Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
05.2012 nr 1-7/264 AS Kaare Kaubandus Pärnu mnt 25 Meie 13.05.2010 nr 1-5/92 13612 TALLINN Bussi tellimisest Lugupeetud härra Määrits Teatame Teile, et kahjuks ei saa Teie palvet täita seoses ekskursiooniga, kuna soovitud kuupäevadel ei ole meil vaba bussi anda. Vabandame ebameeldivuste pärast Lugupidamisega Ahti Rätsep Direktor Lisa : bussiplaan 10 hetkel Pille Päike 606 1257 [email protected] Gonsiori 15 telefon 606 6665 13817 TALLINN faks 606 6677 Registrikood 458722641 e-post : [email protected]
4.3. Pikiarmatuuri tegeliku tõmbejõu Fs epüür Arvutuslikud kõrgused: - ava kohal (alumisele armatuurile) 28 28 d1 = h - c - 10 - = 650 - 20 - 10 - = 606mm 2 2 28 28 d2 = c + 10 + = 20 + 10 + = 44mm 2 2 z = 0.9 d1 = 0.9 606 = 545mm = 90° cot = 0 z (1 - cot ) 545 (1 - 0 ) a1 = = = 273mm 2 2 - toe kohal (ülemisele armatuurile) 28 28 d1 = h - c - 10 - 6 - 6 - = 650 - 20 - 10 - 6 - 6 - = 594mm 2 2
I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte) Nii palju lenu on vaja: 4 800 000 4 100 000 =700 000 Kui suure hüpoteegi sean? 700 000 * 1,3=910 000 Nt 2/3 ehk 910 000 / 3 * 2=606 666 (tabelist 1085* 2 +km)=2604 Rl 606 666 ->696 2604+696=3300.- 4 800 000 *1,3= 6 240 000 hüpoteegi summa Nt 4 100 000 (tabelist 6410*2 +km)=15 384 Rl 4 200 000(tabelist 4840) Kokku15 384+4840=20 224 Ülesanne 4(eraldi teeme) Müük Hind 3 000 000(ei lisandu käibemaksu) Nt 3 100 000st(4760*2 +km)=11 424 Rl 3 100 000 st=3520 Kokku 11 424 +3520=15 000 Ostsime ära ja siis soovime laenu saada 1 000 000 Hüpoteegi summa 3 000 000+10 000 000=13 000 000 Nt 13 000 000 2/3=8 666 666(tabelist 13 310*2+km)=32 000
2703,303 807,532 9,2583 72848 653 605 913472071 151902472, 2 1398,232 251,058 3050,819 049,322 2,752 68267 653 606 786696691, 472270662, 3 120,429 779,060 2452,245 205,764 4131 50184 4 653 605 -155,491 881,682 - 533567276, 2271,759 169,751 101570946 40118 8,0786
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
Lisaks palume arvestada, et Saksamaal kehtib nii Saksa kodanikele kui ka välismaalastele osades liidumaades enese registreerimiskohustus. Baden-Württembergis ja Sachsenis tuleb end registreerida kui reis on pikem kui 1 kuu, Nordrhein-Westfalenis, Niedersachsenis ja Brandenburgis - kui külastusaeg on pikem kui 2 kuud. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis: Hildebrandstr. 5 D-10785 Berlin tel. +49-30- 254 606 00 faks +49-30- 254 606 01 e-mail: [email protected] http://www.estemb.de TASUB TEADA Arstiabi: Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustu Liiklus: Kehtivad üldised Euroopale omased reeglid, liiklus on parempoolne. Paremalt möödasõit on keelatud.
kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi arreteerituna Sverdlovski oblasti Starobelski ja Babino surmalaagritesse. Neist maha lasti 606 meest 2819'st mehest. Juba esimesel Siberi talvel suri nälga ja kurnatusse 1194 meest. Naised ja lapsed küüditati väheasutatud Siberi küladesse, kus suri iga teine külma, nälja ja raske töö tagajärgedel. Pikkamööda peale sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused paranema. Võimude poolt lubati 1946-1947.a lapsed tagasi Eestisse saata, kelle oli kodumaal sugulasi.Eestisse tagasi saadetutest otsiti 1949-1951.a julgeorganisatsioonide poolt ülesse ning saadeti tagasi Siberisse
juures asuv parkimisplats peab olema tähistatud või piirdega ääristatud ning lukustatav või ööpäevaringse valvega. juures peab olema vähemalt majutusruumide arvuga võrdne arv parkimiskohti. · Wa i d e m o t e l l Asume Tartu maakonnas, Elva linna lähedal on nagu väike küla koosneb mitmest erinevast majakesest, ümbritsetud puude ja põõsaste rohelusest. Oleme Sinu teenistuses vaid ühe telefonikõne 7303 606 kaugusel. http://www.waide.ee/ ÄKSI MOTELL asub Tartust 15 minuti autosõidu kaugusel. Äksi kiriku endises pastoraadihoones. Vaatamata Tartu Jõgeva maantee vahetule lähedusele annab kiriku park ümbrusele kena ja rahuliku näo. Kiviviske kaugusel asuv Saadjärv on populaarne nii purjetajate, sukeldujate kui ka lihtsalt suvitajate hulgas.Järvele on võimalik pääseda otse motelli juurest kulgevat jõge mööda kas paadi või vesirattaga.
rahvastikuränded). Euroopa rahvastiku jagunemine maailmas Aasia 60% Aafrika 14% 11% Euroopa 11% Ladina-Ameerika 9% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% Euroopa rahvaarvu kasv 1900-2013 Rahvaarv(m Muutumine Aasta ln) (Keskmiselt aastas, %) 1900 390 + 0,81 1950 549 1960 606 + 0,98 1970 657 + 0,83 1980 695 + 0,55 1990 723 + 0,41 2000 729 + 0,08 2010 740 + 0,15 2013 742 + 0,1 Rahvastiku osakaalu vähenemine o Sajand tagasi elas Euroopas 25% maailma rahvastikust. o Kuigi siinne rahvaarv pidevalt kasvas, ei jõudnud see ometi järele rahvastiku kasvule Aasias ja Aafrikas. o Arvatakse, et kui praegune rahvastiku
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus:
4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = 15 m 36 cm + 6 m 78 cm = 17 m 48 cm + 6 m 88 cm = 10 h 14 min 2h 30 min = 4.Arvuta kirjalikult
Bulk carrier Puistlastilaev e. balker ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier Maagiveolaev - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership Konteinerilaev MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ro-ro-laev LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = ...
12 IPE330 713 11770 33 0,75 13 IPE360 904 16270 36 0,8 14 IPE400 1160 23130 40 0,86 15 HEA100 73 349 9,6 0,5 Tugevus on külladane 16 HEA120 106 606 11,4 0,5 17 HEA140 155 1033 13,3 0,55 Tugevus on külladane 18 HEA160 220 1673 15,2 0,6 19 HEA180 294 2510 17,1 0,6 20 HEA200 389 3692 19 0,65 21 HEA220 515 5410 21 0,7
Nirvana Nirvana oli populaarne ameerika grunge-ansambel. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Kurt Cobain ja Krist Novoselic kohtusid 1986. aastal . Mõlemad olid pärit Seattle'i lähedalt Aberdeenist. Sõbrad moodustasid ansambli "Fecal Matter", mille nimi aga thiti muutus. Bändiga, mille nimeks siis oli juba Nirvana, liitus trummar Aaron Burckhard. 1988. aastal 24. aprillil olevat Nirvana Seattleis (Washington) andnud oma esimese kontserdi. Samal aastal lahkus bändist Aaron Burckhard ning teda asendas mõned kuud Dave Foster, kelle vahetas välja Chad Channing. 1989. aasta juunis ilmus nende esimene album Bleach. Bleachi sisekaanele on märgitud nagu oleks bä...
Referaat Muusikaajalugu Nirvana Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Krist Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Algus 1985. aastal kohtusid Krist Novoselic (sünd: 16. mai 1965, Horvaatia, Jugoslaavia) ja Kurt Cobain (sünninimi: Kurt Donald Cobain; sünd: 20. veebruar 1967, Hoquiam, Washington, USA) oma kodulinnas USA-s Washingtoni osariigis Aberdeenis. Esimeseks koostööks sai grupp nimega Stiff Woodies, kus Cobain oli trummar ja Novoselic bassist. Kitarristiks aga kesiganes "lähedusse sattus".1987. aastaks olid nad muutnud end über Nirvanaks ja ka ansamblisisene paigutus oli teine - Cobainist sai esilaulja ja kitarrist, liit...
MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon Tallinn aasta Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded Juhendi, kuidas kirjutada retsensiooni kontserdi või muusikateatrietenduse kohta, saate kooli koduleheküljelt (www.ramkool.edu.ee) Koolielu Õppematerjale. Retsensiooni kohustuslikud koostisosad: 1. tiitelleht 2. pikkus vähemalt 2 lehekülge, alates 10. klassist vähemalt...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad, kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad. Madagaskarile on eriti iseloomulikud kohalikku päritolu leemurid ja kameeleonid, samuti elutseb siin arvukalt kahepaikseid ja roomajaid. Majanduslik ülevaade Pindala : 587 041 km2 Rahvaarv : 18 606 000 Pealinn : Antananarivo Peamised keeled : Malagassi Valdavad religioonid : Hõimuusundid , roomakatoliiklus , madagaskari protsentantlus Rahaühik : Madagaskari ariary Ekspordiartiklid : kohv , vanill , krevetid , puuvill , nelk jne. Valitsus : vabariik ; piiratud demokraatia Miks just reisida Madagaskarile ? Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette
Sissejuhatus lk 3 Pinnamood lk 4 Puhke keskused lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Sissejuhatus Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. Samalaadselt kajastab ka traditsiooniline köök segu ida ja lääne mõjudest. Bulgaaria kõige tuntum toit võiks olla jogurt,
suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-,
Switzerland 7 313 853 7 364 148 Montenegro 619 300 621 258 Former Yugoslav Republic of Macedonia 2 023 654 2 029 892 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850 7 761 049 7 718 750 7 679 290 7 640 238 7 606 551 7 563 710 7 369 431 7 327 224 10 220 577 10 251 079 10 287 189 10 381 130 10 467 542 10 506 813 10 486 731 10 505 445 5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948...
LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat
3 514 4 524 5 527 6 534 7 540 8 549 9 556 10 561 11 569 12 577 13 588 14 599 15 606 16 612 17 618 18 627 19 633 20 639 9 Tabel 3 Segisti optimaalse võimsuse määramine Nr Pöörete Võimsus Aeg, Juhtivus, Lahustatud aine Lahustamise arv, , hulk, kg aeg, s min mS
2003 516 68,67 2004 551 51,33 2003 517 54,00 2004 562 45,00 2003 518 52,62 2004 563 43,00 2003 521 69,90 2004 564 67,33 2003 523 52,51 2004 579 78,70 2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50 2003 539 34,84 2004 593 61,54 2003 549 59,00 2004 598 41,67 2003 551 48,12 2004 606 46,00 2003 562 42,00 2004 612 40,92 2003 563 44,24 2004 615 49,82 2003 564 67,15 2004 616 39,13 2003 565 42,49 2004 619 74,03 2003 579 80,10 2004 627 46,91 2003 582 69,00 2004 628 41,86 2003 583 52,12 2004 629 69,52 2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult mee...
577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0 575 54,76 1 009 424,9 572 52,00 4 165 179,2 317 45,29 1 378 330,2 606 50,50 2 818 530,6 496 49,60 3 660 622,7 467 51,89 1 909 230,5 376 34,18 2 004 603,1 835 46,39 7 494 469,4 655 54,58 1 331 495,0
[6] Tabel . Ehitusjäätmete teke 2010. aastal Euroopa Liidu riikides [6] Ehitusjäätmete Kogu jäätmeteke Ehitusjäätmete% Euroopa Liidu teke 2010. aastal 2010. aastal kogujäätmetest liikmesriik tonnides tonnides 2010. aastal Belgia 3 223 625 44 256 135 7,28 Bulgaaria 78 877 165 876 606 0,05 Tsehhi 9 353 673 23 757 566 39,37 Taani 2 104 086 14 032 822 14,99 Saksamaa 190 990 217 363 544 995 52,54 Eesti 436 289 19 000 195 2,30 Iirimaa 1 609 762 19 807 586 8,13
kahjum) Varad 5 410 281 4 582 684 827 597 352 128 430 675 -78 547 Omakapital 3 133 142 2 633 585 499 557 90 581 164 888 -74 307 Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6
2002 574 9,9 170 17,1717172 2002 577 26,5 923 34,8301887 2002 581 36,5 705,4 19,3260274 2002 585 4 72 18 2002 593 77,9 2532 32,5032092 2002 594 10 156 15,6 2002 595 16,9 557,7 33 2002 596 29,5 640 21,6949153 2002 602 7,2 130 18,0555556 2002 603 5,27 184,4 34,9905123 2002 604 68 1884 27,7058824 2002 606 32,5 445 13,6923077 2002 610 170 4893 28,7823529 2002 611 182 2360 12,967033 2002 618 353,3 9440 26,7195018 2002 622 45 1710 38 2002 623 26,2 526 20,0763359 2002 624 11,2 180 16,0714286 2002 627 16,2 240 14,8148148 2002 628 24 200 8,33333333 2002 630 4,2 84 20 2002 631 8 160 20 2002 632 30 1050 35
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Anastassia Bolsakova RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID JA NENDE KASUTAMINE Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID..........................................4 2. RAVIMTAIMED KLASSIFIKATSIOONI JÄRGI........................................................6 3. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVATE PREPARAATIDE KASUTAMINE..................7 ARUTELU............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Ravimtaimede j...
00 12 4,070.00 3,525.00 2,462.00 2,555.00 53767 76480 110960 128455 0% 0% 0% 0% #VALUE! 0% 0% 0% 0.00 0.00 0.00 0.00 #VALUE! 0 0 0 61.00 36.00 30.00 35.00 502 588 606 664 67.00 98.00 82.00 73.00 107 130 183 193 4,061.25 3,530.45 2,472.63 2,554.07 53741 76442 110931 128440 0.00 0.00 0.00 0.00 #VALUE! 0 0 0 0.00 0.00 0.00 0
Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672 Edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad 3 097 143 3 134 594 2 484 706
2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga) 3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) 31,8% Import Kauba ja teenuste import (% SKT-st) 15% 5.Energia 1)Elektrikasutamise protsent riigis 100% 2)Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt-tundides) 14,240 6.Varustatus sidevahenditega Telefone tuhande inimese kohta 606 Mobiiltelefone tuhande elaniku kohta - 680 Interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 630 USA majandustase USA on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Majanduse struktuur on mitmeharuline, inimeste hõivatus erinevates sektorites on suur. USA ekspordib suure osa oma toodangust, mis näitab kõrget majanduse ja arengutaset. Võrreldes Eestiga, kasutab USA elanik enam kui poole võrra rohkem elektrit. Mobiiltelefone on jällegi Eestil iga tuhande elaniku kohta 400 võrra rohkem.
köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu. Tabel 6 näitab missugune summa on pandud varude alla ja palju see summa on muutunud ühe aastaga. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 6 Varud (kroonides) (4) 31.12.2009 31.12.2008 Müügiks ostetud kaubad 1 728 587 2 606 482 Kokku varud 1 728 587 2 606 482 11 3.5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 15 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000 krooni, kajastatakse kuni
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. a...
5.2 Tiheduse määramine Tabel nr 2. Tihedus (* arvutamisel on kasutatud redutseerimiskoefitsenti ) Prk. nr. Mõõtm Maht Mass Tihedus [kg/cm3] 3 ed [cm] [cm ] [g] a b h antud niiskusel Kesk. antud Kesk. niis- niiskusel 12%* niiskusel kusel 12% 1 3,09 2,16 2,07 13,82 8,6 622 606 2 3,09 2,18 2,04 13,74 7,8 568 554 585 570 3 3,11 2,18 2,04 13,83 7,8 564 550 4 3,11 2,16 2,06 13,84 8,6 621 605 5 3,08 2,18 2,07 13,90 8,4 604 589 631 615 6 3,10 2,22 2,09 14,38 9,6 667 650 7 3,10 1,99 1,96 12,09 5,4 447 460
Arensburg spaa teevad eriliseks hubasus ja privaatsus. Spaa menüüs on hoolitsused-massaažid naistele, meestele, lastele, noorukitele ning lai valik erinevaid vanne. Kasutame 100% orgaanilise… Elemis spa Heaoluspaa | | (+372) 600 0616 Elemis spa on täiuslik paik meelte lõõgastamiseks ja keha kosutamiseks. Asume hotellis Telegraaf, otse vanalinna südames. Pakume laias valikus professionaalseid massaaže, keha-, näo-, ning… Tallinn Viimsi Spa Spaa | | (+372) 606 1000 Tallinn Viimsi Spa asub looduskaunil Viimsi poolsaarel ja´Tallinna kesklinna sõidab auto või bussiga umbes 15 minutit. Pakume oma klientidele võimalust hoolitseda oma tervise ja heaolu eest… Kubija hotelli spaa- ja saunakeskus Spaa | | (+372) 786 6000 Kubija hotell-loodusspaa terviseteenused sobivad suurepäraselt kliendile, kes hindab rahu, vaikust ja teenuste kõrget taset ning individuaalset lähenemist. Kubija spaa- ja saunakeskuses on 5 erineva…
Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,9 Kalorid 606 Rasvad 48,4 Valgud 20,5 Süsivesikud kokku (imenduvad) 25 (22) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tuumad)=60 g Pildil pistaatsia pähklid Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainete rikkad. Olles kergesti seeditavad, tagavad need normaalse mao limaskesta talituse ja sisaldavad rohkesti seedimist parandavaid ensüüme. Samuti sisaldavad B- ja E-grupi vitamiine. Sarapuupähkleid süüakse paljalt ning kasutatakse
.oma tarbeks valmistatud põhivara - muutuvkulud ..kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt - muutuvkulud Muud ärikulud - segatüüpi kulud ..kahjum põhivara müügist - muutuvkulud Finantskulud - segatüüpi kulud ..intressikulu - püsikulu Ettevõtte tulumaks - muutuvkulud 9 Müügitulu, muutuv-, püsi- ning segatüüpi kulude dünaamika ja varieeruvus. Müügitulu keskmine näitaja on 10 606 058 krooni tuhat krooni, standarthälve on 2 714 410. Keskmised muutuv- ja püsikulude keskmised näitajad on vastavalt 6 629 115 ja 2 309 723 tuhat krooni. Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930. Müügitulu, muutuv-, püsi- ja segatüüpi kulud, tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Graafikult võime välja lugeda, et müügitulu kui ka kulud on kasvanud.. Kasv on põhjustatud tootmismahu kui ka sisendite ja väljundite hindade kasvuga.
Eesti Proovikoda 5 241 000 Riigihangete Amet 5 097 740 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 316 753 946 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 47 699 931 444 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2005 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 59 738 606 Rahandusministeerium 984 444 870 Maksu- ja Tolliamet 1 510 346 268 Statistikaamet 70 069 351 Riigihangete Amet 5 133 170 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 629 732 265
2003 516 68,67 2004 551 51,33 2003 517 54,00 2004 562 45,00 2003 518 52,62 2004 563 43,00 2003 521 69,90 2004 564 67,33 2003 523 52,51 2004 579 78,70 2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50 2003 539 34,84 2004 593 61,54 2003 549 59,00 2004 598 41,67 2003 551 48,12 2004 606 46,00 2003 562 42,00 2004 612 40,92 2003 563 44,24 2004 615 49,82 2003 564 67,15 2004 616 39,13 2003 565 42,49 2004 619 74,03 2003 579 80,10 2004 627 46,91 2003 582 69,00 2004 628 41,86 2003 583 52,12 2004 629 69,52 2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42
577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0 575 54,76 1 009 424,9 572 52,00 4 165 179,2 317 45,29 1 378 330,2 606 50,50 2 818 530,6 496 49,60 3 660 622,7 467 51,89 1 909 230,5 376 34,18 2 004 603,1 835 46,39 7 494 469,4 655 54,58 1 331 495,0
teede 608 1100 608 1101 [email protected] teedeprojekteerimine SWECO Projekt AS osakond 6744302 674 4001 [email protected] teedeprojekteerimine Napal AS üld 627 4700 627 4710 [email protected] teedeprojekteerimine Viageo OÜ üld 606 6184 606 6185 [email protected] teedeprojekteerimine Hedolink OÜ üld 648 5474 648 5468 [email protected] teedeprojekteerimine Põrkepiirded Teed ja Trassid OÜ Indrek Pukk 522 4321 609 9678 [email protected] põrkepiirded KiirWarren OÜ harjumaa 37253498048 6032402 [email protected] põrkepiirded
Члены строительных всех отходов отходы в % от Европейского отходов за 2010 за 2010 год в всех отходов союза год в тоннах тоннах за 2010 год Бельгия 3 223 625 44 256 135 7,28 Болгария 78 877 165 876 606 0,05 Чехия 9 353 673 23 757 566 39,37 Дания 2 104 086 14 032 822 14,99 Германия 190 990 217 363 544 995 52,54 Эстония 436 289 19 000 195 2,30 Ирландия 1 609 762 19 807 586 8,13 Греция 6 828 051 68 643 963 9,95
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST...........................................
The Swedish export of goods to the thirty largest countries of destination (SEK million). Value January- Ranking Country October Share in % Change in % 2012 2011 2012 2011 2012 2012/2011 TOTAL 989 654 1 010 911 100.0 2 1 2 Norway 100 606 94 317 10.2 7 2 1 Germany 98 763 100 743 10.0 2 3 3 United Kingdom 76 458 70 494 7.7 8 4 4 USA 64 247 64 635 6.5 1 5 6 Finland 62 740 61 021 6.3 3 6 5 Denmark 61 801 61 483 6.2 1 7 7 Netherlands 51 289 49 147 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
