krooni. Ülevaade eelarve eelnõu taotlustest: Prioriteedid Taotlusi Summa Välisõhu kvaliteedi parandamine 15 24 053 577,25 Prioriteedid Taotlusi Summa Transpordisaaste vähendamine 1 370 799 Kiirgusohu vähendamine 1 99 964 Keskkonnamüra reostuse vähendamine 1 500 000 Energeetika negatiivse keskkonnamõju 3 6 527 163 vähendamine Mittevastavad taotlused 1 2 980 677,00 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu poolt kinnitati keskkonnakorralduse programmi 2006. a I vooru eelarveks 25,5 miljonit krooni. Arvestades energeetika
AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
0% corporate tax rate in zones with unemployment 25% or higher than the average www.investbg.government.bg BUSINESS PROCESS OUTSOURCING The Sector: More than 30 000 people work in The Sector 3% of GDP was generate by The Sector in 2015 8nnual starting salaries per Employee Advantages: Bulgaria offers qualified and cost-effective workforce and advantageous rents of commercial space BPO sector generates over 964 million revenues Bulgaria is the best outsourcing destination in Europe The average BPO company in Bulgaria provides services in more than 25 languages Successful examples: www.investbg.government.bg INFORMATION TECHNOLOGY The Sector: More than 17 500 specialists work in The Sector 1.86 % of GDP was generate by The Sector in 2015 20 600annual wages per Employee Advantages:
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel.
566 51,45 9 340 279,4 619 44,21 18 632 364,8 428 53,50 1 819 320,8 561 51,00 11 369 288,7 647 49,77 10 868 309,8 964 68,86 24 828 268,9 736,4 56,65 1 709 466,8 972 72,00 14 470 105,8 608 50,67 3 769 395,3 631 52,58 4 866 305,9 744 62,00 3 472 507,3
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km² Rahvaarv (2006) 9,060,430 Rahvastiku tihedus 20,1 in/km² Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Du gamla, Du fria Üladomeen .se Maakood 46
õppelaenude põhiosa kustutamine 1 593 907 1 593 907 0 0 0 0 1 593 907 erisoodustusmaks õppelaenudelt 1 055 964 1 055 964 0 0 0 0 1 055 964 4500.8 Muudele residentidele 14 000 000 14 000 000 0 0 0 0 14 000 000 MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9 400 000 9 400 000 0 0 0 0 9 400 000
Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland
rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva osalusest riigile oluliste küsimuste arutamisel. Valisin referaadi tegemisesks Euroopa riikidest Rootsi, sest ta on meie naaber ning kuna viibisin just klassireisil Rootsis ning soovisin riigi kohta rohkem teada saada. 3 SISU 1. LOODUS 1.1 Reljeef Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
kategooriatesse ning võib tekkida topelt liigitus. Kehtib põhimõte, et jäätmeid on mõistlik liigitada eelkõige nende omaduste järgi, millest sõltub nende käitlus kõige rohkem. Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid. See tähendab peaaegu pooled Eestis toodetud jäätmetest, keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni.
Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt
882 0,44 884 0,44 886 0,43 888 0,43 890 0,42 892 0,42 894 0,42 896 0,43 898 0,42 900 0,41 902 0,42 904 0,43 906 0,42 908 0,42 910 0,41 912 0,42 914 0,41 916 0,42 918 0,41 920 0,41 922 0,41 924 0,41 926 0,4 928 0,39 930 0,39 932 0,39 934 0,39 936 0,39 938 0,38 940 0,38 942 0,38 944 0,37 946 0,37 948 0,37 950 0,36 952 0,36 954 0,36 956 0,36 958 0,35 960 0,36 962 0,36 964 0,35 966 0,34 968 0,33 970 0,33 972 0,33 974 0,33 976 0,34 978 0,34 980 0,33 982 0,32 984 0,32 986 0,31 988 0,31 990 0,31 992 0,3 994 0,31 996 0,3 998 0,29 1000 0,3 1002 0,3 1004 0,29 1006 0,29 1008 0,28 1010 0,39 1012 0,41 1014 0,41 1016 0,44 1018 0,51 1020 0,61 1022 0,85 1024 2,07 1026 3,54 1028 5 1030 4,18 1032 6,03 1034 8,28 1036 9,83 1038 11
Milline oli juurdekasvutempo? 1. 240 2. 170 4.) Kümne aasta pikkuse aegrea algtase 100 ja lõpptase 200. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 1 ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada 2 10 ühikut 3 11,1 ühikut 4 9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1 964 2 170 3 353 4 811 5 Ei saa leida
Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995 Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam.
Selle põhimõtte rakendamisel oli suurimaks hirmuks nn ajude äravool, samas avades tööjõuturu avaneb võimalus ka potentsiaalseks ajude sissevooluks. (Kalev jt, 2012, lk 372) Kõik need muudatused ning avaliku teenistuse areng läbi ametiasutuste igapäevase töö tõid kaasa vajaduse oluliselt muuta 1995. aastal vastu võetud ATS-i. Alates ATS jõustumisest 1996. aastal on esitatud Riigikogu menetlusse neli avaliku teenistuse seaduse tervikteksti – 2002. a eelnõu 964 SE24, 2009. aastal eelnõud 484 SE ja 538 SE ja 2012. aastal eelnõu 193 SE. Nii 2002. a kui ka 2009. a eelnõud jõudsid Riigikogus läbida vaid esimese lugemise. (Lang, 2013, lk 14) 7 Kuna selgelt oli vaja muudatusi Eesti avalikus teenistuses, üritati koostada ja vastu võtta uut avalikku teenistust reguleerivat seadust. Pikka aega töötati uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kallal
Milline oli juurdekasvutempo? 1. 240 2. 170 4.) Kümne aasta pikkuse aegrea algtase 100 ja lõpptase 200. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 1. ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada 2. 10 ühikut 3. 11,1 ühikut 4. 9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1. 964 2. 170 3. 353 4. 811 5. Ei saa leida Kronoloogilist keskmist kasutatakse aegridade keskmise taseme arvutamisel, kui on tegemist momentreaga ning ajaperioodid üksikute momentide vahel on võrdsed. Geomeetrilist keskmist kasutatakse kõige sagedamini aegridade uurimisel, keskmise kasvutempo arvutamisel. SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS: Selleks et väljavõtukogumi alusel tehtavad järeldused oleksid usaldatavad peab väljavõtukogum olema ESINDUSLIK.
teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on: ** Riik/Piirkond Populatsioon Pindala(km2) Tihedus (pop.km2) 1 Singapur 5.183.700 710 7301 2 Bahrein 1.234.596 750 1646 3 Bangladesh 142.325.250 147.570 964 4 Mauritius 1.288.000 2.040 631 5 Taiwan 22.955.395 36.190 634 6 Lõuna-Korea 48.456.369 99.538 487 7 Rwanda 10.718.379 26.338 407 8 Liibanon 4.224.000 10.452 404 9 Holland 16.760.000 41.526 404 10 Iisrael 7.697.600 20.770 371
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod,
11 812 14 858 14 892 7 054 9 222 18 201 13 851 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 14 051 15 915 9 400 9 999 6 398 10 162 6 665 12 963 9 964 Err:508 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Err:508 Err:508 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Tootliku metsamaa
Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) 14 Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid) Rahvaarv: 43,0 miljonit Pindala: 504 790 km² SKT: 22 900 OJS elaniku kohta Prantsusmaa (France) Pealinn: Pariis (Paris) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath) Rahvaarv: 4,1 miljonit Pindala: 70 273 km² SKT: 32 300 OJS elaniku kohta Itaalia (Italia) Pealinn: Rooma (Roma) Rahvaarv: 58,5 miljonit Pindala: 301 333 km² SKT: 23 600 OJS elaniku kohta Küpros ( Kpros/Kibris) Pealinn: Nicosia ( Lefkosia/Lefkoþa) Rahvaarv: 0,7 miljonit Pindala: 9240 km² SKT: 19 700 OJS elaniku kohta Läti (Latvija) Pealinn: Riia (Riga)
lõplikud tulemused lõpueksamitest on selgunud. 5.3.Ülikool Erinevalt põhi- ning keskkoolist on ülikooli õpingud tasulised. Tudengil tuleb maksta nii oma õppematerjalide kui ka elamiskulude eest (mis on umbkaudu 75 000 SEK aastas). Juhul, kui õppuril või tema vanematel puudub õpingute finantseerimiseks piisav sissetulek, on võimalik võtta õppelaenu (vanusepiiranguks on seatud 50, sellest vanematel inimestel ei ole võimalik õppelaenu võtta). 6.Kokkuvõte: Pindala:449 964 km² Rahvaarv:9 174 100 (2007) Riigikeel(ed):rootsi Riigikord:konstitutsiooniline monarhia Riigihümn: Du gamla, Du fria Pealinn:Stockholm(59°21N, 18°4E) Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Ajavöönd:Kesk-Euroopa aeg Rahaühik: rootsi kroon (SEK) EL liige: alates 1.jaanuar 1995 Rahvastiku tihedus:22 in/km² Linnastumine:84% Sündimus:12 Suremus:11 Keskmine eluiga:79 aastat. SKT : 285,1 miljardit USD (2006) elaniku kohta 31 600 USD Põllumaj. % SKP-st3
923 14,3 924 14,24 925 14,19 926 14,15 927 14,11 928 14,06 929 14,01 930 13,97 931 13,92 932 13,88 933 13,83 934 13,79 935 13,74 936 13,69 937 13,64 938 13,59 939 13,55 940 13,5 941 13,45 942 13,41 943 13,36 944 13,32 945 13,27 946 13,19 947 13,13 948 13,06 949 13,01 950 12,96 951 12,92 952 12,88 953 12,83 954 12,78 955 12,74 956 12,69 957 12,65 958 12,61 959 12,56 960 12,52 961 12,48 962 12,44 963 12,39 964 12,35 965 12,3 966 12,26 967 12,21 968 12,17 969 12,12 970 12,09 971 12,05 972 12 973 11,95 974 11,91 975 11,86 976 11,82 977 11,79 978 11,74 979 11,7 980 11,65 981 11,6 982 11,56 983 11,51 984 11,47 985 11,43 986 11,38 987 11,34 988 11,3 989 11,26 990 11,21 991 11,17 992 11,14 993 11,09 994 11,04 995 11 996 10,95 997 10,91 998 10,86 999 10,82 1000 10,77 1001 10,74
measures from the courts. 15 Partnerriigi iseloomustus Asend ja mõõtmed Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril. 16 Majandus Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu.
Milline oli juurdekasvutempo? 1. 240 2. 170 4.) Kümne aasta pikkuse aegrea algtase 100 ja lõpptase 200. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 1. ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada 2. 10 ühikut 3. 11,1 ühikut 4. 9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1. 964 2. 170 3. 353 4. 811 5. Ei saa leida KESKMISED: Keskmise taseme arvutamise juures 5. ruutkeskmine annab võrreldes aritm. keskmisega 1,253 korda väiksema tulemuse 6. kronoloogiline keskmine sobib kasutamiseks ainult aegridade korral 7. mediaani ei kasutata kunagi paarituarvulistes ridades 8. ....harmooniline keskmine... Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 6. periodreaga ja perioodid on võrdsed 7
Belgium 10 355 844 10 396 421 Bulgaria 7 845 841 7 801 273 Czech Republic 10 203 269 10 211 455 Denmark 5 383 507 5 397 640 Germany 82 536 680 82 531 671 Estonia 1 356 045 1 351 069 Ireland 3 964 191 4 028 851 Greece 11 006 377 11 040 650 Spain 41 663 702 42 345 342 France 61 864 088 62 292 241 Croatia 4 442 744 4 441 733 Italy 57 321 070 57 888 245 Cyprus 715 137 730 367 Latvia 2 331 480 2 319 203
Kreeta 601 131 Epirus 353 820 Joonia saared 212 984 Makedoonia 2 424 765 Peloponnesose 1 155 019 Tessaalia 753 888 Traakia 362 038 Kokku 10 964 020 Tabel 3: Rahvaarvu jaotumine Kreekas 2001. a Joonis 11: Kreeka (territooriumi) rahvaarv 1600-2050, miljonites Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises (joonis 11). Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka intensiivne immigratsioon. 2001. a rahvaloendus näitas, et 797 091 välismaalast elas riigis alaliselt ning moodustas 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990
X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103 Muud ärikulud 52 751 71 -4536 103 Ärikasum (-kahjum) 670 510 561 -169 341 79 Finantstulud ja kulud 75 423 138 -1 282 502 55 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 745 934 316 -292 449 73 Aruandeaasta kasum 825 037 820 -345 429 63
jaanuaril 1991 kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. Iseseisvusreferendum: 1991. aasta veebruaris-märtsis viidi Balti riikides läbi iseseisvusreferendumid. Leedus pooldas iseseisvust 90,5%, Lätis 73,7%. Eestis oli referendumi küsimus: Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,8% (737 964 inimest) ja eitavalt 21,4% (203 199). muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Kõige vähem Eesti iseseisvuse pooldajaid oli Kirde-Eesti suurtes tööstuskeskustes: Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%. Iseseisvusreferendum näitas maailmale, et Balti riikide elanikkonna enamus soovib olla iseseisev. Augustiputs Moskvas ja selle kajastumine Eestis: Boriss Jeltsiniga, astusid aga otsustavalt riigipöördekatse vastu välja. Anti välja seadused, millega RESK-i tegevus
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
0 15 400 17 896 152 021 9 716 0,54 19 002 19 566 4 000 0 9 180 55 705 3 560 0,39 0 773 0 60 2 960 1 000 64 0,02 3 529 1 215 0 980 3 180 12 250 783 0,25 0 782 24 500 2 000 29 500 385 661 24 648 0,84 174 3 753 55 440 8 000 65 940 1 737 795 111 065 1,68 28 157 29 148 2 000 0 7 200 53 964 3 449 0,48 0 1 727 0 80 4 440 1 600 102 0,02 4 843 1 094 0 900 4 100 30 000 1 917 0,47 0 854 60 500 5 100 67 800 2 611 186 166 885 2,46 21 967 30 184 2 200 0 7 400 36 600 2 339 0,32 0 2 045 0 1 100 4 500 29 000 1 853 0,41 0 596 59 400 6 000 67 600 2 282 605 145 885 2,16 30 038 30 959
688 576 301 18494 7699 6940 290 404 233 10057 5030 2587 530 1132 762 8454 4503 2048 581 595 285 17958 6135 6501 317 485 197 9257 3343 2570 218 399 187 8179 3335 2660 213 534 314 5519 3508 1026 208 733 499 6351 3316 1989 208 608 353 6516 1935 1310 311 672 289 7995 3372 2494 322 754 442 7371 3636 2601 389 1030 535 8462 4413 2183 828 964 622 15411 8443 3157 679 1149 656 17439 6005 3012 413 691 385 13078 3430 3324 600 2014 1355 12175 5437 4204 460 741 268 9793 4964 1860 276 798 440 5128 2866 939 216 497 138 7099 1885 1974 263 605 199 4567 2296 713 674 524 249 18493 7737 6940 294 404 233 10057 5030 2583 530 1038 680 8453 4503 2047 620 592 265 17958 6133 6501
-karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin) esimesena hakkavad kristalliseeruma karbonaadid, seejärel sulfaadid(kips), [kaltsiumioonide vähenemisel võib seejärel tekkida õhuke kiht dolomiiti (Mg ühend)], siis hakkavad settima kloriidid. Alles jäänud vesi sisaldab üldiselt vaid Mg ja Cl ioone, mis kristalliseeruvad vaid keeruliste struktuuridena. Eestis (1975a) 1119 järve, 964 looduslikud. 4,7% eesti kogupindalast. Ainult 8,7% järvede kogupindalast ja 4,7% mahust moodustavad väikejärved. Väikejärvede jaotus ebaühtlane ning genees erinev. Sood. Liigniisked alad. Eestis soode tekkimiseks väga head tingimused. Sademete hulk aastas ~2x suurem kui aurumine. Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa org ainet lagunemata ning ladestub turbana.
688 576 301 18494 7699 6940 290 404 233 10057 5030 2587 530 1132 762 8454 4503 2048 581 595 285 17958 6135 6501 317 485 197 9257 3343 2570 218 399 187 8179 3335 2660 213 534 314 5519 3508 1026 208 733 499 6351 3316 1989 208 608 353 6516 1935 1310 311 672 289 7995 3372 2494 322 754 442 7371 3636 2601 389 1030 535 8462 4413 2183 828 964 622 15411 8443 3157 679 1149 656 17439 6005 3012 413 691 385 13078 3430 3324 600 2014 1355 12175 5437 4204 460 741 268 9793 4964 1860 276 798 440 5128 2866 939 216 497 138 7099 1885 1974 263 605 199 4567 2296 713 674 524 249 18493 7737 6940 294 404 233 10057 5030 2583 530 1038 680 8453 4503 2047 620 592 265 17958 6133 6501
459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21 52 135 Avens Reinis Läti 02:55:34 M21 1640 1024 Avikson Marko Põlva 04:28:14 M21 313 53 Bagdonas GediminasLeedu 03:19:37 M21 693 771 Bahovski Janek Pärnu 03:40:41 M21 2331 2883 Bakas Mindaugas Leedu 05:37:22 M21 944 964 Baltaisbrencis Janis Läti 03:53:36 M21 2206 2377 Batarags Uldis Läti 05:14:45 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2166 2700 Belov Andero Tartu 05:09:29 M21 1206 1868 Bendaravicius TomasLeedu 04:05:23 M21 237 175 Bergvald Gunnar Harju 03:12:51 M21
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
00) CpG island detected in region 759 to 958 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 760 to 959 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 761 to 960 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 762 to 961 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 763 to 962 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 764 to 963 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 765 to 964 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 766 to 965 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 767 to 966 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 768 to 967 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 769 to 968 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 770 to 969 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 771 to 970 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00)
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
valimiste päevaks 18-aastaseks. Esindusorgani saadikuks või KOV-i valitavaks ametiisikuks võib olla Venemaa kodanik, kes on saanud 21-aastaseks ja elab alaliselt vastava munitsipaalüksuse territooriumil. Paiksustsensus vastava omavalitsusüksuse territooriumil passiivse valimisõiguse realiseerimiseks ei tohi ületada 1 aastat. 2. Rootsi Kuningriik (kõnes: Rootsi) Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9 142 817 (2006) Pealinn: Stockholm Riigivalitsemise vorm: konstitutsiooniline monarhia 1 Riiklik korraldus: unitaarne, jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks) Konstitutsiooniline alus: KOV-i teostatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaalsel tasandil lääninõukogudes. Lään on geograafiline baasüksus:
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
93086 6500455-1Peterselli 58.20249227.320213 93086 Mooste vald 24153 8600487-1Petruse 57.70822727.182079 24153 Vastseliina vald 24154 8600488-1Petruse 57.70815227.181989 24154 Vastseliina vald 22556 8200427-1Petseri 57.77812126.057557 22556 Valga linn 38189 Petseri 57.81000027.609999 38189 92127 8200428-1Petseri 57.77802526.057442 92127 Valga linn 38121 Pforzheim 48.8799998.6999996 38121 964 04703-1 Pidu 59.38315724.662157 964 Nõmme 965 04704-1 Pidu 59.38331524.664500 965 Nõmme 29292 7400550-1Pidula 58.41931122.153423 29292 Kihelkonna vald 29293 7400549-1Pidula 58.41917322.153858 29293 Kihelkonna vald 29294 7400551-1Pidula kala58.41636222.130350 29294 Kihelkonna vald 29295 7400552-1Pidula kala58.41664022.130352 29295 Kihelkonna vald 24243 7000167-1Pihali 59.13193424.608436 24243 Kohila vald
142 902 7/26/2009 Not Specified 10 143 928 3/1/2011 Low 21 144 928 3/1/2011 Low 26 145 929 10/1/2012 High 21 146 929 10/1/2012 High 39 147 930 12/16/2009 Critical 22 148 930 12/16/2009 Critical 11 149 933 8/4/2012 Not Specified 15 150 960 9/20/2009 Medium 46 151 962 5/5/2009 Low 33 152 962 5/5/2009 Low 47 153 964 5/19/2011 Medium 50 154 964 5/19/2011 Medium 4 155 965 5/14/2011 Low 42 156 967 6/20/2012 Medium 6 157 967 6/20/2012 Medium 42 158 967 6/20/2012 Medium 48 159 994 4/19/2009 Low 38 160 995 5/30/2011 Medium 46 161 998 11/25/2009 Not Specified 16 162 999 9/4/2010 Low 6 163 1027 6/2/2012 Medium 19
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
