õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur. Hapniku füüsikalised - gaas, värvusetu, ei juhi elektrit, lõhnata, maitseta, keemtemperatuur 183 C. Lämmastiku füüüsikalised - gaas, värvuset Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust. Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Vesinikhalogeniid HHal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees. Soolhappe
-)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud he vi mitu elektroni. -)Negatiivne ioon on aatom, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL -)Tavaliselt on keha kikide negatiivsete laengute summa vrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, eldakse et keha on elektriliselt neutraalne. -)Keha on positiivselt laetud, kui tal esineb elektronide puudujk. -)Keha on negatiivselt laetud, kui kehal on liigseid elektrone vrreldes normaalse olekuga
Nimeta neli kvant arvu, mis iseloomustavad aatomit. (iseloomusta) n-peakvantarv (suvaline täisarv) l-orbitaalkvantarv (iseloomustab elektroni liikumishulga moment) m1-magnetkvantarv 8iseloomustab elektrooni liikumishulga suunda) m2-magnetkvantarv (iseloomustab elektrooni pöörlemist) Mida kujutab endast Balmeri seeria? Balmeri seeria kujutab endast energia kiirgumist mistahes 9-st kvantolekust 2. Kvantolekusse. Kvandi kiirgamisel tekivad erinevad värvid. Nt. 9 kvandilt 2. Mines tekib violetne värv jne. Sõnasta Bohri postulaat 1)Aatom võib olla statsionaarses olekus püsivalt, mitte neelates ega kiirates energiat 2)aatom kiirgab või neelab energia kvandi, kui ta läheb ühest statsionaalsest olekust teise Milliste järelduste põhjal koostas Rutherford oma aatomi mudeli? 1)Aatomis peab olema väga palju vaba ruumi 2)Aatomi mass on koondunud väga väiksesse ruumi ossa Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi oll...
Kust on metallid pärit? Tänapäeval tuntud 112-st elemendist on 90 metallid ja vaid 22 on mittemetallid. Looduses leidub neist 112-st 92 elementi, mis omavahel ühinedes moodustavad nii looduses esinevaid kui ka tehislikult saadavaid ühendeid. Kas need 20 tehislikult saadud elementi on metallid või mittemetallid? Kõikide elementide sisaldus Maal, st. lito-, atmo- ja biosfääris, ei ole ühesugune. Et Maal on kõige suurema massiga ja samal ajal kõige elemendirikkam osa litosfäär ehk maakoor, siis on see ka enamiku elementide või lihtainete saamise varamu. Kõige levinum element maakoores on hapnik, kõige levinum metall - alumiinium - on levikult elementide seas kolmandal kohal. Ent üksikute elementide sisaldus maakoores ei iseloomusta nende kättesaadavust. Näiteks leidub kulda, indiumi ja reeniumi maakoores ühepalju. Kulda tunti juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist, indium avastati alles 1863. aastal ja...
millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid. Lained täisarv kordsed. Kvantarv-iseloomustab elektroni võimalikku seisulainet (3). n-peakvantarv(määrab ära energia nivoo kuhu
tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik, oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega
● See tähendab, et nad kaovad ja nende massid muutuvad energiaks. ● Energia vabanemisel tekib silmi pimestav valgussähvatus. LEIDUMINE UNIVERSIUMIS ● Satellitide abil läbi viidud eksperimendid on leidnud tõendid positronide ja antiprootonite leidumisest kosmilises kiirguses, kuigi nende arv moodustab vähem kui 1% kosmilises kiirguses olevatest osakestest. TEHISLIK TOOTMINE ANTIVESINIK ● Aastal 2011 jõuti CERNis läbimurdeni - püüti kinni 309 antivesiniku aatomit ning suudeti neid kinni hoida ligi 1000 sekundit ehk umbes 17 minutit. KASUTUS MEDITSIINIS ● Antiprootonitel on potentsiaali ravida teatud tüüpi vähki. KÜTUSENA ● Suurema tiheduse tõttu oleks antiainet kütusena kasutatavatel kosmoseaparaadil kordi suurem tõukevõime kui tavalistel kosmoseaparaatidel. KASUTUS RELVANA ● Külma sõja ajal toetas USA lennuvägi antiaine kasutamist tuumarelvade aktiveerijana. ● 1 kg antiaine annihilatsioonil vabaneks 1,8
Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras.
elektronorbital ruumi osa, kus elektron viibib kõige sagedamini oksüdatsiooni aste arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis katioon positiivse laenguga ioon anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side polaarne kovalentne side- elektronid mittepolaarne kovalentne side- ioonid ja aatomid vesinik side- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikaatomiga
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks
summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z , Z kogu tuumalaeng, varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius metalliline raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu;
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B
C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H
summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus – määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel – rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis;
toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid Aeroobne glükoloos – hapnikku on piisavalt Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele Eraldub 20 vesiniku aatomit, mis pärinevad vaheetapist, järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli (mis suunduvad hingamisahelasse);
Biokeemia Süsivesikud (sahhariidid) Ühendid, mida saame vaadata süsiniku ja vee hüdraatidena (Cn(H2O) m. Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3
Samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Osmiumtetraoksiid Osmium on saanud oma nime osmiumtetraoksiidi lõhna tõttu. Osmiumtetraoksiid on niivõrd rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Puhas osmium on sinakashall, aga tema pulber sinakasmust. Osmiumpulbri ebatavalised omadused seisnevad veel ka selles, et ta ühineb juba tavalisel temperatuuril õhu käes aeglaselt hapnikuga. Seejuures liidab üks osmiumi aatom neli hapniku aatomit. Osmiumtetraoksiidi sulmistemperatuur 48 C ja keemitemperatuur on 130 C . Seejuures tekib aur, mis mõjub halvasti limaskestale. Osmiumtetraoksiidi aurud on eriti ohtlikud silmadele, kun nad võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi aurudel on spetsiifiline lõhn. Mõned uurijad võrdlevad seda roiskunud rõika lõhnaga. Erilist osmiumis ja pildid: Osmium on ainus metall millel on lõhn. Samuti on ta suurima tihedusega metall. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike
Halogeenühendid polümeeride lähteainena Vinüülhalogeniidid ehk vinüülühendid on alkeenidest tuletatud halogeeniühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega. Suurima praktilise tähtsusega on neist kloroeteen ehk vinüülkloriid (C2H3Cl) ja tetrafluoroeteen (C2F4). Polüvinüülkloriidi moodustumine vinüülkloriidi polümeriseerumisel (Jooniseallikas: http://kottan- labs.bgsu.edu/teaching/workshop2001/chapter7.htm )
6. Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? Possible Answers A. Puhtad metallid on monokristalsed B. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused C. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkides D. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkema 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Possible Answers A. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomit B. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kris C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Süsiniku sisaldusega üle 0,6 % mittelegeerterasest tooteid, lagunemise martensiidiks B. Astekarastusel kasutatakse kahte erineva jahutusvõimega j Possible Answers C
kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1
Rida üks (II) 1. Tähtsamad E-vitamiinid: nimtetused, kus leidub, funktsioon. Tokoferoolid, tokotrienoolid. Rasvhades lahustuvad õlid(KRITALSED ESTRID). Leidub rikkalikult taimeõlides, eriti nisuidude õlis(130 mg / 100g). Toidu antioksüdant. 2. Kilpnäärmehormoonid: Koostise iseärasus, põhimõte. Joodisisaldavad ühendid. Molekul sisaldab 1 kuni 4 joodi aatomit. Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Noortel on kilpnäärmehormoonide foon kõrgem, seega f 3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga
glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad.
Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. *Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. *Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksü-, okso- või alkoksürühmad. Isopreeni molekulile vastavad struktuuriüksused võivad olla aine molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: 3(3)=H2 või 2=(3)-2H2 või [CH2(3)=H2]n , kus n=1, 2, 3 jne Terpenoide võib vaadelda ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene
FUNKTSIONAALRÜHM aatomid ja aatomite rühmad, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. ALKAAN orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust ning sisaldab ainult üksiksidemeid. HALOGENOALKAAN orgaaniline aine, mille koostises oleb halogeen on otseselt seotud süsiniku aatomiga. ALKOHOL orgaaniline aine, mis sisaldab hüdroksüülrühma -OH. AMIIN ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 vesiniku aatomit on asendunud alküülrühmaga. ALKEEN ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet, ALKÜÜN ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. ALDEHÜÜD orgaaniline aine, mis sisaldab aldehüüdrühma -CHO. KETOON orgaaniline aine, mis sisaldab ketorühma -CO. SAHHARIID EHK SÜSIVESIKUD orgaanilised ained, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku ning O ja H suhe on sama nagu vees. KARBOKSÜÜLHAPE orgaaniline aine, mis sisaldab karboksüülrühma -COOH.
Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. Alküün küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO). Ketoon ühend, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga.
Erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin. Transportvalke leidub ka vereplasmas. *Glükoosi molekul erineb fruktoosi molekulist selle poolest, et glükoosi molekulis on aldehüüdrühm aga fruktoosi molekulis on ketorühm. *Võrrelge omavahel aminohappe ja rasvhappe molekulide üldist ehitust. Rasvhapped on atsüklilised monokarboksüülhapped, millede molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 C aatomit. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on alfa-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom, karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. *Replikatsiooni on protsess, mille tulemusena tekib 2 ühesugust DNA molekuli. *Nimetage oligosahhariide, mida teate ning kirjeldage lühidalt nende ehitust. Oligosahariidid ehk disahariidid koosnevad kahest kuni kümnest omavahel glükosiidsidemega ühendatud monosahariidi jäägist. Maltoos, laktoos, sahharoos.
(O2!!) (36 ATPmax!) glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli ( joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli. (Aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape – CH3COCOOH – (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD – nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees.) Tsitraaditsükkel – glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad
glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad.
ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA). II OLIGOSAHHARIIDID
Planetaarmudel kjutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma, nagu planeedid ümber Päikese. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset saranasust ning taastavatust: tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva spektraa...
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon...
Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul...
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone.
lagune ühtegi. Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette, võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud. Kasti pannakse kass, Geigeri loendur, servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks lagunema, käivitab loendur servomehhanismi, mis omakorda purustab mürgiballooni. Seejärel suletakse kast tunniks ajaks, misjärel vaadatakse, mis seal sees on. Teoreetiliselt, peaks kastis olema kas elus või surnud kass. Kui ta on elus, siis järelikult aatom ei lagunenud ja vastupidi. 7.Kuidas on eelmises punktis nimetatud katse seotud Schrödingeri võrrandiga.
10. Molaarmass- molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad. 11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides. Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit. Seda väärtust nim. Avogadro arvuks ja tähistatakse NA. Aine hulga ja massi vaheline seos: n= m/M 12. Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga. 13. Isomeeria- nähtus, kus mitmel ühendil on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitiivne koostis ning molekulmass, kuid erinevad omadused. Nt: etanool (C2H5OH) ja dimetüüleeter (CH3OCH3) 14. Ioon- moodustub aatomi eletronide liitmisel või loovutamisel. Esimesel juhul tekib neg
· Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hemoglobiin sisaldab raua aatomeid. Taime lehe struktuur sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll 3. anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 . FOSFAADUTIOONID: DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirsut. 4. Orgaanilised ained rakkudes
Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hinga...
Ruterfordi teisi tulemusi: - Vesiniku aatomi tuuma laeng +e - Heeliumi aatomi tuuma laeng 2e - Kulla aatomi läbimõõt 3'10 astmes -15 m AATOMI SUURUSJÄRK u. 10 astmes -10 m TUUMA SUURUSJÄRK u. 10 astmes -15 m ELEKTRONI VAADELDAKSE PUNKTMASSINA, SETS SUURUS POLE TÄHTIS Prootonid + neutronid = nukleonid Tuumas pos prootonid ja neutraalsed neutronid ELEMENTAARLAENG kõige väiksem laeng looduses u. 1,6 * 10 astmes -19 C Laenguarv Z on kõige tähtsam aatomit isel suurus. Z = elemendi järjek nr = prootonite arv = elektronide arv Planetaarmudeli vastuolu ringjooneliselt liikuvad objektid kiirendavad ja kaotavad energiat. MIKROMAAILMAS KEHTIVAD SEADUSPÄRASUSED, MIS EI SOBI MAKROMAAILMA Postulaadid (Bohr) 1. aatom omab kindla energiaga ajas muutumatuid olekuid ( st et elektronid saavad olla vaid kindlatel orbiitidel) 2. aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel ( kui läheb üle ühelt tasemelt teisele)
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20
5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoksriboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. ***maltoos e linnasesuhkur idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi; 2 glkoosijki. moodustub
Rasvhapped Stefani Kask Keemia, 12A, PMG Mis on rasvhape? Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse
Hüdrofoobsed ained ei lahustu vees. Hüdrofiilsed ained lahustuvad vees. Sahhariidid ehk süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained/ühendid. · Taimed valmistavad oma eleutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiallikana. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Monosahhariidi molekulis on 6 süsiniku aatomit. Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos
· Teemant on kõige kõvem looduslik aine. · On värvuseta kristallilne aine · Aatomid on kovalentses tetraeedrilises võres, üksteisest võrdsetel kaugustel. · Teemant ei sula, kõrgel temperatuuril muutub grafiidiks. · Vabadelektronid puuduvad · Elektrit ei juhi. Grafiit · Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt kihiti. · Side kihtide vahel on nõrk. · On üks pehmemaid looduslikke aineid. · Omavahel on seotud kolm süsiniku aatomit. · Juhib elektrit. Oksiidid ja nende derivaadid · Süsinik moodustab tavatingimusel vaid neli stabiilset oksiidi CO, CO, CO ja CO CO ehk süsinikmonooksiid · Värvusetu, õhust veidi kergem, lõhnatu, väga mürgine põlev gaas · Rahvakeeles on see vingugaas. · Sissehingamisel seob CO veres hemoglobiini püsivaks ühendiks, tänu sellele tekib kudedes hapnikunälg. CO ehk süsinikdioksiid · Värvusetu, õhust 1,5 korda raskem, hapuka lõhnaga
Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on tähtede energiaallikaks. Maa peal on tuumasünteesiks vajalikke tingimusi raske luua, sest selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis ületaks energiabarjääri. Mida raskem materjal, seda suurem energiabarjäär. Sünteesi teostamiseks ongi vaja ületada energiabarjäär ja viia tuumad üksteise lähedale. Tuumasünteesi potentsiaal on teada juba 1920. aastast, kui avastati, et 4 vesiniku aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks Heeliumi aatom. Sünteesitud elemendid on väga ebastabiilsed ja elavad kõigest murdosa sekundist. Hobifusioneerideks nimetavad end inimesed, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid. Selliseid inimesi oli 2010 aasta seisuga 38, nende hulgas nt üks koristaja ning üks 14-aastane kooliõpilane. · Energiabarjääri ületamine ja tuumasünteesi reaktsioonitüübid Esimeseks tuumasünteesi reaktsioonitüübiks on tuumade kiirendamine
Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2
Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19 Prooton 1,6726231*10-27 +1,6*10-19 Neutron 1,674928*10-27 0 Tavaolekus on aatom elektriliselt neutraalne. Seega peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured, aatom sisaldab palju tühja ruumi. 22.11.12 5 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 1. Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma. Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. 2. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber
Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kriitilise massi ehk piisava arvu U-235 aatomite olemasolul. Seejuures on iga 1000 looduslikult esineva uraani aatomi hulgas ainult seitse U-235 aatomit. Ülejäänud 993 aatomit on U- 238. Uraani puhastamine Peale kaevandamist viiakse uraan tehasesse, kus ta purustatakse ning seejärel jahvatatakse peeneks pulbriks. Keemilise protsessi abil see pulber puhastatakse ja sellest saab "kollane kook", nimetus tuleneb selle kollasest värvist. Kollane kook koosneb 60-70% ulatuses uraanist ja ta on radioaktiivne. Seejärel hakatakse uraani rikastama - nii suurendadatakse U-235 aatomite arvu. Selleks lahustatakse
11. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on kõige väiksem looduses eksisteeriv laeng. 12. Kus asub elektron, prooton, neutron? Milline on nende laeng? Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad kindlatel orbiitidel negatiivse laenguga elektronid. Kuna prootonite ja elektronide laeng ud on võrdsed, siis aatom tervikuna laengut ei oma. 13. Mis on positiivne ioon? Aatomit, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 14. Mis on negatiivne ioon? Aatomit, mis on liitnud endaga elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 15. Kuidas kandub positiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale ja kuidas negatiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale? 1) Negatiivse laenguga keha ühendamisel nautraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma laetud kehalt neutraalsele kehale.
võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. O-a on alati 0 Liitaine - aine, mis koosneb mitmest erinevast keemilisest elemendist Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mitemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained) Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
