Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"20c" - 109 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Kliima II osa

Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Biokeemilise hapnikutarbe määramine

2) Taara täidetus: 2/3 3) Proovi konserveerimine: ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures Proovivõtu koht: Tartu Veevärk TÖÖ KÄIK: 1. Fikseeritud tingimused BHT määramiseks standardmeetodil. · tingimused mikroorganismide normaalseks elutegevuseks - piisav kogus vees lahustunud hapnikku - küllaldaselt mineraal- ja toitaineid - sobiv pH vahemik (pH 6-8) 20C juures · tingimused inkubatsioonil - valguse ja õhu juurdepääsuta - temperatuuril 20C - protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust

Keemia → Biokeemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusülekanne

Vee erisoojus on 4200J/kgC Raua erisoojus on 460J/kgC Valem, mis arvestab keha massi, temperatuuri ja soojushulka. Q = m * c (t2 ­ t1) Ülesanne: Vee algtemperatuur on 20 C ja lõpptemperatuur on 100 C. Mass on 1kg. Kui palju soojust kulub vee keema ajamisele? Antud: Q = m * c (t2 ­ t1) t1 = 20C 1 * 4200 (100 ­ 20) = 336000J = 336kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 336kJ C = 4200J/kgC Leia Q 1kg raua temperatuur tõsteti 20 C - 100 C. Kui palju kulus soojust? Antud: Q = m * c (t2 ­ t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 ­ 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C

Füüsika → Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ÜLESANDED – PUMBAD JA VENTILAATORID

2,53 > 1,72 ­ järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatelg asetseb reservuaari veepinnast 6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatava vooluhulga 100 l/s korral on imitorustikus tekkiv survekadu 2,4m. Eeldame, etõhurõhk on reservuaari vabapinnal 0,1Mpa ning pumbatava vee temperatuur on 20C. Pumba kavitatsioonivaruteguri väärtus selgub pumba karakteristikute jooniselt. Kui kõrgele

Masinaehitus → Pumbad ja ventilaatorid
95 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suhkrulahuse eripöörang

Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 7. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 9. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20c, ei ole suur Katseandmete tabelid Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus Skaala vähima jaotise väärtus Nooniuse täpsus Katse nr. 0 1

Füüsika → Füüsika praktikum
374 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesindus

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla....................................................................................................................... 1 Olustvere 2011.........................................................................................................

Põllumajandus → Mesindus
52 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Terase termotöötlus aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. ​ 5​ aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase  süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri  mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse  süsinikteraste termotöötlusele.      Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus    Karastamine ​ ­ üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne  struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutus...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte

Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis ­ kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...

Füüsika → Füüsika
107 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ehituskonstruktsioonid

1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige d) 10-60%

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

KK 1, Adsorptsiooni määramine lahuse ja õhu piirpinnal

TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Ülesandeks on määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist tuleb leida adsorptsiooni isoterm ning adsorptsiooni isotermist omakorda tuleb arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Minul tuli valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,4 M ja sellest 5 järjestikust lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL. Selleks teg...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
211 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kuivatamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4. Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N. 1.5. Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega. 2. KATSESEADME 5 15 7 12 ...

Keemia → Keemiatehnika
176 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Köögiviljandus

konserveeritult Tomat · Maavitsaliste sugukonda · Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina · 1.a · Opt. Temp seemne idanemiseks on keskmiselt vaja 20-25C Melon ja Arbuus · Kõrvitsaliste sugukonda · Süüjakse vilja · Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale · Sobivad rasked ja niisked mullad Aeduba e. türgi uba · 1.a taim · Liblikõieliste sugukonda · Soojanõudlik kultuur · Külvatakse otse avamaale · Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad · Värsked kaunad mürgised Aedhernes · Külmakindel köögivili · 1.a · Liblikõielised · Suhkruhernes ja poetishernes · Ümarad terad ja kortsus terad · Kõrguse järgi

Põllumajandus → Aiandus
109 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tina

Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn.

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Lähisekvatoriaalne kliimavööde Kui mul oleks võimalus, tahaksin ma väga elada Austraalias. Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned ...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pagari praktiline töö 20.Mai – 21. Juuni 2013

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Pagari praktiline töö 20.Mai ­ 21. Juuni 2013 Iseseisev töö Tartu 2013 Sisejuhatus Praktikalised isiklikkud eesmärgid Minu eesmärk on see et ma saain teha pirukaid, küpsiseid isesisvalt , vahepeal ka küsida abi kui vaja on. Sain palju kogemusi praktikaajal . Kus ma töötan seal ma koristan ka ise enda eest . Toiduhügieeni kasutasin ka , nt enne kui tulen pesen käed ära , vahetan riided ära , koristan enda eest ära. Pagari töökojas praktilise arvestuslikku tööna valmistasin : Väikesai-Harjusai Väikesai (pärmi-lehttaigen) Viinisai Küpsis-Lehe-juustu Viinisai Pärmi-lehttaigen Tooraine koguse arvestus: 25tk Tooraine Taigen Täidis Vormimine Kihistus(zelee) Nisujahu 550 0,625 0,062+0,062 Pres...

Toit → Pagar-kondiiter
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid mäestikes

LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, ...

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Suhkrukultuurid, viinamarjakasvatus.

SUHKRUKULTUURID, VIINAMARJAKASVATU S& AIANDUS SISSEJUHATUS · Suhkrukultuurid on taimed, mida kasvatatakse, et saada sahharoosi. · Viinamarjakasvatus tegeleb viinamarjade kasvatamisega, millest hiljem toodetakse veini ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske klii...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Vesi ja vee tähtsus koristamisel

Vesi ja vee tähtsus koristamisel · Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Ke...

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioorgaanilise keemia eksam rida 1

B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel. B6-vitamiin: esimeb taimsetes ja loomsetes kudedes seotult valkudega. 2. Hormoonid: üldiseloomustus; Prostaglandiinid: Füsioloogiliselt aktiivsed lipiidid sünteesitavad organismis rasvhapetest. Molekuli moodustab 20C ahela. Ühed organismi regulatoorsetest molekulidest. Silelihased, vererõhk, lipiidide ainevahetus, palaviku mehhanism. 4. Valkudestruktuuritasemed, konfiguratsioon ja konformatsioonimõjud Primaarstruktuur: Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser- Lys-Cys. Sekndaarstruktuur: Ruumalaline struktuur

Keemia → rekursiooni- ja...
19 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Interior Kitchen (Pestav seinavärv)

Interior Kitchen (Pestav seinavärv) Elly-Liis Kurg Ev112 Sobivus • Sobib uute ja varem värvitud pindadele • Kipsplaat-, pahteldatud pindadele. • Tapeeditud pindade . Pinna hooldamine • Värvitud pinda võib puhastada 1 kuu möödumisel värvimisest. • Puhastamiseks kasuta vee või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesukäsna või -lappi. Interior Kitchen • Ohutu tervisele ja keskkonnasõbralik. • Peaaegu lõhnatu . • Hea kulumiskindlusega ja mustust hülgav. • Kahjulik tarbides suurtes kogustes. Füüsikalised ja keemilised omadused • Välimus ja lõhn : valge viskoosne vedelik. • Suhteline tihedus:1,2-1,3 sõltuvalt värvitoonist . • Lahustuvus vees: hästi lahustav • Lahustuvus solventides: ei lahustu Värvimine ja värvitingimused • Sega värvi Interior Kitchen enne kasutamist hoolikalt. • Vajadusel vedelda veega kuni 10% värvi...

Ehitus → Ehitus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uues...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Etanool, metanool, propaan-1,2,3-triool

Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organism...

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Astronoomia

Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 a. Läbimõõdult on Io Neptuun meie Päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab kuumim koht ­ vulkaani Pillan Patera suudmes on Neptuunile sinise värvuse. Atmosfääri temperatuur temperatuur 1700C. Keskmine kraatritevaheline kaugus läheneb -218C

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Guatemala

2008) Ajavöönd ­ Maailaaeg -6h Riigihümn ­ Guatemala Feliz Üladomeen - .gt Maakood ­ 502 Konsulaarabi - puudub Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade vahel. Minibussid sõidutavad turiste vaatamisväärsuste juurde. Jootraha - Oodatakse 10%. Riietus - Õhukesed riided. Õhtuteks midagi pealepanemiseks. Toit ja jook - Pakutakse erinevate maade kööke. Kliima - Rannikualadel ja kirdeosas on aastaläbi kuum. Keskmine temperatuur on seal 20C, mis võib tõusta kuni 37C-ni. Keskmaal on maist septembrini vihmahooaeg. Tervise-alased nõuanded - Juua pudelivett. Malaaria tabletikuur. Ilm Guatemalas. Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Pühapäev Laupäev Reede 26.01.2009 27

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laboritöö nr 2 Löökpaindeteim

1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. T...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
198 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Tööd

sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2) mrgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) kllastatud vesilahus bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; hus seismisel tekib BaCO3 noolALLA) Tstuses: lide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. lejnud hdroksiide kasut. vga vhesel mral Sr(OH)2 mnikord suhkrutstuses Be(OH)2 amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 tekib Be(NO3)2 + 2H2O. Be(OH)2 + 2NaOH tekib Na2[Be(OH)4] 5. Al LEIDUMINE LOODUSES, TOOTMISE LDPHIMTE. Al on elementide levimuselt 3

Keemia → Anorgaaniline keemia
45 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Autokeemia

AQUAPEL GLASS TREATMENT reklaampakendis - klaasitaastaja - klaasivaha EELISED: * Uusim tehnoloogia * lihtne kasutada * kuni 6 korda pikem toime * vähene kulu * tavaline klaasipuhastaja ei vähenda Aquapeli toimet * toote uuesti pealekandmisel ei pea vana kihti eemaldama KASUTAMINE: 1. Puhasta klaas pigieemaldajaga 2. Võimalusel eemalda happelise vahendiga klaasilt ladestused 3. Viimistle klaasi klaasipuhastajaga 4. Kasuta taastajat vähemalt 20C temperatuuriga ruumis 5. Loksuta Aquapeli ampulli 6. Pigista Aquapeli ampulli käepidemeid kokku avades nii toote 7. Kanna taasataja ampullil oleva aplikaatori abil horisonataalsete ning seejärel vertikaalsete liigutustega ühtlaselt klaasile. 8. Väldi toote sattumist värvipindadele ning tihenditele 9. Poleeri koheselt klaasi pehme paberiga. * Ära lase tootel enne poleerimist kuivada! * Suuremaid pindu töötle osade kaupa. 10

Auto → Auto õpetus
18 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Ehitussegud

· Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused

Ehitus → Ehitus
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ideaalgaaside seadused

näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 ­ V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Vesiniku mahu viimisel normaaltingimustele arvestada eespool toodud juhiseid Katseandmed: V1 = 8,10 ml vee nivoo büretil enne reaktsiooni V2 = 15,70 ml vee nivoo büretil peale reaktsiooni t = 20C = 293,15 K temperatuur Püld = 102,1 1000 = 102 100 Pa õhurõhk (gaasi rõhk büretis) V = |V2 ­ V1| = 7,6 ml eraldunud vesiniku maht PH o =17,5 mm/Hg = 2333,1 Pa 2 veeauru osarõhk temperatuuril Reaktsioon Mg ja 10% soolhappelahuse vahel toimub väga kiiresti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 0 ( Püld -P H 0) V T 0 V = 0 2

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine

Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeri...

Metsandus → Dendrofüsioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Trell

Referaat Käsitööriistad Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida beto...

Ehitus → Ehitus
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr4)

Vaata tulemusi Laboritöö nr 4 Kasutaja Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 18 min. 17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguk...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
198 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Terase termotöötlemine

TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Elektrotehnika

põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur Aine takistuse temperatuuritegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõstmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vaskjuhtme temperatuuri muutumiel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4% Kuni 100C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega Kui takistus on 20C juures 1 ja temperatuuri juurdekasv 1C, siis takistuse juurdekasv on Kõrgemal temperatuuril (üle 100C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane st temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (- 273C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nim üldjuhtivuseks.

Elektroonika → Elektroonika
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Soome

Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Ha...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Mineraalsed sideained

Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...

Ehitus → Ehitus
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Toiduaineteõpetus 10 toote kohta informatsioon

Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid ...

Toit → Toiduainete õpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Allen Jones and Claes Oldenburg

Allen Jones: Allen Jones sündis 1937. aastal Inglismaal. 1955 ­ 1961 õppis Horsney Kunsti Kolledzis, 1960, aastal visati Kunglikust Kunsti Kolledzist välja. 1961 ­ 1963 õpetas litograafiat Croydoni Kunsti Kolledzis. Kuuekümnendate algul mõjutasid Jonesi Nietzsche, Freud ja Jung. 1964. Aastal kolis ta New Yorki. Seal tegi ta kolmemõtmelisi töid, kus esines selgelt erootilisi komponente. 1969. aastal valmistas ta kaabuhoidja, mis oli esimene tema naismööbli teostest. Allen Jones saavutav kiiresti edu 1961. Aastal ,,Noorte kaasaegete" näitusel. Tema varasemad teemad jaotusid kaheks: seks ja teisalt bussid/lennukid jne. Tema stiil oli nii maaliline kui ka abstraktne. Oma bussi maalide seerias (1962-63) on tema lõuendid jaotatud ristkülikuteks ning näib, nagu need liiguksid seinal. Osadele maalidele on rattad maalitud eraldi lõuendile ning see on kinnitatud teise lõuendi külge. Selle eesmärgiks on anda mulje suuremast reaalsusest. Erootilin...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjalide mehaanilised omadused: tugevus

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt de...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karpkalalased

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. K...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ­ ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsul...

Füüsika → Analoogelektroonika
46 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline

Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
44 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

ning tingimused Parasvööde ­ Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline ­ Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline ­ Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi Lähisekvatoriaalne ­ kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne ­ aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm 19. El Nino ja La Nina El Nino ­ on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jalanõud

JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööj...

Õigus → Müügiõpetus ja...
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Soome

Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima.............................................

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesilaste korjemaa

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 ­ 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...

Põllumajandus → Mesindus
50 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsikalised ohutegurid

tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Millised on piirnormid? Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö ja füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseeraldusest tööruumis. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20C. Mõju tervisele ja töövõimele? Inimese tervis, töövõime ja ka lihtsalt enesetunne on olulisel määral määratletav miokrokliima ja õhukeskkonna tingimustega elu-ja ühsikondlikes ruumides, kus inimene veedab olulise osa oma ajast. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul võib

Haldus → Töökeskkond
65 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

U sis Joon.1.21 1.7. IC Transistori 40C tööpunkti IB4 20C stabiliseerimine 40C A1 20C IB3 Transistori A fikseeritud 40C

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rasvad, lipiidid

Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...

Keemia → Toidukeemia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun