õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. 89) Alkeen süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet 90) Alküün süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet. 91) Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.(-CHO)
poole ühist elektronpaari • Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt Elektronegatiivsus • Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma välist elektronkihti kuni 8 elektronini nende valentselektronide arvel, mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid KEEMILINE SIDE Keemiline side • Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud • Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued Keemiline side • Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Kovalentne side
Näiteid etanoolkäärimisest: taigna kergitamine, tekkiv alkohol aurustub Tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel ensüümide poolt katalüüsitavad reaktsioonid, mille käigus eraldub CO2 ja H aatomid Vahetult enne tsitraaditsüklit eraldub CO2 ning 2H. Vesinik seostatakse NAD molekuliga. Tekib NADH2/2NADH molekuli Püroviinamarihappest moodustunud kahesüsinikuline ühend, atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse Tsitraaditsüklist tulemusena tekib 20 H aatomit, mis seonduvad NAD molekulidega, saadakse kokku 10NADH2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse. Kõik vesiniku aatomid pole pärit algsest glükoosi molekulist, vaid tsüklisse sisenevast veest. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja Tsitraadistüklis lagundatakse lõplikult ka lipiidid ja aminohapped Hingamisahela tsükkel moodustunud NADH2 energia arvelt sünteesitakse ATP molekule
Mitu kuupdetsimeetrit gaasilist ammoniaaki tuleb lahustada vees, et saada 3,4 110. Arvutada võrdsest arvust süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi molekulist koosneva 448 kilogrammi 20%-list ammoniaagi vesilahust? kuupdetsimeetri gaasisegu mass. 135. Mitu boori aatomit sisaldab 1 kuupsentimeeter 0,0025-molaarset (sisaldab 0,0025 111. Leida segu koostis massiprotsentides, kui selles segus on 1,2041023 mooli 1 kuupdetsimeetris lahuses) booraksi lahust? naatriumhüdroksiidi ja 4,8161023 kaltsiumkarbonaadi molekuli. 136. Leida gaasisegu mass, mis koosneb 5,6 kuupdetsimeetrist vääveldioksiidist ja 4,48
*põlemise lõppsaadus, seega ta ei põle. Süsivesinikud ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu, Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. neil on ruumiline molekulistruktuur. *Alkaanide molekulide süsinikahela kuju võib olla sirge(siksak), hargnenud, tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv
alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga.
tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109° . Need neli sidet on - sidemed. -side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. -side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2 Süsinikahel võib olla: 1) hargnemata CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 |
1.Kirjelda vedela aine ehituse mudelit. Vedelikus on osakeste vahel üksikud tühikud, osakesed võnguvad, aga nad saavad ka oma kohalt lahkuda ja liikuda teise kohta. Aineosakeste vahelised sidemed on vedelikus nõrgemad kui tahkes aines. 2.Kirjelda tahke aine ehitusemudelit. Tahkes aines aatomid paiknevad kindla korra järgi, moodustades ruumvõresid. Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. 3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained. H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi. 4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained. 2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas. 5.Iseloomusta positiivse iooni teket. Kui aatom annab ära mõne elektroni, siis ta muutub positiivseks iooniks. Positiivse laenguga ioonis on elektrone vähem kui prootoneid. 6.Iseloomusta negatiivse iooni teket. Kui aatom saab juurde mõne elektroni, siis ta muutub negatiivseks iooniks. Negatiivse
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Seejärel osaleb POD, katalüüsides spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Peroksiid redutseerub, tekib vesi. Kasutades substraati, mis oksüdeerudes annab värvilise produkti, saab seda jälgida spektrofotomeetriliselt. Antud töös kasutatakse värvilise substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II) ehk kollast veresoolt.
*Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? - lähteained: Glükoos, ensüümid ja hapnik, millest moodustub 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit. *Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? - 2 ATP-d *Kus toimub tsitraaditsükkel? - toimub mitokondri sisemuses. *Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? - Tsit lähteained: püroviinamarihapeH2O- Lõpp-produkt: CO2, 20H+10NAD=10NADH2 *Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? - ei moodustu ühtegi ATP molekuli. *Kus toimub hingamisahel? - mitokondrite sisemembraanide harjakestes. *Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? - Hing. lähteühendid: o2, NADH2
teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit javalemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri abikaasaga. 1997 laskis Taani Rahvuspank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel oli kujutatud Bohri piipu suitsetamas.
sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(trans) Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks? Ühendeid ja ioone, mis oma peegelpildiga ei kattu Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda? sulamistemp, värvus, dipoolmoment · Millistesse kolme suuremasse rühma jaotatakse organismis leiduvad keemilised elemendid? Makroelemendid, Mesoelemendid, Mikroelemendid.
Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape)
saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. Pärast seda, kui sidemest osavõtvad aatomid on jaganud oma elektronpilvi ja on moodustunud kovalentne side, on tekkinud molekuli (aatomite paari) energia väiksem kui lähteaatomite energiate summa elektronide vahel toimuva koosmõju tõttu ja tekkinud struktuur on stabiilsem. 3.3.1. Kovalentne side, konkreetsed näited (joonis 2.25, 2.26, 2.27) Kovalentse sideme lihtsaim näide on H 2 molekul, kus 2 vesiniku aatomit moodustavad kovalentse sideme ühitades enda 1s1 elektronid ühisesse elektronipaari. Molekuli moodustumine on kujutatav järgnevalt 1s1 elektronid elektronpaar kovalentne side H + H H:H Vesiniku aatomid vesiniku molekul Kuigi selline punktesitus on tihti kasutatav kovalentse sideme kujutamiseks, ei anna ta informatsiooni elektronpilvede tiheduse jaotuse kohta molekulis. Joonisel 2.26 on esitatud
ja rasvhapetest; 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega; Nimetetakse ka triglütseroolideks; Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. Rasvhapped: Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd.
nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid-- iga C aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides Cd saavad organismid keskkonnast AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisest. valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees keem.en-- bakterid kemosüntees VALGUSEN
heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse
Kõrge temperatuuri tõttu vesi aurustub ja paiskab põleva toiduõli laiali. b) Põlev magneesium reageerib veega (täpsemalt veeauruga, mis tulekoldes moodustub) järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: Mg + H2O = MgO + H2 Selle reaktsiooni käigus eraldub soojust ja vesinik võib õhus süttida ning põhjustada plahvatuse. 2) Eeldame, et moodustuv gaas A on lihtne ühend. Olgu tundmatu elemendi molaarmass M, siis saame n mooli H aatomit sisaldava lihtsa binaarse ühendi ühe mooli kohta kirjutada võrrandi: Proovimise teel leiame, et kui n = 1, siis M = 19,0 g/mol, millele vastab element fluor. X on seega F2 ja A on HF. Kuna gaaside tiheduste suhe samades tingimustes on võrdne nende molaarmasside suhtega, peab gaasi B molaarmass olema Gaas B on järelikult O2. Reaktsioonivõrrand on: F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C I 2.
1)Planetaarmudel kujutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. Aatomi keskel asub + laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikuna neutraalne. Tuuma läbimõõt10-15m, aatomil10-10m. Avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte alfa-osakestega, osakesed põrkusid tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu kui + laeng jaguneks üle terve ruumi. 2) vastuolu planetaarmudelis-elektronid tiirlevad ümber tuuma mööda ringorbiite kiirendusega ja kiirgavad elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeli...
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüü...
3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sünteesi limiteerivaks aineks, mille juurde aste-astmelt sünteesitakse heterotsükliliste ringide struktuurid. 4. Analüüsige puriinnukleotiidide de novo sünteesi skeemi ja selgitage, a) milline ühend on AMP ja GMP sünteesi ühine prekursor IMP (inosiin-5`-monofosfaat) b) millistelt aminohapetelt pärinevad puriinide heterotsüklite neli N aatomit aspartaadilt, glutamiinilt ja glütsiinilt c) mis põhjusel on protsess energeetiliselt väga kulukas sünteesis on 5 etappi, mille käigus kasutatakse ära ATPd. 5. Puriinnukleotiidide "säästev" süntees lähtub vabadest puriinalustest ja PRPP-st. a) Deshifreerige viimane ühend ja kirjutage selle struktuur 5-fosforibosüülpürofosfaat O O P O CH2 O OH O O O
Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 6) Mis on alkoholid? Alkoholid on alkaanidest tuletatud ühendid, mille molekulis üks või enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga, mis on veesõbralikud, mis lahustuvad vees palju paremini kui alkaanid, mis ei muuda vesilahuse keskkonda. 2 Mõned alkoholid on mürgised. Tähtsaimad alkoholid on: metanool CH3OH etanool CH3CH2OH glütserool HOCHCH2(OH)CHOH 7) 100-protsendiline alkohol
1cm kuubikuks. Neg Universumisse kui singulaarsusele läheneda mingi nurga all. Pluuto kaaslased Charon, Nix, Hydra. Kuiperi vöö Päikesesüst piirkond, sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid taevakehi. Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest süsinikdioksiidist, muudest anorg ja orgaanilistest osadest. Meteooride mass väike (piljardikuul). Nime saavad, kust taeva tähtkujust tulevad. *Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun *Täht tekib gaasi- ja tolmupilvedes, kiirgavad energiat (suured rohkem), kui vesinik tuumas lõppenud, tõmbuvad kokku valgeteks kääbusteks,
seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas katalüüsib ,Dglükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liit- ehk konjugeeritud valk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk.FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Tekib ekvimolaarses koguses D- glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. POx on sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. See tähendab, et ka POx on liitvalk. POx katalüüsib
augud valentstsoonis. 27.Tavalises(puhtas) pooljuhis temperatuuri tõustes kasvab juhtivuselektronide ja aukude hulk ühesuguse kiirusega. 28.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/3biiga elektronil , mis asub kolmandal orbiidil. 29.Millised järgmistest väidetest on tõesed? 1913.aastal korraldatud Francki ja Hertzi katsed kinnitasid aatomite statsionaarsete olekute olemasolu. 30.N.Bohri aatomiteooria kirjeldas adekvaatselt vaid vesiniku aatomit. 31.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite elektronid on ühised kogu süsteemile. 32.Ioonne side erineb teistest keemilistest sidemetest selle poolest, et üks atom on *omandanud* teise aatomi elektroni ning muutunud seega negatiivseks iooniks. 33.Energiatsooniks tahkises nim. elektronide lubatud energiate vahemikku.
RASV elutähtis ühend, mis koosneb glütserooli ja pikema ahelaga karboksüülhapete jääkidest VALK elutähtis ühend, mis koosneb aminohapete jääkidest AMINOHAPE keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino- kui ka karboksüülrühma ÜHINEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatom asendab keemilise ühendi koosseisus olevat teise elemendi aatomit LAGUNEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a muutub MITTEREDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a ei muutu POLÜMEER aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide lõikudest ISOMEERIA nähtus, mille korral ainetes on samad aatonid ja ühesugune arv samu aatomeid ning erinevad struktuuri poolest (FTW)
5. Aatomi ehitus ja aatomite suurus Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üks. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast, mis paikneb aatomi keskel ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka.ikuna või molekulideks liitununa. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli.
µ m0 = . NA 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on vee (H 2 O) molaarmass? Lahendus. Lähtume vee keemilisest valemist H 2 O, mille kohaselt veemolekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Keemiliste elementide perioodilisuse tabelist saame aatommassidest vesiniku ja hapniku molaarmassid µ H = 1 g/mol = 0,001 kg/mol , µO = 16 g/mol = 0,016 kg/mol . Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O = 2 µ H + µO = ( 2 0,001 + 0,016 ) kg/mol = 0,018 kg/mol. Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
03. Teoreetilised alused. Glükoosisisaldu määramiseks kasutataske meetodit, mis põhineb kahe ensüümi kasuutamisel. Need on glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD). GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mille abil glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis.
neerukivide tekkimist. *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R-OH)). *Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Tegemist on Karboksüülhappetega, mille alküülradikalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. *Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Karboksüülhapped- Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada
Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutatud korrapärasesse ruumvõresse? Difraktsioonikatsete abil. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Kui kristallis on ühinenud N aatomit, hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks. Kehtima jääb Pauli tõrjusetusprintsiib. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuhtivuse järgi? metall(juht), pooljuht, dielektrik 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Metallid ja pooljuhid neelavad valgust, dielektrikud on läbipaistvad. Dielektrikutes ja pooljuhtides on kõrgeim hõivatud tsoon. Metallides on kõrgeima hõivatud taseme tsoon vaid osaliselt täidetud
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eraldunud järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahela reaktsioonid neis vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest
MOOLARVUTUS n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv
0,25 mol 22,4 dm 22,4 mol m = n • M = 0,25 mol • 44 g/mol -li g 8. Kui suur ruumala on 9,2 g lämmastikdioksiidil? m = 9,2 g n = 0,2 mol 46 — mol V = n • 22,4 = 0,2 mol • 22,4 dm3/mol = 4,48 dm 9. Mitu aatomit on I g vääveltrioksiidis? lg aatomite arv = ? = 0,0125 mol M g 80 — mol N =n• = 0,0125 mol • 6,02 1023 = 0,075 • 1023 (molekuli) Ühes molekulis S03-s on kokku 4 aatomit. aatomite arv = 4 • 0,075 • 1023 = • 1 022 (aatomit) 18.4. Arvutused reaktsioonivörrandite järgi I
allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv.Tavatingimustes kõige stabiilsem rombiline väävel, mis koosneb tsüklilistest molekulidest ja kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit. Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C. Edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt stabiilsem olek.Väävel polümeriseerub kui vedelat väävlit valada külma vette ehk siis kui teda jahutatakse kiirelt. Tulemuseks on plastiline, amorfne aine, mis koosneb spiraalsetest ahelatest
abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel, mitme ühise elektronpaari abil. Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest.
Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemale minnes aatom neelab energia portsjoni kvandi aatomit ja kõrgemalt madalamale ta kiirgab. 5. Millal vesinikuaatom kiirgab: UV-kiirgust, nähtavat valgust, infrapuna kiirgust Vesinikuaatom kiirgab UV- kiirgust, siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile. Nähtavvalgust tuleb siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile Infrapuna tuleb siis kui kõrgemalt tuleb kolmandale, neljandale, viiendale orbiidile 6. Miks vesinikuaatomi kiirgusspektris on ainult 4 joont.
värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud
ja keerulised. Nanotehnoloogia · Nanotehnoloogias kasutatakse materjale niivõrd väikeste osakeste tasemel, kus nad käituvad teistmoodi kui niiöelda suures olekus. · Nanoteaduse mõõtühikuks on nm ja see on üks miljardik meetrit (vrd juuksekarv: 50000nm) · Sellise suurusega mehhanismid kasutavad ära nähtusi ja struktuure mis on võimalikud ainult molekuli või mõne aatomi suuruses mõõtkavas. · Sellel pikkusel lasevad ennast paigutada umbes viis kuni kümme aatomit. · Materjalid, mis on nanoosakestega kaetud, suudavad end kaitsta kauem kui tavalised silikooni, õli või akrüüliga töödeldud esemed. Kriimustuskindlad klaasid · Kriimustuskindlate prilliklaaside valmistamisel kantakse nanoosakesed klaaspinnale. · Selliseid klaase võib kriimustamata puhastada isegi terasvillaga. Tillukesed osakesed on nii väikesed, et nad ei murra ega peegelda valgust, vaid lasevad läbi. Isepesevad aknaklaasid · Aknaklaas on kaetud õhukese
Orgaaniline keemia 1. Orgaanilise keemia olemus · Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega o Elusorganismidest pärinevate ainete keemia · Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet ...
kuupäev: 4.04.2012 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosi kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensäämide glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosi ka teiste teendavate suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist hapniku toimel glükohappeks. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Peroksüdaas on koostisest ka liitvalk ja selle toimel leiab aset spetsiifiliste substraatide oksüdeerumine H2O2-lt pärineva hapniku abil. Oksüdeerides, mõned substraadid anaavad värvilisi produkte
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid ...
ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOx sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. OH OH H O OH H O H GOD H OH H + O2 OH H O + H2O 2 HO H (FAD -> FADH2) HO
Ba, Cs Ra, Sr vähem prootonesuurem r vähem el.kihteväiksem r O, F vähem prootonesuurem r I, Cl Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r rohkem el.kihtesuurem r B, Li rohkem prootoneväiksem r A B C 1s22s22p6 1s2 1s22s22p2 Ne, F-, Na+ He, N+5, Li+ Milline osake iseloomustaks süsiniku aatomit, süsinikuaniooni, süsinikukatiooni? Kirjuta vastavad Elektronvalemid! Millistele osakestele vastaksid veel Tema aniooni ja katiooni valemid? Vastus: aatom-C, anioon-A, katioon-B Määra, millise osakesega on tegemist! 1) +19|2)8)8) 1) K+ 2) 1s22s22p5 2) F 3) 3) Ne, F-, O2-, Na+ 1s 2s 2p 4) +15|2)8)8) 4)P3- 5) +3|2)1) 5) Li 6) [Ne]3s23p64s23d104p3 6) As
Märgista küsimus Küsimuse tekst Aine väikseim osake on: Vali üks: 1. molekul 2. aatom Tagasiside Õige vastus on: aatom Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keemiliste elementide perioodilisustabelist suure enamuse moodustavad: Vastus: metallid Tagasiside Õige vastus on: metallid Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Laenguga aatomit nimetatakse: Vali üks: 1. ioon 2. isotoop Tagasiside Õige vastus on: ioon Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrilise laenguga elementaarosakesed on: Vali üks või enam: 1. prootonid 2. elektronid 3. neutronid Tagasiside Õige vastus on: elektronid, prootonid Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõikidele metallidele omane nähtus on polümorfism. Vali üks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
