Keemilised sidemed. (2)

Keemia kordamisküsimused
Seleta mõisted :
Iooniline side – Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall.
Kovalentne side – Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall.
Metalliline side – Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall.
Vesinikside – Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Elektronegatiivsus – Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
Iooniline side : ∆ * ≥ 1,9
Kovalentne mittepolaarne : ∆ * = 0
Molekulorbitaal – Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal.
Kordne side – Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel, mitme ühise elektronpaari abil.
Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
Elektronoktett – Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett.
Ioonkristall – kristall , mis koosneb vastaslaenguga ioonidest.
Molekulaarne aine – Molekulidest koosnev aine.
Mittemolekulaarne aine – Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine.
Küsimused :
Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks.
Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole.
Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket.
Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad.
Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel.
Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud.
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7.
Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi.
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad.
Mittemolekulaarsed ained – koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad ). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete erinevust.
Enamasti ei teki molekulide vahel keemilist sidet. Kui aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral.
Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil.
Selgitada, miks väärisgaasid esinevad üksikute aatomitena, kuid teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks.
Väärisgaaside aatomitel on väliskihis enamasti kaheksa elektroni ja seetõttu on ta püsivas olekus. Väärisgaasid on just üksikaatomitena oma kõige püsivamas olekus. Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda.
Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud.
Kuidas moodustub vesinikside ?
Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel.
NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi , täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.