Kuivatamine (0)

Keemia - Keemiatehnika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika instituut

Laboratoorne töö õppeaines

Keemiatehnika II

KUIVATAMINE

Õppejõud: N. Savest
Grupp:

Tallinn 2010
1. TÖÖ ÜLESANNE

Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga.

Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest.

Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus.

Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N.

Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus τII ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega.
2. KATSESEADME
Joonis 1. Kuivatusseadme skeem
1-töökamber
2- riiul , millele paigutatakse kuivatatav proov
3-alus
4-tõmmits
5-kaalukauss
6-elektrikalorifeer
7-kontakttermomeeter
8-ventilaator
9-diafragma
10-diferentsiaalmanomeeter
11-siiber
12,13-termomeeter.
3. TÖÖ KÄIK
Kontrollime kaalud, et näidul oleks "0". Võtame kartong ja mõõtme proovi pind. Kaalume proovi ja paneme kuivatuskappi, kuivatame püsiva kaaluni. Materjali algniiskussisaldus arvutame valemiga:
kus a - proovi algkaal;
b - kaal pärast kuivatamist.
Kui aparaadis on saavutatud etteantud õhutemperatuur, paneme riiul 2 koos prooviga kuivatuskambrisse alusele 3 ja hakame registreerima (intervallidega 5 min) kontrollmõõteriistade näitusid. Katse lõpetame, kui kuivatatava materjali kaal praktiliselt enam ei vähene.
VALEMID.
Reynoldsi kriteerium (1)
Õhu kiirus kuivatuskambris m/s, (2)
kus ρ’õ - kasutades õhu parameetrite keskmisi väärtusi enne ja pärast kuivatuskambrit
Õhu masskulu kambrisse sisenemisel , kg/s , (3)
Ruumis oleva niiske õhu tihedus kg/m3, (4)
Keskmine tihedus kg/m3 (5)
Kuivamistegur => 1/s, (6)
kus W’1, W’kr - materjali alg- ja kriitiline niiskusesisaldus
s, (7)
kus - materjali niiskussisaldus kuivatamise lõpus ja tasakaaluline niiskussisaldus.
4. KATSEANDMED
Kuivatatav materjal: 3 plastiini kartongist
Niiske proovi mass: a =29,58 g; (3 kartongi mass =88,74 g)
Absoluutselt kuiva proovi mass: b =12,33 g; (3kartongi mass=36,99 g)
Aurumispind: F =0,144m*0,1m=0,0144 m2;
Baromeetriline rõhk: B =768 mm Hg=102391,3 Pa;
Ventilaatori poolt imetava õhu temperatuur: tõ =20° C= 293,15 K;
Õhu suhteline niiskus: φ =20 %;
Õhu mahtkulu : υõ1 =10,65*10-3 m3/s;
υõ2 =6,6*10-3 m3/s;
Plastiini mass: m=806,26 g;
Küllastunud veeauru rõhk kuiva termomeetri temperatuuril: Ps (20̊ C)=2334,78 Pa;
Küllastatud veeauru tihedus kuiva termomeetri temperatuuril: ρs (20̊ C)=0,01729 kg/m3;
Proovi pikkus piki õhu liikumist: L=0,144 m;
Õhu kinemaatiline viskoossus : v (20̊ C)=1,51*10-5 m2/s;
Gaasikäigu pindala kuivatuskambris: S =0,01 m2.
Kuivatamine 1 plastiini:
t, min
m, g
0
29,58
2
28,09
4
24,88
6
20,71
8
17,10
10
14,01
12
13,25
14
12,34
16
12,33
I.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Infernal Õppematerjali autor

kuivatamine

kuivatamine keemiatehnika ii reynoldsi kriteerium baromeetriline rõhk Õhu mahtkulu

Sarnased õppematerjalid

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika