Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%. Tööjõukulud on Hispaanias madalamad kui EL keskmised näitajad. 2010. aastal oli tööandja keskmine brutokulu ühe töötaja kohta 2 421 eurot kuus. Miinimumpalk oli 2010. aasta seisuga 633 eurot. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud töötajate koolitustase. Tööturgu on mõjutanud immigratsiooni kasv viimase 10 aasta jooksul. Kui 1996. aastal oli Hispaanias umbes pool miljonit immigranti, siis 2010 aastaks oli see arv 5,6 miljonit, mis on umbes 12% elanikkonnast. Hispaania on üheks EL riigiks, kus USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis kõige tugevamalt tunda annab. Ehitus- ja kinnisvarasektor oli kuni kriisini
Ülekurss 28 792 28 792 0 100 Kohustuslik reservkapital 19 173 19 173 0 100 Muu reservid 26 193 24 364 -1829 93 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 798 213 972 804 174 591 122 Aruandeaasta kahjum 939 812 594 179 -345 633 63 OMAKAPITAL KOKKU 2 003 918 1 828 312 -175 606 91 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 5 853 338 6 198 759 345 421 106 31 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs 31.12.2009 (t-1) % 31.12.2010 (t) % 31.12.2011 (t) % VARAD Käibevara
-3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441 -2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479 -1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807 4 813 819 824 830 836 842 848 854 860 866
Eestimaa Rahvuste Ühendus 600 000 600 000 0 0 0 0 600 000 4500.9 Mitteresidentidele 19 633 175 19 633 175 0 0 0 0 19 633 175 rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 4 882 400 4 882 400 0 0 0 0 4 882 400 Euroopa Söe- ja Terase Teadusfondi liikmemaks 13 690 775 13 690 775 0 0 0 0 13 690 775
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara. Keiser Hadrianus lahendas selle probleemi saalomonlikult, arvestades mõlema koolkonna ning vaidluspoole arvamusega: pool peitvarast saab leidja, pool maatüki omanik.47 ____________________ 45 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 117 46 Siimets-Gross, H. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng. Juridica IX/2002, lk 632 47 Siimets-Gross, H. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng. Juridica IX/2002, lk 633 4. OMANDIÕIGUSE PIIRANGUD Omandiõiguse piirangute puhul on esmajoones piiratud kasutus- ja realiseerimisõigused. Omanik ei või oma piiramatu omandiõiguse kasutamisega kahjustada teisi isikuid (meil TsÜS § 138 lg 2 sätestatud) ja üldsust. See põhimõte on kirjas ka PS § 32 lg 2 /.../omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt /.../, mis on juhis seaduseandjale, et omandi vaba kasutamise piiramine on võimalik igasuguste üldiste huvide alusel
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
· Mustafa Kemal Pasa, oli see mees,tänu kellele kalifaat langes. · 13 sajandit Olid kaliifid valitsenud. · Kuid islam jäi. II ptk. · Prohveti surm ajas lõhki Meka linna vagade kogukonna. Hasimi suguvõsa, prohveti liha ja veri nõudis,et järeltulijaks peaks saama Ali. Ka ansarid nõudsid kohta endale, kuid Abu Bakril õnnestus mõlemi partei toetus endale saada. · Abu Bakr hakkas maailma vallutama. Kõigepealt Iraan ja Bütsants. · 633 ületas esimese kaliifi armee Iraani piiri. Armee juht oli Halid ibn al-walid, armees 18 000 meest. · Aasta hiljem kuulus pool Mesopotaamiat kaliifile. Järgnes sõjakäik Süüriasse. Ka Palestiina ning mõni aeg hiljem, ka Jeruusalemm langesid. · Abu Bakr valitses 2 aastat. Ta oskas Ali ja tolle pooldajad välja lülitada ja korraldas asja nii,et tema järglaseks sai Omar. · Omar valitses 10 a. Ta lõi ja arendas administratsiooni, justiitsi jm
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
623. · Isiklikud huvid; 624. · Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; 625. · Info puudulikkus; 626. · Hirm ebaõnnestumise ees; 627. · Kaaslaste surve; 628. · Kultuurilised eripärad; 629. · Isiksustevahelised konfliktid; 630. · Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 631. 632. 121. Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui 633. indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist: teadmised, oskused ja võimed; teadlikus ja vastuvõtlikus; suhtumine ja veendumused. 634. 635. 122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid 636. Õppimisvajaduse hindamine sisemised ja välised tegurid, mis loovad õppimisvajaduse. 637
741 35,503 1853 35,503 2725 35,503 549 31,835 3408 31,835 4601 31,835 449 153,479 2681 153,479 6992 153,479 801 31,068 2111 31,068 2528 31,068 1187 48,604 2734 48,604 3316 48,604 633 34,178 2374 34,178 3257 34,178 135 567,967 4176 567,967 14305 567,967 1146 8,638 2469 8,638 3212 8,638 98 151,909 5275 151,909 2969 151,909 1458 31,587 1981 31,587 2385 31,587 1182 30,913 3003 30,913 3274 30,913 606 24,622 2405 24,622 3839 24,622 969 60,518 3344 60,518 3224 60,518 777 27,816 1676 27,816 2928 27,816 727 83,677 2894 83,677 4589 83,677 730 35,069
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
50) CpG island detected in region 428 to 627 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 429 to 628 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 430 to 629 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 431 to 630 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 432 to 631 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 433 to 632 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 434 to 633 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 435 to 634 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 436 to 635 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 437 to 636 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 438 to 637 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 439 to 638 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 440 to 639 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 53.00)
11.2009 2209 2706 Sirotkin Alexey Tallinn 05:15:03 M21 2020 1366 Sisask Riivo Viljandi 04:53:39 M21 471 206 Skapars Kristaps Läti 03:28:59 M21 1005 2622 Skinkis Martins Läti 03:55:52 M21 32 21 Smolins Ervins Läti 02:50:33 M21 403 374 Soblis Robertas Leedu 03:24:48 M21 963 682 Solovjov Maido Harju 03:54:42 M21 633 634 Soo Hannes Tallinn 03:37:38 M21 271 549 Soodla Kristjan Tallinn 03:16:36 M21 981 1529 Soojärv Andres Tallinn 03:55:17 M21 562 640 Soome Raul Võru 03:34:14 M21 1437 1731 Soone Eero Tallinn 04:17:09 M21 467 856 Soosaar Cardo Tartu 03:28:48 M21 1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21
SKT 1 el. kohta 11 000 USD (2005), SKT-st annab 58,2% teenindus, 36,6% tööstus ja 5,2% põllumajandus. Korea Korea on maa Ida-Aasias, mis jaguneb piki 38. paralleeli kulgevat 4 km laiust demilitariseeritud tsooni Korea Rahvademokraatlikuks Vabariigiks (Põhja- Korea) ja Korea Vabariigiks (Lõuna-Korea). Mõlemad riigid on avaldanud soovi tulevikus ühineda. Lõuna-Korea Lõuna-Korea pindala on 99 300 km2 ja rahvaarv 2006.a. andmetel 50 633 600 inimest. Pealinn on üle 10 miljoni elanikuga Soul. L-Korea on jaotatud 9 provintsiks, 6 keskalluvusega linnaks ja pealinnaks. Riigikeeleks on korea keel ja rahaühikuks Lõuna-Korea won. Lõuna-Korea on presidentaalne vabariik, presidendi valib 5 aastaks rahvas enamusvalimistel (võimalik 1 ametiaeg). Seadusandlik organ on 299-kohaline Rahvuskogu. Valida võivad vähemalt 19 aastased. Peaministri nimetab parlamendi heakskiidul president.
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
1.1 Ajalooline areng Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970. aastal valmistas optilise kiu, millel sumbuvus oli 17 dBkm. Kiud oli astmelise murdumisnäitajaga mitmel laine kiu tüüp ja kasutatud lainepikkus oli 633 nm. See sumbuvus (alla 20 dB/km) tähendas,et optiline andmeside oli tehniliselt konkurentsivõimeline alternatiiv koksiaalkaablitele põhinevale andmesidele. Areng toimus kiiresti ja 1973. aastal saavutati juba sumbuvus 4dB/km. Astmelise murdumisnäitaga mitmelaine kiul. Esimesed andmeside süsteemidvähehaaval tegutsesid 800-900 nm sagedustel. Sageduse määrasid siis kasutusel olevad saatakomponendid ning kiu suhteliselt madal sumbuvusala
Intrum Justitia AS 1 500 119,39 5651 välja võtta) Creditreform Eesti OÜ Ca 300 000 4567 Ca 80% 2338056,28 (sh põhinõude suurus 704 534 EUR ja kõrvalnõuete suurus OK Incure OÜ 1 633 522 EUR) 1371 1371 ITM Inkasso 4 096 919,75 10 252 10 252 4 605 140 (sellest ca 90% Castovanni OÜ kõrvalnõuded) 10 735 9000 +/- 200 Pharmainvest OÜ Ca 50 000 Ca 1000 1000
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada; - kaevatava otsuse kättetoimetamise aega. Kindlasti tuleb ära märkida ka asjaolu, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Apellatsioonkaebuse esitamisel ei tohi ära unustada riigilõivu tasumise kohustust (TsMS § 139 lg 2 p 3) . Apellatsioonkaebuse allkirjastab apellant või viimase esindaja. Esinduse kohta vt TsMS 23. peatükis sätestatut. Apellatsioonkaebus esitatakse originaalis otse ringkonnakohtule. TsMS §- s 335 sätestatud võimalus esitada dokumendi originaal tagantjärele hiljemalt kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul ei ole kohaldatav kohtulahendi
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
(ÄS § 1721). 50. Mis hetkest algab ja millal lõpeb juhatuse liikme esindusõigus? Juhatuse liikme volitused algavad tema nimetamisest osanike või nõukogu poolt, mitte aga äriregistrisse kande tegemisest ning tema volitused lõpevad tema tagasikutsumisega, tähtaja möödumisega või tagasiastumisega; tulenevalt VÕS käsunduslepingu sätetest lõpevad volitused ka juhatuse liikme surma korral (VÕS § 633 lg 1). 51. Millised on osaühingu juhatuse kohustused? Käsundussuhte alusel on käsundisaaja põhilised kohustused hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus. Äriseadustik täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustust, märkides, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Lojaalsuskohustuse sisuks on juhatuse liikme puhul konkurentsikeeld (ÄS § 185) ja ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS § 186). 52
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
lõppemisest kohe teada saada ning võib jätkata lepingu täitmist. Lepingu täitmise käigus tehtud kulutuste ja väljateenitud tasu nõudmise õigust tal aga lepingu lõppemise tõttu poleks. Käsundisaaja huvide kaitseks loetakse sellises olukorras tegelikult lõppenud leping kehtivaks kuni lepingu lõppemisest teadasaamiseni, tulenevalt VÕS § 632 lg 3. 5 VÕS § 633 lg 1 kohaselt käsundusleping lõppeb käsundisaaja surma ja pankroti korral. Seda ennekõike põhjusel, et käsund eeldab isiklikku täitmist. Kuna käsundi täitmine sõltub suuresti käsundisaaja isikuomadustest (teadmistest, võimetest, kogemustest jne), siis ka käsundisaaja surma korral käsundusleping lõppeb. Seega käsunduslepingust tulenevad õigused ja kohustused ei lähe käsundisaaja pärijatele üle. Töövõtuleping Töövõtulepingu olemus
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks (välja arvatud õuealal) ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste/külastajate juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Kaitsealade vöönditest on liikumispiirang kehtestatud 299-le sihtkaitse- vööndile ja loodusreservaadile pindalaga ~149 686 ha (EELIS, seisuga 03.10.2008). Püsielupaikades on liikumispiirang kehtestatud 768-le püsielupaiga sihtkaitsevööndile kogupindalaga ~32 633 ha (EELIS seisuga 03.10.2008). Eesti kaitsealade kaitsekorraldus- kavade ja kaitse-eeskirjade kohaselt pole loodusturism lubatud reservaatides. Loodus- reservaatides on inimeste viibimine lubatud ainult teaduslike välitööde tegemiseks valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel. Reservaatides esineb juhuslikku külastust, eriti suviti-sügiseti, korilaste või seiklusmatkajate poolt.
aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast (Narodõ 1994: 433). 2002. aastaks oli neid järel 93 344 (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1). Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on Tveri karjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast (Narodõ 1994: 440), siis 2002. aastal vaid 14 633. 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, ent nad moodustavad vaid 9% selle elanikest (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1 ja 3). Vabariigi elanikkonna valdav enamik on venekeelne ning suurem osa neist on sündinud väljaspool Karjalat. Karjala Vabariik on üks Venemaa industrialiseeritumaid ning enamik sealsetest karjalastest on linlased. Etnilised segaabielud on Karjalas tavalised. Keel Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
4. Takjariba ots panna läbi pandla lähema ava 5. Takjariba kinnitatakse iseenda külge 6. Pingutipulka keeratakse kuni verejooks lakkab 7. Pingutipulga üks otstest surutakse klambri sisse, sellega žgutt kinnitub 8. Üle klambri tuleb panna turvariba (sellele kirjutatakse ka kellaaeg) Ühekäesüsteemi tegemine – takjariba pannakse läbi pandla ENNE jäsemele asetamist 1. Süsteem pannakse käe peale 633 2. Takjariba pingutatakse käe ümber vastavaks jäseme ümbermõõduga 3. Takjapael kinnitatakse iseenda külge 4. Pingutipulka keeratakse kuni verejooks lakkab 5. Pingutipulga üks otstest surutakse klambri sisse, sellega žgutt kinnitub 6. Takjariba vaba ots viiakse edasi ümber käe ja läbi/üle klambri (kui ulatub) 7. Üle klambri tuleb panna turvariba (sellele kirjutatakse ka kellaaeg)
86 4.98 12043.88 0.07 Delivery Truck 2011.31 880.98 195.12 0 Regular Air -6.32 13.48 898.9 0.03 Regular Air 325.88 31.78 279.77 0.07 Regular Air -14.02 34.76 154.21 0.03 Delivery Truck -160.39 15.23 8475.962 0.05 Express Air 2497.94 205.99 3015.494 0.08 Regular Air 251.54 205.99 1200.13 0.09 Express Air -7.80 28.15 229.43 0.08 Express Air 61.09 7.78 633.13 0.05 Delivery Truck -203.90 58.14 306.77 0.03 Regular Air -102.06 6.24 410.35 0.1 Express Air 114.02 9.11 1681.6 0.07 Regular Air 167.37 39.99 1378.72 0.07 Delivery Truck -640.60 122.99 941.4 0.05 Regular Air 369.48 35.44 1548.43 0.02 Regular Air 622.89 63.94 54.84 0.01 Regular Air -56.30 5.02 207.01 0.01 Regular Air -36.90 5.78 3753
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
