Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d 1 mõis 3 1 2 3 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad
kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu poolelt oli tähtis Hansa Liit ühisorganisatsioon, mis jälgis merel kauplemist. Mina pean tähtsaks ülikoolide teket. Inimkond vajab haritud inimesi, kes teevad tarku otsuseid, mis aitavad riigil ja rahval püsida õigel kursil.
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, ja...
Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae d 1 mõis 3 2 3 1 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo
paikkino. 30. aprill 1912 Tartu kinos Illusion esilinastub Johannes Pääsukese (1892-1918). vändatud uudispala "Utotskini lendamine Tartu kohal". http://www.ef100.ee/ eesti kuulsaid rezissöörid: 1. Mikk Granström on eesti rezissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja. 2. Priit Jürjens film "Hired Gun" 3. Tanel Toom Tema lühifilm "Pihtimus" võitis 2010. aastal välismaise filmi kategoorias tudengifilmide Oscari ja esitati 2011. aastal Oscari viie nominendi hulka. 4. Alar Kivilo on eesti päritolu USA filmioperaator. 2007. aastal kutsuti ta Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia liikmeks. 5. Andres Puustusmaa 2002. aastal siirdus ta õppima Venemaale Moskva kõrgemasse stsenaristide ja kinorezissööride kooli rezissööri eriala. 2004. aastal lõpetas ta kooli ja töötas seejärel Mosfilmi rezissöörina. "Punane elavhõbe" (2010, lavastaja) "Rotilõks" (2011, lavastaja ja stsenarist)
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Materjaliteaduse instituut Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine EN-13381-7 Õppejõud: Alar Just Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm:KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 12.12.15 Tallinn 2015 Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on testida tule kaitse süsteemida vastupidavust ning leida antud süsteemi söestumise astet
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse
viimase 28 aasta kõrgeim (aastal 2007 tõusis kulla hind ligi 26%). Eelmise aasta lõpus maksis unts kulda 833,59 dollarit, kuid hetkel maksab see juba ligi 1000 dollarit, mis on absoluutne rekord. Selline hinnatõus on põhjustatud dollari ja aktsiate väärtuse langusest ehk siis inimesed eelistavad väärismetalle aktsiatele. Siiski ei tasu karta, et hinnatõus jätkub lõputult, kuna ASi Tavid Nõukogu esimehe Alar Tammingu sõnul näitab kulla hinna liikumine, et kui kulla hind tõuseb või langeb, siis kestab see tavaliselt 1520 aastat. Tõusma hakkas see alles pärast 2001. aastat. Seega peaks järgmisel 10 aastal oma vabad varad investeerida kulda, sest lisaks vara säilimisele on siin ka võimalus lisa teenimiseks. Nii et kui ma peaksin oma raha kunagi kusagile investeerima, siis kasutaksin ma selleks kas tähtajalist hoiust või kulda, kuna mõlemal juhul on raha säilimne kindel, tulud
seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS Kodune töö Töö juhendaja: Alar Asover Töö koostaja: EMÜ, EM, I kursus, Tartu 2008 TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES. Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1) Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus. Teraviljade keskmine saagikus, t/ha
Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM REKTOR REKTORAAT
12) Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? 2019. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 17,8% häältest ja sai parlamenti 19 kohta. 13) Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Keskkonnaminister Rain Epler Maaeluminister Arvo Aller Rahandusminister Martin Helme Siseminister Alar Laneman Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem 14) Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Hetkel ei oskagi vastata, mulle hakkab tunduma, et ma kohati pooldan parempoolseid, samas EKRE on teinud omal margi täis nii Eestis , kui ka mujal ja kahjuks see ei käi enam minu vaadetega kokku! Täiskasvanud inimesed poliitikas, peaksid käituma ikka teatud eetika normide järgi, Eesti
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi
Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö
haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus. Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960 Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu
· arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeriumist lähtuvalt peaks andekaid olema umbes 25 protsenti populatsioonist
kõrts" kohaks, kus juba tuntuse saavutanud Georg Lurich käis timpsaiu ja "vurtsuvett" maiustamas. XX-saj. 30-ndatel aastatel ehitas kõrtsi asemele härra Maidla maja, mis on praeguse algupärane variant. 1998.a. peale tulekahju läbis maja noorenduskuuri. Maja omanik ettevõtja Avo Part planeeris hoonesse kõrtsi- ja selvekaupluseruumid, andes nendele "Georgi Söögituba" ja „Georgi Kaupluse“ nime. 2001.a. ostis A.Part keskalevis Alar Kotli lapse-põlvekodu ja tõstis kraanadega ühes tükis teest eemale. Renoveerimise käigus sai hoone arhai-lise kõrtsitoa vana kamina mantelkorstnaga ning savikrohvi vaheldumisi palkseinaga. Omanik A.Part, kasutades oskuslikult oma ehitusinsenerioskusi, andis majale nii vormi kui sisu, abiks paar omakülameest. "Georgi Söögitoa" I korrus mahutab kuni 100 istekohta ja tohutu vanavara kollektsiooni. Tubakasõpradele suitsuruum, suvel mõnule-miseks terrass.
05.1995 mees 11.07.1962 45208140312 Sirje Kaseväli 2.11.1978 naine 14.08.1952 35401220313 Sulev Kasepalu 24.05.1989 mees 22.01.1954 36709230217 Olev Ploom 4.11.1996 mees 23.09.1967 36808250314 Rein Haab 5.09.1994 mees 25.08.1968 37001240217 Heiki Haavapuu 11.02.1999 mees 24.01.1970 37102010218 Alar Sarapuu 7.08.2000 mees 1.02.1971 36608130219 Jüri Pihlakas 26.07.1998 mees 13.08.1966 Palk Tööaeg Min palk Kesk_palk Max_palk 10000 14 6000 8000 10000 10000 24 8000 6 10000 17 10000 18 8000 7 10000 18 10000 14 8000 9 10000 17 10000 16 10000 13 6000 4
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades
Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas 1934.Edger Johan Kuusik, Anton Soans Küsimused lk 126 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Eesti rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses. 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Kunstikool ,,Pallas" avati 1919. aastal Tartus. Eestis sai
polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas". Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid. Peale selle andsid Andres Sööt ja Mati Kask eestlastele "oma meeste" pildi dokumentaalfilmidega "Jääriik" ja "Enderby valge maa". Panuse Antarktise uuringute logistikasse on andnud mehaanik Ivan Zevnerov ja ehitaja Leo Saul. 13. jaanuaril 2007. aastal vallutasid esimesed eestlased Jane ja Tarmo Riga, Alar Sikk, Toomas Sumeri ning Priit Melnik Antarktika kõrgeima mäe, 4892 meetri kõrgusel oleva Vinsoni tipu. Eesti polaaruurijate unistus meie oma uurimisjaam Antarktikas on aga ikka veel unistus.
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale. Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud: 19951999 suursaadik Karin Jaani; 19992003 suursaadik Ants Frosch; 20032006 suursaadik Alar Streimann; 20072011 suursaadik Sulev Kannike; 20112015 suursaadik Gea Rennel; alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.
”, “Kui ! ! mu silmad on valusad, siis ma ei näe.”, Kui ma ei näe, siis ma jooksen peaga ! ! vastu posti.” järeldub, et “Kui ma olen haige, siis ma jooksen peaga vastu ! ! posti.” 24. KVANTORITE LISAMIS- JA EEMALDAMISREEGLID. 1. Üldisuskvantori eemaldamine. ! Asendatakse muutuja x mingisuguse konstandiga x-i määramispiirkonnast. Nt: Iga ülikooli rektori puhul kehtib see, et ta on professor. Alar on ülikooli rektor. Järelikult Alar on professor. ! ∀x(Rx → Px) !(eeldus) ! Iga x puhul kehtib, et kui kui ta on ülikooli rektor, siis on ta professor. ! Ra! ! (eeldus) ! Alar on ülikooli rektor. ! ∴ Pa! ! ! ! ∴ Alar on professor. 2. Üldisuskvantori lisamine. ! Asendatakse konstant muutujaga x. Nt: Ükski inimene pole täiuslik. Kreeklased on inimesed. Seega pole ükski kreeklane täiuslik. ! 1. ∀x (Ix → ¬Tx)! (eeldus)
", Kui mul on paha olla, siis mu silmad on valusad.", "Kui ! ! mu silmad on valusad, siis ma ei näe.", Kui ma ei näe, siis ma jooksen peaga ! ! vastu posti." järeldub, et "Kui ma olen haige, siis ma jooksen peaga vastu ! ! posti." 24. KVANTORITE LISAMIS- JA EEMALDAMISREEGLID. 1. Üldisuskvantori eemaldamine. ! Asendatakse muutuja x mingisuguse konstandiga x-i määramispiirkonnast. Nt: Iga ülikooli rektori puhul kehtib see, et ta on professor. Alar on ülikooli rektor. Järelikult Alar on professor. ! x(Rx Px) !(eeldus) ! Iga x puhul kehtib, et kui kui ta on ülikooli rektor, siis on ta professor. ! Ra! ! (eeldus) ! Alar on ülikooli rektor. ! Pa! ! ! ! Alar on professor. 2. Üldisuskvantori lisamine. ! Asendatakse konstant muutujaga x. Nt: Ükski inimene pole täiuslik. Kreeklased on inimesed. Seega pole ükski kreeklane täiuslik. ! 1. x (Ix ¬Tx)! (eeldus)
Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene.
Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused Ettevõtjate Kogu- Tõnis Palts Ettevõtjate Ühendus- Vello Väinsalu IRL Seenioride Kogu- Ann Räämet IRL Naiskogu- Kaia Iva IRL Noorteühendus- Veiko Lukmann Rahvuskultuuri Ühendus- Epp Rebane Sportlaste Ühendus- Toomas Tõniste Talunike Ühendus- Aldo Tamm Ühendus Põllumeeste Kogu- Alar Oppar Ühendus Rahvuslased- Tarmo Kruusimäe Klubi "Räägime vene keelt!"- Vitali Gaitsonok Keskkonna Ühendus Jaan Uustalu TÄNAME JÄLGIMAST JA KUULAMAST
- Valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi Eesti diplomaatilisi esindajaid - annab riiklike autasusid ja sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. - määrab peaministrikandidaadi 5) Riigikontroll ( sõltumatu riigiorgan) - kontrollib riigiasutuste ja riigiettevõtete majandustegevust ja nende tegevuste vastavust seadusele - kontrollib riigivara kasutamis Kontrollib KOV vara kasutamist - esitab 1x aastas Riigikogule aruande Riigikontrolli juhib Riigikontrolör ( Alar Karis ) Presidendi ettepanekul ja nimetab ametisse Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis vennasvabariikide reljeefid, mis kõrvaldati 1995 1947 E. Okase laemaal
Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna
Tallinna Ehituskool Ehituspäevik, ehitusjärelevalve, hea ehitustava Referaat Koostaja: Ragnar Lepna Ehituspuusepp, rühm 12. Juhendaja: Alar Kurg 2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite
Tallinna Ehituskool Rühm 12. Kalvi Riim Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava Referaat Rühmajuhendaja: Alar Kurg Tallinn 2013 Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed; 2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde
Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta talveaedades. 3. Kenneth Freeman. 2003. Plants and their acoustic benefiits. http://www.plants-in-buildings.com/acoustic.php Lühike artikkel annab ülevaate taimede mürasummutavatest omadustest, kirjeldab sellealast uurimust ning annab näiteid taimedest, mida oleks mõtet rakendada mürasummutamise eesmärkidel. 4. Alar Teemusk. 2005. Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes. Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja: prof. Ülo Mander. Tartu Magistritöös kirjeldatakse haljaskatuse kasulikke omadusi nagu näiteks temperatuuride reguleerimise ning sademeevee kinnipidamise võime. Uuritakse haljaskatuse rakendamist Eestis, mille puhul haljaskatust võrreldakse aasta jooksul bituumenkatusega. Samuti tuuakse näiteid uurimustest mujalt
gleistumise tunnused. Kuna huumushorisondi tüsedus on 30 cm ja selle alumine kolmandik sisaldab palju teravaservalist e. kulutamata korest ning B- ja C-horisondis on näha palju gleistumise märke, siis on tegemist keskmise sügavusega gleistunud rähkmullaga. 5 2.2 Rähkmuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30
Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus VAESUSE TAJUMINE SÕLTUVALT SOOST JA MAJANDUSLIKUST PINGEST Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee...
I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli
öösel me ei maga 1.3 Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Kirjutas ka oma loo raamatusse ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" : Ene Ergma, Lagle Parek, Carmen Kass, Madis Jürgen, Mart Laar, Alar Sikk, Chalice, Erika Salumäe 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor: Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
