Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
• Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral • Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus);voolab ühtlase joana • Esmaabi: peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale; aseta kahjustunud kohale side (rõhkside). Traumapunkti siduma (ja vajadusel õmblema). ARTERIAALNE VEREJOOKS
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3
oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda Kannatanu on koomas või teadvuseta. Kannatanul puudub neelamisrefleks. Kannatanu on tarbinud söövitava toimega mürki. Kannatanu on alla kuue kuu vana. Oksendamise kutsuvad esile: oksejuur apomorfiin seebilahus mehhaaniline stimulatsioon Kui kannatanul ei taastu peale esmaabi andmist normaalne enesetunne või Te ei oska esmaabi anda, siis tuleb helistada mürgitusliinile 16662, mis on avatud argipäeviti kell 9.00 - 17.00. Muudel aegadel tuleb helistada hädaabi lühinumbril 112. Kasutatud allikad http://www.16662.ee/myrgistusriskid.html http://www.dolceta.eu/eesti/Mod3/spip.php?a rticle245 www.med.ut.ee/orb.aw/class.../id.../Akuutse+ mürgistuse+ravi+aspektid.ppt http://www.farmakognozja.farmacja.pl/baz_s uro/zdjecia/r_ipec_5.jpg
1. Kui on tegu suurema haavaga ,siis surud haava servad käega kinni ja tõstad jäseme ülesse, seejärel asetad haavale rõhksideme. Kui tegemist on väiksema haavaga, siis puhastad desinfitseeriva vahendiga ning asetad haavale steriilse sideme või plaastri. 2. Ulatuslik põletusepind tuleb katta steriilse mähisega, kui seda pole, siis puhta rätikuga ja kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Väiksemate põletuste korra pihustada pantenooli või kasutada põletusvastaseid geele. 3. Tuleb kindlaks teha põletushaava ulatuslikkus, tuleb jahutada põlenud kohta voolava külma vee all vähemalt 15 minutit, vajadusel tuleb korrata protseduuri või kasutada muid jahutamise mooduseid. Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4. Jahutan põletanud haava voolva külma vee all, teen kindlaks põletuse ulatuslikkuse ning vastavalt sellele kas, siis pöördun arsti poole või kasutan esmaseid vahendeid põlet...
• MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA • KÜLM – HOIA VIGA SAANUD KOHTA KÜLMA VEE ALL VÕI ASETA PEALE KÜLMKOTT • KÕRGEMALE – HOIA VIGASTATUD KOHTA SÜDAME TASANDIST KÕRGEMAL PEATRAUMA JA ESMAABI • PEATRAUMA TEKIB TAVALISELT KUKKUMISEL VÕI MINGI KÕVA ESEMEGA VASTU PEAD LÖÖMISEST • KUI KANNATANU EI TUNNE PEALE VALU MIDAGI, ANDA TALLE RAHU. • JÄLGI 24 TUNDI • KUI KUKKUMISE VÕI LÖÖGI TAGAJÄRJEL ON TEKKINUD HAAV, TULEB SEE SIDUDA • PANE KANNATANU LAMAMA STABIILSESSE KÜLILI ASENDISSE • OLE VAJADUSEL VALMIS ELUSTAMISEKS PEATRAUMA KORRAL KUTSU 112 • KUI TEKIVAD JÄRGNEVAD NÄHUD: • PEARINGLUS, TASAKAALUHÄIRED • TUGEV PEAVALU
ESMAABI KARP REISIL Ninakinnisuse jaoks: Xymelin Methol; Sudafed tabletid. ............................................................................................................................................... . Kurguvalu jaoks: Decatylen. ............................................................................................................................................... . Peavalu ja palaviku jaoks: Ibuprofeen 400; Paratsetamol 500. ............................................................................................................................................... . Kõhuvalu ja lahtisuse jaoks: söetabletid; Espumisan (kõhupuhitused); NO-SPA. ............................................................................................................................................... . Iivelduse jaoks: reisitabletid Joy-Ride. ..........................................
ESMAABI KARP KODUS Köha jaoks: ACC 200; Brontex tabletid; Ambroxol Sandoz (röga lahtisti); Isla Mint. ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ... Nohu jaoks: Xymelin Methol; Xymelin Seesam; Sudafed tabletid; Humer 150. ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova ESMAABI NARKOOTIKUMITE ÜLEDOOS Refereraat Õppejõud: Eduard Gusarov Tallinn 2014 TUNNUSED. Tavaliselt inimene kes on narkootikumitega mürgistanud, lamab või asub istuvas seisundis ja ei anna elumärke. Ohvri nägu muutub siniseks hapnikupuuduse tõttu. -teadvuse kaotus -oksendamine ja kopsudesse okse hingamine -hingamise lõpetamine -pulssi kaotamine.
Kopsupõletik ja bronhiit Sageli on tegemist viirusjärgse tühistusega. Põhiliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.Kuid ei ole välistatud pneumoonia. Kumera käega taguda röga seljast lahti. Prospan, promexin. Kui köha tekib, tuleb võtta vabapäev. Hommikul ärgates iga 3tunni tagant sooja sulavõid, teelusika täis. Bronhiidi ja kopsupõletiku vahel on paranemis päev. www.rkelu.ee esmaabi Laringiit – viiruse+ allergia tagajärjel tekkinud kõriturse 0-5 aastastel Sageli 7.elukuust – 5.eluaastani infektsioonid millele lisandub imuunsüsteemi regulatsiooni häire. Spatsiline laringiit algab tavaliselt öösel, kõigesagedamini kella 00.02 – 00.04 ajal. Lapsel võib olla enne uinumist haukuv/klähviv köha. Laps ärkab nuttes üles. Kõõksuv sissehingamine, kähe hääl. Soe aur/ külm aur/kuum vesi
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss.
O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1. Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2. Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi
põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi anda vajadusel. Autokooli esmaabikoolitus lausa sisendas seda kõik tundus nii lihtne ja koolituse lõpul läbitud veatu test kinnitasid seda üha enam. Tundsin et võiksin olla justkui noor jumal esmaabi vallas. Nüüdseks on möödunud sellest esmaabikoolitusest kaks aastat. Nüüd järele mõeldes oli tol ajal autokoolis tegemist pigem paberimäärimisega, sest kuna see on värsketele juhtidele kohustuslik, siis see tuli lihtsalt läbida. Samuti ka test, oli lihtsalt
ESMAABI ANDJA TURVALISUST TAGAVAD MEETMED Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP 1 Esmaabi 2016 ESMAABI Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Esmaabi esimene reegel: veendu enda turvalisuses! OHUTEGURID Millised on võimalikud ohutegurid? - Allikas, mis põhjustas esmaabi vajaduse (elekter, auto vms) - Välistegurid: kemikaalid, varingud, gaas, leek/tuli - Haigused: HIV, B- ja C hepatiit, tuberkuloos, sügelised - Vägivald: alkoholijoobest, hapnikupuudusest kannatanu ajus, šokist - jne. HAAV, VERITSUS Väldi kokkupuudet verega
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ? Essee Juhendaja Tartu 2012 ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ? Iga üks ei pruugi esmaabi andmisega hakkama saada. Kuna kõikil pole teadmisi esmaabist või on kungine õpitu ununenud või ei ole kokku puutunud reaalsete juhtumitega. Teoreetiliselt võib esmaabi andmine tunduda lihtne, kuid sa pead seda tegelikult tegema ei pruugi sellega hakkama saada, kuna võid satuda paanikasse. Esmalt tuleks rahuneda ja mõelda kaine mõistusega kas ma oskana kannatunut aidata, vale esmaabi korral võin kannatunule tekidada rohkem kahju kui kasu. Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb
Sissejuhatus Eestis on üldiselt ainult kaks liiki madusid. Üks nendest on harilik rästik, kes võib olla inimese salvamise korral isegi surmav, kuna rästiku hammustuse korral eritavad tema peas paiknevad näärmed mürki. Rästikuhammustuse korral on võimalik inimese tervis või elu päästa õige esmaabi pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega. Esmaabi rästiku hammustuse korral Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest. Tema üldine pikkus võib olla kuni 80 cm., kuigi erand korras võib leiduda ka pikemaid. Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb et
docstxt/1368044068815.txt
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada.....................................
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni ...
peavad olema korrektselt kinnitatud ja fikseeritud enne kannatanu üleandmist soovitatav teha veel kiire ülevaatus - dokumentatsioon 11.CASEVAC- haavatute evakuatsioon lahinguväljalt mittemeditsiinilise transpordiga 12.MEDEVAC- haavatute evakuatsioon meditsiinilise transpordiga ja ravi transpordi ajal 13.ROLE tasemed 1. üldarsti abi 2. Kirurgiline abi 3. spetsialiseeritud arstiabi 4. lõplik ravi, rehabilitatsioon 14. MK-d MK1: Arterjaalne zgutt 1, Esmaabiside 10 cm 1, Kolmnurkrätik 1, Esmaabi juhend 1 MK2: Paun 1, märkmik 1, pliiats 1, välimeditsiini kaart 5, arteriaalne zgutt 2, kolmnurkrätik 3, kindad, mittesteriilsed 2 paari, Esmaabiside 10 cm 2 ja 15 cm 2, side 6 cm 2, side 12 cm 2, Elastikside 10 cm 1, haavapadjaga plaaster 10x6cm 5, haavatampoon 4 , tekstiilist rullplaaster 2,5 cm 1, põletusgeel 125g 1, haaknõelte komplekt 1, käärid 1, permanentne marker, 1, nasofarüngeaaltoru koos libestusgeeliga 1, kanüül G14 2, termolina 1, desifektsioonivahend nahale 50ml 1 15
· Kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas) · Kaaliumpermaganaat · Taimsed mahlad (ülased, Sosnovõi karuputk) 4.Kiirguspõletus · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Koe kahjustus sõltub: · temperatuurist · Sügava põletuse teke tõenäoline kui kuumuse · ekspositsiooniajast toimeaeg ületab: · esmaabi kiirusest ja · 70 juures 1 sek. · 65 juures 2 sek. adekvaatsusest · 60 juures 5 sek. · 56 juures 15 sek. · 52 juures 1 min. · 51 juures 3 min. · 48 juures 5 min. Esmaabi termisliste põletuste korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine
temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS LH KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Kursus: 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja peaks olemas olema ruum, kus saaks vajadusel osutada esmaabi. Nähtavatele kohtadele asetama juhendid, esmaabi andmise viisidest. Tuleb töökollektiivis määrata isik kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Selgitada töötajale kuidas toimida tööõnnetuse korral, tagada tööõnnetuse või haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabiandmine selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistusetega. Tagada töötajatele esmaabikoolitus. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on?
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall
Leinajärgne aeg Pärast leinaaega tekib enamikel inimestel spontaanne soov rõõmustada ja veidi meelt lahutada. Naermine on tuntud tervise taastamise viis. Hingelise kriisi haardes inimene otsekui keelaks endale kõik helged tunded; selle läbimisest annab aga tunnistust loomulik püüd kogeda jälle midagi rõõmustavat, ülevat, kaunist. Õnnetusjuhtumis kannatanule oleks toeks seegi, kui ta kutsuda kinno või kontserdile, reisile või lihtslat jalutuskäigule. Psühholoogiline esmaabi Psühholoogiline esmaabi on toetus, mida igaüks võib kannatanule anda, et leevendada tema emotsionaalseid kannatusi ning taastada eneseusk ja kindlustunde eesmärgiga vältida hilisemat traumajärgse stressihäire väljakujunemist. Käitumine vahetult peale traumaatilist sündmust Suurim abi ja toetus kannatanule on sinu toetus ja lähedalolek, hoia kannatanuga kehalist kontakti (käest või ümber kinni) - see loob turvatunde, kuid hoolitsemisega ei maksa üle pingutada
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad..............................................
Kristjan Krimm AA-09 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2010 1) http://esmaabi.kolhoos.ee/ See link on väga kasulik kuna seal saab teha online teste. Saab infot vaktsineerimise kohta. Sealt saab õpetaja terviseõpetuse materjale. Antakse informatsiooni üldise esmaabi andmise jaoks, mis on väga põhjalik. Seal on olemas terve Eesti hädaabi numbrid. Seal on olemas sotsiaalministri määrus esmaabivahendid autos ja ettevõttes. Informatsiooni on ka tervise säilitamise, tervisliku toitumise ja säästva eluviisi kohta. Seal on kirjas vastutavad riigiasutused, mis on valdkonnaga seotud. Seal on kirjas kuidas saada parim abi. Mõned teema kohased anekdoodid on seal ka. 2) https://www.arst.ee/
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada.....................................
.......... 4 FÜÜSIKALISED OMADUSED.......................................................................................................................... 5 KEEMILISED OMADUSED............................................................................................................................. 5 KASUTAMINE............................................................................................................................................. 6 MÜRGITUSE SÜMPTOMID, ESMAABI............................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................................... 8 Sissejuhatus
SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiini...
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ni...
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingam...
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess.................................................
ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Põletusnähudvõivad tekkida samadesse kohtadesse veel hiljemgi, ilma uuesti taime mahlaga kokku puutumata. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Kõige olulisem on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet tehes tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ja pöörduda edasiseks raviks arsti poole. Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane
Ka nendega tuleb kursis olla ning tunda majanduspõhimõtteid ja erialast oskussõnavara. Vajalik on elektri- ja käsitööriistade ning väikemehhanismide käsitsemisoskus. Teetööline peab suutma lugeda tööjooniseid ja tehnilist dokumentatsiooni. Kasulikud erioskused on troppimis- ja masinajuhtimisoskus. Sellises ametis on alati hea olla ka meditsiiniküsimustes sedavõrd kodus, et mõistad aidata ennast ja osutada esmaabi teistelegi. Teetöölise vastutusrikkas töös olulised suur pingetaluvus ja kohanemisvõime, täpsus ja kohusetunne, hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon. Meeskonnatöö nõuab koostöövalmidust ja suhtlemisoskust. Teetöölised töötavad Maanteeameti hallatavates riigiasutustes teedevalitsustes ning eraõiguslikes teede ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes. Teetööliseamet annab ikka leiba
Elika Šaškina, O17-01 O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1 Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine
Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne.. 222 Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul 1. Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist 2. Anna esmaabi: 1. peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest) 2. anna elutähtsat esmaabi, kiiresti! 3. kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde 4. anna tavalist esmaabi 3
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud.
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
Nimi....................... Me kõik oleme erinevad. Esmaabi. Keskkonnasõbralik eluviis Kasuta inimeseõpetuse õpikut ning täida antud tööleht. Meie keskel elab inimesi, kel on mingi puue. Puue võib olla ...................... ........................ või tekkinud ............................. tagajärjel. Ka nende inimeste elu on ................................, paljud neist tegelevad ......................... ........................................................................................................................
higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3
abinõuetest. Üldsätted 6. Korraldama töötajatele teenuste osutamise ja kandma sellega kaasnevad kulud. 1. Tööandja tagab TTH ja TO igas tööga seotud olukorras. 7. Määrama ettevõttesse esmaabi andmiseks töötajad ning korraldama nende väljaõppe 2. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialased enda kulul. teadmised ja oskused ning TTH ja TO alased teadmised. 8. Tagama esmaabivahendite saadavuse kõigile töötajatele. 3
5) tõmbe tuul. Aknad avatakse ainult ühest seinas. Ustele tehakse tuulekojad. IKV - õhukesest tuulekindlust materjal. 6) hele valgus, hall valgus hele valgus - keevitus, kaarleegi valgus 600:800 LUX 7) kemikaalide aurud. LPV - puuduvad. IKV - gaasi, hingamismask, mis on varustatud vahetava söefiltriga. 8) kukkuvad, langevad esemed. Kukkuvate asjade kaitsmine-kiiver 9) radoktiivse kiiruse eest kaitseb. IKV - heledad riided, põlled(meestel), tosimeeter TRAUMAD - tunnused ja esmaabi traumad *mikrotraumad - traumad mille puhul me arsti poole ei pöördu. (hõõrutud kohad, muljutised) väikesed lõikehaavad ja torked. *verejooks - 3verejooksu. 1)kapillaarne verejooks. haav ja selle ümbrus puhastada. 2)venoosne verejooks: T vigastatud veenis voolab tume punane veri pideva joana(vigastatud kohta kõrgemal hoida) 3) arteriaalne verejooks. E: arterit sõrmede abil kokku suruda. *pigistav toime ei tohi olla suur ja jäse ei tohi muutuda siniseks. NÕUDED HAAVADE SIDUMISEKS:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
