Kvantfüüsika mõisteid (1)

1.Schrödingeri võrrand- kvantmehaanika põhivõrrand, kirjeldab mikroosakeste liikumist.
2. Mikromaailma täpsuspiirangud- osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui ühe suuruse täpsust suurendada, kaotatakse teise suuruse täpsus.
3.Millal elektron satub potentsiaalbarjääriga kokku-
4.Elektroni isel kvantarvud- n- peakvantarv , l-orbitaalkvantarv, m1- magnetkvantarv ja s-spinnkvantarv
5.Kvantarvude sisu, mida näitavad- määravad elektroni olekud
6. Spinn - Elektronile(ja teistele elemntaarosakestele) omast sisemist magnetismi iseloomustab osakese spinn.
7.Selgita tõrjutusprintsiibi sisu(Pauli printsiip)- samas aatomis ei saa olla kahte ühesugust elektroni.
8.Ioonside,keemiline side. Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides
9. Energiatsoon - Elektronide lubatud energiate vahemik.
10.Miks metallid on head elektrijuhid-metalli korral on pooltäidetud juhtivus ja valentsoon, on piisavalt elektrone ja alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada.
11.Mida kujutab endast keelutsoon ?
12.Selgita doonor ja aktseptorlisandi  olemust.
13.Iseloomusta dielektrikuid . on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii  tahked , vedelad kui  gaasilised . Elektriväli tekitab dielektrikusdielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna  kummit , klaasi ja õhku.
14. Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide arvuga väliskihil
SIIT ALATES ON LAUSED VIHIKUST
15. Bohri aatomiteooria statsionaarsete olekute postulaat väidab, et aatom võib viibida püsivalt vaid teatud diskreetse energiaga statsionaarsestes olekutes.
16.Bohri aatomiteooria lubatud orbiitide postulaat väidab, et aatomi statsionaarsetele olekutele vastab el tiirlemine teatud kindlatel lubatud orbiitidel./ Lubatud orbiitidel on el liikumishulga momendi arvväärtus kordne Plancki konstandiga.
17.Bohri aatomiteooria kiirguse postulaat väidab, et üleminekult ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) energiakvandi.
18.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/2pii elektronil , mis asub kolmandal orbiidil.
19.Louis de Brogile hüpoteesi kohaselt võib iga liikuvad elementaarosakest käsitleda kui lainet, mille lainepikkus on pöördvõrdeline osakese liikumishulgaga.
20.Erinevalt klassikalisest füüsikast võimaldab kvantmehaanika mikroobjektide uurimisel ennustada vaid sündmuste toimumise tõenäosust.
21.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite el ühised kogu süsteemile
22.Metallilise sideme iseloomulikuks tunnuseks on see, et iga aatomi üks või mitu el on ühildatud kõigi metalli aatomite poolt.
23.Pooljuht kujutav endast tsooniteooria seisukohalt tahkist, mille keelutsooni laius on väiksem kui 3 eV
24. Tahkises on aatomid omavahel seotud elektromagnetilise tõmbejõu vahendusel.
25. Juhvtivuselektronide arv on võrdne „aukude“ arvuga ainult puhastes pooljuhtides.
26. Tavalistes (puhastes) pooljuhtudes on laengukandjateks el juhtivustsoonis ja augud valentstsoonis.
27.Tavalises( puhtas ) pooljuhis temperatuuri tõustes kasvab juhtivuselektronide ja aukude hulk ühesuguse kiirusega.
28.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/3biiga elektronil , mis asub kolmandal orbiidil.
29.Millised järgmistest väidetest on tõesed?
1913.aastal korraldatud Francki ja Hertzi katsed kinnitasid aatomite statsionaarsete olekute olemasolu.
30.N.Bohri aatomiteooria kirjeldas adekvaatselt vaid vesiniku aatomit.
31.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite elektronid on ühised kogu süsteemile.
32. Ioonne side erineb teistest keemilistest sidemetest selle poolest, et üks atom on *omandanud* teise aatomi elektroni ning muutunud seega negatiivseks iooniks.
33.Energiatsooniks tahkises nim. elektronide lubatud energiate vahemikku.