Kuivatamine (0)

Keemia - Keemiatehnika

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika instituut
Laboratoorne töö õppeaines

Keemiatehnika II

KUIVATAMINE

Õppejõud: N. Savest
Grupp:
Tallinn 2010
1. TÖÖ ÜLESANNE

Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga.

Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest.

Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus.

Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N.

Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus τII ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega.
2. KATSESEADME
Joonis 1. Kuivatusseadme skeem
1-töökamber
2- riiul , millele paigutatakse kuivatatav proov
3-alus
4-tõmmits
5-kaalukauss
6-elektrikalorifeer
7-kontakttermomeeter
8-ventilaator
9-diafragma
10-diferentsiaalmanomeeter
11-siiber
12,13-termomeeter.
3. TÖÖ KÄIK
Kontrollime kaalud, et näidul oleks "0". Võtame kartong ja mõõtme proovi pind. Kaalume proovi ja paneme kuivatuskappi, kuivatame püsiva kaaluni. Materjali algniiskussisaldus arvutame valemiga:
kus a - proovi algkaal;
b - kaal pärast kuivatamist.
Kui aparaadis on saavutatud etteantud õhutemperatuur, paneme riiul 2 koos prooviga kuivatuskambrisse alusele 3 ja hakame registreerima (intervallidega 5 min) kontrollmõõteriistade näitusid. Katse lõpetame, kui kuivatatava materjali kaal praktiliselt enam ei vähene.
VALEMID.
Reynoldsi kriteerium (1)
Õhu kiirus kuivatuskambris m/s, (2)
kus ρ’õ - kasutades õhu parameetrite keskmisi väärtusi enne ja pärast kuivatuskambrit
Õhu masskulu kambrisse sisenemisel , kg/s , (3)
Ruumis oleva niiske õhu tihedus kg/m3, (4)
Keskmine tihedus kg/m3 (5)
Kuivamistegur => 1/s, (6)
kus W’1, W’kr - materjali alg- ja kriitiline niiskusesisaldus
s, (7)
kus - materjali niiskussisaldus kuivatamise lõpus ja tasakaaluline niiskussisaldus.
4. KATSEANDMED
Kuivatatav materjal: 3 plastiini kartongist
Niiske proovi mass: a =29,58 g; (3 kartongi mass =88,74 g)
Absoluutselt kuiva proovi mass: b =12,33 g; (3kartongi mass=36,99 g)
Aurumispind: F =0,144m*0,1m=0,0144 m2;
Baromeetriline rõhk: B =768 mm Hg=102391,3 Pa;
Ventilaatori poolt imetava õhu temperatuur: tõ =20° C= 293,15 K;
Õhu suhteline niiskus: φ =20 %;
Õhu mahtkulu : υõ1 =10,65*10-3 m3/s;
υõ2 =6,6*10-3 m3/s;
Plastiini mass: m=806,26 g;
Küllastunud veeauru rõhk kuiva termomeetri temperatuuril: Ps (20̊ C)=2334,78 Pa;
Küllastatud veeauru tihedus kuiva termomeetri temperatuuril: ρs (20̊ C)=0,01729 kg/m3;
Proovi pikkus piki õhu liikumist: L=0,144 m;
Õhu kinemaatiline viskoossus : v (20̊ C)=1,51*10-5 m2/s;
Gaasikäigu pindala kuivatuskambris: S =0,01 m2.
Kuivatamine 1 plastiini:
t, min
m, g
0
29,58
2
28,09
4
24,88
6
20,71
8
17,10
10
14,01
12
13,25
14
12,34
16
12,33
I. υõ1 =10,65*10-3 m3/s;
Tabel 1.
Jrk. Nr.
Aeg τ, s
Aja intervall Δτ, s
Õhu temperatuur, °C
Kaalu näit G, g
Niiskuse kadu ΔW, g
Kartongi mass m, g
Niiskus materjalis W, g
Niiskus-sisaldus abs. kuivale ainele W’, %
Kuivamise kiirus kg/(m2.s)
sisenev
väljuv
1
0
0
91
83
895
0
88,74
51,75
174,96
0
2
300
300
91,5
85
894
1
87,74
50,75
172,99
0,000231
3
600
300
92,5
86
891
3
84,74
47,75
167,07
0,000694
4
900
300
92
86,5
887
4
80,74
43,75
159,19
0,000926
5
1200
300
92
86
885
2
78,74
41,75
155,24
0,000463
6
1500
300
92
86
884
1
77,74
40,75
153,27
0,000231
7
1800
300
92
87
884
0
77,74
40,75
153,27
0,000000
8
2100
300
92
86,5
884
0
77,74
40,75
153,27
0,000000
9
2400
300
92,5
86,5
881
3
74,74
37,75
147,36
0,000694
10
2700
300
92,5
86,5
874
7
67,74
30,75
133,56
0,001620
11
3000
300
92,5
86,5
871
3
64,74
27,75
127,64
0,000694
12
3300
300
92,5
86,5
870
1
63,74
26,75
125,67
0,000231
13
3600
300
92,5
86,5
869
1
62,74
25,75
123,70
0,000231
14
3900
300
92,5
86,5
865
4
58,74
21,75
115,81
0,000926
15
4200
300
92,5
86,5
864
1
57,74
20,75
113,84
0,000231
16
4500
300
92,5
86,5
859
5
52,74
15,75
103,98
0,001157
17
4800
300
92,5
86,5
854
5
47,74
10,75
94,12
0,001157
18
5100
300
92,5
86,5
853
1
46,74
9,75
92,15
0,000231
19
5400
300
92,5
86,5
853
0
46,74
9,75
92,15
0,000000
20
5700
300
92,5
86,5
852
1
45,74
8,75
90,18
0,000231
21
6000
300
92,5
86,5
852
0
45,74
8,75
90,18
0
Keskmine siseneva õhu temperatuur: Tõ sis=92,26̊ C=365,41 K W1=a1-b=88,74-36,99=51,75 g W1’=3*W1=58,32*3=174,96%
Keskmine väljuva õhu temperatuur: Tõ välj=86,21̊ C=359,36 K W2=a2-b=87,74-36,99=50,75 g W2’=a2*W1’/a1=172,99 %
Arvutused.
(4)
kg/m3
kg/m3
(5)
kg/m3
(3)
kg/s
(2)
m/s,
(1)
II. υõ2 =6,6*10-3 m3/s;
Tabel 2.
Jrk. Nr.
Aeg τ, s
Aja intervall Δτ, s
Õhu temperatuur, °C
Kaalu näit G, g
Niiskuse kadu ΔW, g
Kartongi mass m, g
Niiskus materjalis W, g
Niiskus-sisaldus abs. kuivale ainele W’, %
Kuivamise kiirus kg/(m2.s)
sisenev
väljuv
1
0
0
92
85,5
877
0
70,74
33,75
174,96
0
2
300
300
90
86,5
875
2
68,74
31,75
170,01
0,000463
3
600
300
90,5
86,5
873
2
66,74
29,75
165,07
0,000463
4
900
300
90,5
86,5
871
2
64,74
27,75
160,12
0,000463
5
1200
300
90,5
86,5
869
2
62,74
25,75
155,17
0,000463
6
1500
300
90,5
86,5
867
2
60,74
23,75
150,23
0,000463
7
1800
300
90,5
86,5
867
0
60,74
23,75
150,23
0
Keskmine siseneva õhu temperatuur: Tõ sis=90,64̊ C=363,79 K W1=a1-b=70,74,74-36,99=33,75 g W1’=3*W1=58,32*3=174,96%
Keskmine väljuva õhu temperatuur: Tõ välj=86,36̊ C=359,51 K W2=a2-b=68,74-36,99=31,75 g W2’=a2*W1’/a1=170,01 %
Arvutused.
(4)
kg/m3
kg/m3
(5)
kg/m3
(3)
kg/s
(2)
m/s,
(1)
Leiame graafikust, kui υõ1 =10,65*10-3 m3/s;
W’tk=90 %
W’kr=133,56%
W’1=172,9884 %
W’2=90,5375%
τI=2700-300=2400 s
(6)
1/s,
(7)
s
Graafikust τII=5650-2700=2950 s
Leiame graafikust, kui υõ2 =6,6*10-3 m3/s;
W’tk=90%
W’kr=165,07 %
W’1=174%
τI=600-50=550 s
(6)
1/s,
Jareldus.
Pärast katse tegemist, leidsime kõik vajalikud andmed. Nende abil oli joonistatud graafikud.
Graafikute abil leidsime kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus (Esimese õhu mahtkuluga saime W’kr=133,56%; W’2=90,5375%; W’tk=90 %. Teise õhu mahtkuluga - W’kr=165,07; W’tk=90 %). Arvutasime õhu erinevate kiiruste korral kuivamistegur N (Esimese õhu mahtkuluga N= 0,01643 1/s; teise õhu mahtkuluga N=0,01639 1/s). Arvutasime kuivatamise teise perioodi kestvus τII ja võrreldasime seda katseliselt leitud väärtustega, väärtused on erinevad, erinevus võib tekkida kui me ebatäpsemalt võtsime perioodi graafikust (Esimese õhu mahtkuluga τII=11652 s, aga graafikust saime τII=2950 s; teise õhu mahtkuluga teine periood arvutada pole võimalik, sest määramised olid võetud ainult esimese perioodi lõpuni). Leidsime kuivatamisprotsessi läbiviimise kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. Kui rohkem niiskussisaldus materjalis, siis materjal kuivatab aeglaselt, kuivatamise protsessi kiirendamiseks on vaja kiirendada õhu mahtkulu .

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 183 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

183 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Infernal Õppematerjali autor

kuivatamine

kuivatamine keemiatehnika ii reynoldsi kriteerium baromeetriline rõhk Õhu mahtkulu

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk