Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisteid keemiast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad  süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. 
σ-side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel,   kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel.
tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom , mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse.
süsivesinikud- on keemilised ained, mille  molekul  koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat
alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult σ-sidemeid.
triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele.
nomenklatuur -reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid.
asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm.
struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis.
isomeerid-  ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga.
hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega.
hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
radikaal- osake, millel on paardumata elektron.
pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel.
halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või
aatomitega,enamasti vedelikud või tahked , harva gaasid, veest raskemad , hüdrofoobsed.
ahelaisomeeria - tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.
asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides.
osalaeng - on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-), iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
elektrofiil - ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter
elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning positiivne laen või osalaeng.
nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter.
nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm(nt kaksikside või aromaatne ring)
ründav osake- on  reaktsiooni alustav osake, asendusreaktsiooni korral nukeofiil.
reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus.
lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonis.
katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel.
väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake
nukleofiilne asendus- asendus, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega .
alkoksiidioon- alkoholi kui happe anioon.
freoonid - klorofluoroalkaan.
pestitsiidid -haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
alkohol- orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (— OH).
alkoholaat- alkoholi kui happe sool.
funktsionaalne rühm- heteroaatomeid (ka C,N,O või Hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga.
eeter - orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R.
Mõisteid keemiast #1 Mõisteid keemiast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor haldii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID
2
doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatom

Elementide keemia
Keemia mõisted
1
docx

Keemia mõisted

IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt ­orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ­ ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesug

Keemia
Halogeenid
2
docx

Halogeenid

H A L O G E E N I D (mõisted) IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt ­orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ­ ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis

Keemia
Halogeenide mõisted
1
docx

Halogeenide mõisted

HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend ­ orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil ­ on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter ­ on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon ­ nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil ­ on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja ­ laeng 8)nukleofiilne tsenter ­ on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või ­ laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon ­ elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal ­ kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter ­ aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni k?

Keemia
Ainestruktuur
2
doc

Ainestruktuur

KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine ­ koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia ­ uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria ­ nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria ­ isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria ­ süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria ­ kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ­ ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria ­ erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik ­ koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). Areen ­ aromaatsete ?

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun