse tiitrimise teel? Rakendused: hapete määramine, aluste määramine, muude analüütide määramine. Hapete määramine (veini viinhappesisaldus, või võihappesisaldus, üldhappelisus: väga erinevad objektid nagu vesi, vein, või)
karboksüülrühmade tõtt keskkonna reaktsioonist sõltuvalt võimelised reageerima nii aluste kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u. 20 g/l, mille molaarne kontsentratsioon on 290 mmol/l. Anorgaanilisi, ioonidena esinevaid aineid on u. 9g/l ja orgaanilisi u 10g/l. Vere osmootse rõhu määravad eelkõige anorgaanilised ained, milledest tugevate elektrolüütide anioone võivad tasakaalustada erinevad katioonid: Olulisemate ainete sisaldus inimese vereplasmas (mmol/l): Na+(145), K+(5), Ca2+(25)Mg2+(1); Cl-(103);HCO3(27);HPO4/2-(1); HSO4-(1);valgud(1), orgaanilistest ainetest; glükoos, aminohapped, rasvhappped, piimhape;püruuvhape jt.(1) Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust
12 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 -H -NH (NH4)2SO4 + [M] -H → [M] -NH 44 + H2SO4 ammooniumsulfaat väävelhape 2. Füsioloogiliselt leeliselised väetised, millest taim kasutab anioone, mulda jäävad aga katioonid, mis ühendades mullas olevate OH--ioonidega jätavad mulda hüdroksiide. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on nt NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH NaNO3 + [M]-OH → [M] -NO3 + NaOH 3. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised väetised, millest taim kasutab toiduna ära nii aniooni kui ka katiooni
Kuivaines on neid mõni kümnendik kuni mõnikümmend protsenti. 17 2) Poolmikroelemendid- Fe, Mn- On taimes rohkem, kui mikroelemente. 3) Mikroelemendid- Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se jt need täidavad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatori ülesannet. 4) Ultraelemendid-Sr, Cd, Pb, Ag, F jt-on taimes üliväikeses koguses. Toiteaineteks nimetatakse molekule(CO2, H2O ja O2) anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitained võivad olla nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Taimed omastavad toiteelemente juurte kaudu. Peamiselt vett, hapniku ja mullalahuses olevaid või asenduvalt neeldunud mineraalaineid ning vähesel määral ka lahustunud orgaanilisi ühendeid. Toitainete omastamine mikroorganismide vahendusel kõrgemad taimed
elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14. rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. Grafiit- Koosneb plenaarsetest sp2 süsinikukihtidest. · Musta värvi, elektrit juhtiv, läikiv tahke aine. · Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Grafiit on kihilise heksagonaalse struktuuriga
mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55, sest üle 65 tekib katlakivi. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Kuumutamisel üle 65, laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3)2 need on vee aurumisjäägi põhikomponendid. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees. 15.) Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissots suureneb
Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Sest ABA viib õhulõhede sulgumiseni ja nii ei lähe vesi taimedest transpiratsioonil kaduma. 54. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA toimega kaasneb sageli ka kiire (mõne sekundiga toimuv) Ca 2+ kontsentratsiooni kasv tsütoplasmas. Suurenenud Ca 2+ kontsentratsioonil aktiveeruvad teatud Ca sõltuvad proteiini kinaasid ja inhibeerivad H+-ATP-aasi. See põhjustab membraanide depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile Kout+ kanalite avanemise mis viib õhulõhede sulgumisele osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni langemise tõttu. 55. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? [ABA] kontsentratsioon tõuseb ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G
Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Vahetuskatioonid Na + ja H+; vahetusanioonid Cl ja OH-. Nii kationiidid, kui anioniidid võivad olla looduslikud ja sünteetilised, praktikas enamasti sünteetilised (sfäärilised terakujulised, kollakad-pruunikad, meenutavad kalamarja). Kationiidid ja anioniidid on regenereeritavad. Kuumutamisel üle 65° , laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3)2
magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, tsinki ja lämmastikku ammooniumkatioonina. Negatiivselt laetud ioonidena ehk anioonidena ammutatakse fosforit, väävlit, molübdeeni, kloori ning lämmastikku nitraatanioonina. Boori võtavad taimed elektriliselt neutraalse boorhappemolekulina. Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid (anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks. 24 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt
energia väheneb. Enimkasutatavad räni ja orgaanilised ühendid. Töödeldakse puidupinda, mitmeid looduslikke ja telliskive (paekivi, liivakivid, tellised). Hüdrofobiseerimise eesmärgiks on vee tungimise vähendamine pinnas olevatesse pragudesse ja pooridesse. Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Vahetuskatioonid Na+ ja H+; vahetusanioonid Cl ja OH -. Nii kationiidid, kui anioniidid võivad olla looduslikud ja sünteetilised, praktikas enamasti sünteetilised (sfäärilised terakujulised, kollakad- pruunikad, meenutavad kalamarja). Kationiidid ja anioniidid on regenereeritavad. 50. Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks? Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks
Kõige tüüpilisemad metallid on leelismetallid (ns1) ja leelismuldmetallid (ns2). Vesiniku asukoht Paljud autorid paigutavad vesiniku (1s1) tema keemiliste (mittemetall) ja füüsikaliste omaduste (H2 on gaas) alusel 7A rühma. Mittemetallid Paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, moodustades negatiivselt laetud ioone - anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid ns2np7 (7A rühm). Raskete elementide omadused 6. ja 7. perioodi elementide omadused erinevad eelnevate perioodide analoogide omadest mõnevõrra ootamatutel viisidel. See on tingitud relativistlikest efektidest: 1s-elektroni kiirus läheneb valguse kiirusele, mis toob kaasa elektroni massi suurenemise ja orbitaalide energianivoode muutumise. Nüüdisajal tuntakse 111 keemilist elementi:
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...
Dps, mis seondub statsionaarses faasis DNA-ga, kaitseb DNA-d Fe-ioonide eest. Lisaks on mitmeid DNA reparatsioonisüsteeme, mis kõrvaldavad DNA-st hapnikukahjustusi (sellest täpsemalt hiljem). 2) Stressivalgu UspA üleproduktsioon surub alla Fe rakku transportimisega seotud geenide cirA, fepA ja pbuA ekspressiooni, vähendades sel viisil hüdroksüülradikaalide tekkevõimalust. 3) Enamus superoksiidi anioone genereeritakse NADH dehüdrogenaasi ja ubikinooni saitides aeroobsel hingamisel. Paljud tsitraaditsükli ensüümid on hapniku-tundlikud ja kontrollivad tagasisidestuslikult hingamist. Kui elektronide transport toimub aeroobsel hingamisel liiga aktiivselt, suureneb ROS produktsioon ning tsitraaditsükli ensüümide aktiivsus langeb. Selle tulemusena muutub NADH (põhiline elektronide doonor hingamisahelale) limiteerivaks ning aeroobse hingamine tase langeb.
Elektropositiivsed ja elektronegatiivsed elemendid. (joonis 2.11) Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis võivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. Kõige elektronpositiivsemad on perioodilise süsteemi 1A ja 2A grupi elemendid. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on gruppidest 6A ja 7A. Mõned elemendid gruppidest 4A - 5A võivad käituda sõltuvalt konkreetsest juhust kui elektronpositiivsed või kui elektronegatiivsed elemendid (Ge, Si, As, Ab, P...) Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus määrab ära astme, mil määral tõmbab aatom oma elektronkihtidesse lisaelektrone. Elektronegatiivsust väljendatakse suhtelise arvuga vahemikus 0 - 4,1. Kõige
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Dps, mis seondub statsionaarses faasis DNA-ga, kaitseb DNA-d Fe-ioonide eest. Lisaks on mitmeid DNA reparatsioonisüsteeme, mis kõrvaldavad DNA-st hapnikukahjustusi (sellest täpsemalt hiljem). 2) Stressivalgu UspA üleproduktsioon surub alla Fe rakku transportimisega seotud geenide cirA, fepA ja pbuA ekspressiooni, vähendades sel viisil hüdroksüülradikaalide tekkevõimalust. 3) Enamus superoksiidi anioone genereeritakse NADH dehüdrogenaasi ja ubikinooni saitides aeroobsel hingamisel. Paljud tsitraaditsükli ensüümid on hapniku-tundlikud ja kontrollivad tagasisidestuslikult hingamist. Kui elektronide transport toimub aeroobsel hingamisel liiga aktiivselt, suureneb ROS produktsioon ning tsitraaditsükli ensüümide aktiivsus langeb. Selle tulemusena muutub NADH (põhiline elektronide doonor hingamisahelale) limiteerivaks ning aeroobse hingamine tase langeb.
Transportsüsteem võib koosneda ainult ühest või mitmest valgust, mis transpordivad aineid membraani ühelt poolt teisele poole. Transportsüsteeme iseloomustab substraadispetsiifilisus. Mõni transporter võib transportida struktuurselt sarnaseid aineid, kuigi peamisele 26 ainele on suurem spetsiifilisus. Enamik bakteri transportsüsteeme transpordivad suhkruid, aminohappeid, katioone või anioone, mis on bakterile olulised toitained. Soodustatud difusiooni süsteeme esineb bakteritel transportsüsteemidest kõige vähem. Need süsteemid soodustavad ainete difusiooni ega kasuta energiat. Moodustavad membraani kanali, mis spetsiifiliselt transpordib substraati aine madalama kontsentratsiooni poole nii kaua kuni saabub kontsentratsioonide tasakaal. Tuntuim on E. coli glütserooli uniporter GlpF. On ka teistsuguseid soodustatud difusiooni transportereid, mis sulgevad nn kanali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
