............................................ 21 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 22 Lisa 1. Protokoll 1........................................................................................................... 23 Lisa 2. Protokoll 2........................................................................................................... 24 Sissejuhatus Valisime oma töö teemaks Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed
.....................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3
(Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubaut Cécile (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Borje Justrell (Riigiarhiiv, Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003
Siinkohal on märkimisväärne, et isegi spaatrendid rõhutavad mõistete ,,kuurort" ja ,,spaa" ühtlustamist, kui neid kasuta- takse kohati sünonüümidena. Seepärast on sobiv uurida ka nende keelelist teket: sõna ,,kuurort" tuleneb saksakeelsest liitsõnast der Curort, mis tähendas algselt iga hoonet, kus pakuti ravi. Sõna ,,spaa" pärineb ilmselt valloonikeelsest sõnast espa, mis on ,,allikas" või akronüüm ladinakeelsest väljendist Sanitas per Aquas ehk ,,tervis läbi vee", sest Vana-Roomas olid kasutusel teistsugused terminid: balnea väike suplus- maja ehk tänapäevases mõistes linnasaun, term suur ühiskondlikul otstarbel kasutatav pesemiskompleks. (Klinge 2008: 25; Tomasberg 2010; Brödner 1976: 249267) 11 Tabel 3. Peamiste globaalsete kuurortide ja spaade kontseptsioonide tulevikuasukohad Hea- Spaa- Öko- Unis- Minu Muun- Töö- Säästu-
ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema selgitamiseks on püstitatud järgmine uurimisküsimus: ,,Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?". Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded: Tutvuda teoreetiliste käsitlustega, millel on praktilist väärtust elamusel põhineva teemapargi arendamise ja lastega perede eripära seisukohast; Viia läbi uuring selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne
Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust- Sisustus kaootiliselt paigutatud Hooned: Alatskivi mõis Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva. Läbi kahe korruse ulatuv hall on kujundatud sammasrõdu ja kahe hiigelkaminaga Maailine park on suur ja paikneb vahelduvad reljeefiga maastikul, kus on 2 järve Keila-Joa mõis Keila- Joa mõis tekkis 17. sajandil. 1827. a omandas selleAlexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila- Joale 1833
rünnak ta lukku. Edasiliikumine, vaidlustest hoolimata tekib kirjanduslikke võimalusi. Võimalus kirjutada vabavärssi. Selge, et pelgalt vabavärss sedap robleemi ppoleks tekitanud. Kahtlusi selles, et vormimänguga peetakse kakspidist sisu. Avarduse märgid: - tuleb juurde uut kirjutamise ruumi, uusi võimalusi. Uusi kirjastuslikke nisse. Kui seni andis üks riiklik kirjastus välja, siis nüüd hakkab ilmuma "Loomingu" raamatukogu 1957. Selle kirjastaja Ajalehtde ja ajakirjade kirjastus. Kirjastuste mängu tulek ei ole nii tähtis - oluline see, et toimetus 50ndate lõpul kujuneb vabameelseks kohaks. Sari muutub 60ndatel tähtsaks vähemalt 2 mõttes: ilmub esimesest numbrist alates palju tõlkekirjandust. Ka kaasaegset tõlkekirjandust. - 61 ilmus Salingeri "Kuristik rukkis" jne. Muu kirjandus, mida 40,50ndate inimesed kogenud. 60ndatel sari oluline uue noore kirjanduse avaldumise kohana.
avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks. 1957 „Loomingu“ Raamatukogu – 60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt.
Kõik kommentaarid