Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamatukogu on vajalik läbi aegade (0)

1 Hindamata
Punktid
Raamatukogu on vajalik läbi aegade
Esimesed raamatukogud loodi Vana-Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi. Juba see näitab, et raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade. Võrreldes tänapäeva raamatukogusid esimeste raamatuhoidlatega, siis ei ole seal ainult raamatud, vaid saab kasutada interneti, tutvuda muusikasaalis nii vanade kui ka uuemate muusikateostega ning külastada galeriid . Mis kõige olulisem, raamatukogust on saanud nii noortele kui ka vanadele vabaaja veetmise koht.
Õpilased käitavad tihti raamatukogus selleks, et õppida rahulikus ja vaikses töökeskkonnas ning ühtlasi on neil võimalus kasutada õppetööks vajaminevaid teoseid, sõnastikke ja muid materjale. Lisaks saavad need õpilased, kellel ei ole kodus võimalust kasutada arvutit, teha kooliks vajaminevad kirjatööd raamatukogus asuvas arvutiosakonnas ning need seejärel välja printida . Hea võimalus on ka õpetajatel, kes saavad rahus ja vaikuses tunnid ette valmistada.
Pärnus on palju raamatukogusid, aga kõige suurem on neist kindlasti Pärnu Keskraamatukogu , kus on olemas lasteosakond, üldlugemissaal, muusikaosakond, perioodikasaal, Saksa lugemissaal ja kogude arenduse osakond . Lisaks on seal internet , ajalehe/ajakirja lugemissaal, galerii, näitused ja musitseerisvahendid, mida inimesed saavad igal ajal kasutada, mis teeb Pärnu Keskraamatukogust indiviididele väga vajaliku koha.
Oluline aspekt raamatukogude tähtsuses on see, et raamatuid saab koju laenutada endale sobival ajal. See on eriti oluline neile inimestele, kellel pole võimalik endale ise kõiki huvipakkuvaid raamatuid soetada. Samuti annab see võimaluse valida erinevate raamatute vahel ehk lugemishuviline saab endale laenutada mitte ainult neid raamatuid, millest ta kuulnud on vaid ka neid, mis on talle täiesti võõrad ja seda kõike täiesti tasuta.
Raamatukogud olid väga tähtsad ka kaua aega tagasi, sest kõik tarkus peitus raamatutes ja vajaminev informatsioon leiti raamatust, mitte nii nagu tänapäeval internetist. Ühtlasi oli see paik, kus sai segamatult olla, nautida rahu, sirvida paljusid erinevaid teoseid ning huvitavad endaga koju kaasa võtta.
Raamatukogud on ja jäävad inimeste elus väga olulisele kohale, sest isegi kui seal ei käida iga päev, siis aeg ajalt tuleb ette olukordi , kus ainukeseks lahenduseks on raamatukogu külastus. Möödunud aegadel oli raamatukogu aga täiesti asendamatu koht. Raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade ja jäävad selleks ka edaspidi.
Kätriin Taal 7.c klass
Pärnu Vanalinna Põhikool
Raamatukogu on vajalik läbi aegade #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katriintaal Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

INFOSÜSTEEMID
24
doc

INFOSÜSTEEMID

............................................ 21 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 22 Lisa 1. Protokoll 1........................................................................................................... 23 Lisa 2. Protokoll 2........................................................................................................... 24 Sissejuhatus Valisime oma töö teemaks Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed

Informaatika1
Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

.....................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3

Infoteadus
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

(Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubaut Cécile (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Borje Justrell (Riigiarhiiv, Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 ­ 6. november 2003

Kultuurilugu
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Siinkohal on märkimisväärne, et isegi spaatrendid rõhutavad mõistete ,,kuurort" ja ,,spaa" ühtlustamist, kui neid kasuta- takse kohati sünonüümidena. Seepärast on sobiv uurida ka nende keelelist teket: sõna ,,kuurort" tuleneb saksakeelsest liitsõnast der Curort, mis tähendas algselt iga hoonet, kus pakuti ravi. Sõna ,,spaa" pärineb ilmselt valloonikeelsest sõnast espa, mis on ,,allikas" või akronüüm ladinakeelsest väljendist Sanitas per Aquas ehk ,,tervis läbi vee", sest Vana-Roomas olid kasutusel teistsugused terminid: balnea ­ väike suplus- maja ehk tänapäevases mõistes linnasaun, term ­ suur ühiskondlikul otstarbel kasutatav pesemiskompleks. (Klinge 2008: 25; Tomasberg 2010; Brödner 1976: 249­267) 11 Tabel 3. Peamiste globaalsete kuurortide ja spaade kontseptsioonide tulevikuasukohad Hea- Spaa- Öko- Unis- Minu Muun- Töö- Säästu-

Turundus
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema selgitamiseks on püstitatud järgmine uurimisküsimus: ,,Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?". Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded: Tutvuda teoreetiliste käsitlustega, millel on praktilist väärtust elamusel põhineva teemapargi arendamise ja lastega perede eripära seisukohast; Viia läbi uuring selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne

Turism
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust- Sisustus kaootiliselt paigutatud Hooned: Alatskivi mõis Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva. Läbi kahe korruse ulatuv hall on kujundatud sammasrõdu ja kahe hiigelkaminaga Maailine park on suur ja paikneb vahelduvad reljeefiga maastikul, kus on 2 järve Keila-Joa mõis Keila- Joa mõis tekkis 17. sajandil. 1827. a omandas selleAlexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila- Joale 1833

Arhitektuuri ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

rünnak ta lukku. Edasiliikumine, vaidlustest hoolimata tekib kirjanduslikke võimalusi. Võimalus kirjutada vabavärssi. Selge, et pelgalt vabavärss sedap robleemi ppoleks tekitanud. Kahtlusi selles, et vormimänguga peetakse kakspidist sisu. Avarduse märgid: - tuleb juurde uut kirjutamise ruumi, uusi võimalusi. Uusi kirjastuslikke nisse. Kui seni andis üks riiklik kirjastus välja, siis nüüd hakkab ilmuma "Loomingu" raamatukogu 1957. Selle kirjastaja Ajalehtde ja ajakirjade kirjastus. Kirjastuste mängu tulek ei ole nii tähtis - oluline see, et toimetus 50ndate lõpul kujuneb vabameelseks kohaks. Sari muutub 60ndatel tähtsaks vähemalt 2 mõttes: ilmub esimesest numbrist alates palju tõlkekirjandust. Ka kaasaegset tõlkekirjandust. - 61 ilmus Salingeri "Kuristik rukkis" jne. Muu kirjandus, mida 40,50ndate inimesed kogenud. 60ndatel sari oluline uue noore kirjanduse avaldumise kohana.

Eesti kirjanduse ajalugu II
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks.  1957 „Loomingu“ Raamatukogu – 60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt.

Eesti kirjanduse ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun