Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terase termotöötlus aruanne (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool 
 
2014/2015 õ.a 
 
 
 
 
Materjalitehnika  instituut 
Materjaliõpetuse õppetool 
 
Praktikumi  nr.  ​
5 ​
aruanne 
aines tehnomaterjalid 
 
 
 
 
 
 
 
Üliõpilane: Kristjan  Männik
 
 
Rühm: MATB11 
 
 
Esitatud:  
 
 
 
 
Töö eesmärk: 
Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase 
süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri 
mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse 
süsinikteraste  termotöötlusele. 
 
 
Karastamise  ja noolutamise olemus ning tähtsus 
 
Karastamine  
­ üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne 
struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutuspiirkond terase süsinikusisalduse 
järgi. Karastamise protsess koosneb kolmest erinevast etapist:  
1) Austenisatsioon­ terase  kuumutamine  üle faasimuutuse temperatuuri; 
2) Terase seisutamine samal temperatuuril, et kogu detail omistaks antud temperatuuril 
vastava struktuuri; 
3)  Jahutamine ­ seda tehakse kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest 
jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide tekkimist. 
 
Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või 
kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks.  
 
Noolutamine
­ karastamisele järgnev  kuumutus  allpool faasipiiri A​; temperatuuri valmisel 
c1​
lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse al pool faasipi ri vajalik aeg, et 
saada soovitud  kõvadus
 
Töö metoodika 
 
Esmalt  määrasime katsekehade keemilise koostise ning mõõtsime kõikide kehade kõvaduse 
HRC. Seejärel  tegime  kindlaks kehade karastustemperatuuri ning kuumutskestused. 
Pärast kuumutamist karastasime kehad erinevates keskkondades (vesi 20C, õhk, 
õli­ mineraalõli ). Pärast seda mõõtsime kõikide kehade kõvadused HRC, see andis vastuse 
küsimusele, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Pärast mõõtmist toimus noolutamine. 
Selleks tuli välja selgitada noolutustemperatuurid (210; 360; 500 C). Pärast noolutamist 
mõõtsime katsekehade kõvadused. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Katsetulemused : 
 
Terase mark,  Kõvadus 
Austeniseeri
Kuumutus­ 
Katsekehade 
Teoreetiline 
Saavutatud 
C sisaldus % 
lähteolekus 
mise  temp 
kestus 
arv 
kõvadus 
kõvadus 
 
 
 
karastuskesk
 
 
HRC  
       ͒

min 
konna kohta 
HRC 
HRC 
(+ 5­­­7) 
(+ 5­­­7) 
0,07 
77, 
820 

Vesi: 3 
 
Vees: 53, 55, 55 
84, 
Õlis: 1 
Vees: 56, 55, 55 
85 
Õhus: 1 
Vees: 56, 56, 53 
Õlis: 51, 48, 52 
Õhus: 13, 12, 13 
0,50 
98, 
820 

Vesi: 1 
20­25(max) 
Vees: 34,5 
96, 
           30 
98 
           30,5 
           29,5 
Märkused 
Mõõtmine 
 
Ahjust 
 
2. materjali 
Vee temperatuur 
tehti vale 
väljavõtmise 
puhul on 
20C 
skaalaga  ­ 
aeg 4s. 
meie poolt 
Õli: mineraalõli 
HRC, oleks 
saadud HRC 
pidanud 
arvud liiga 
HRB 
suured. 
 
 
Katsekehade C­ sisaldus ning noolutamise tingimused 
 

Terase süsiniku 
Teoreetiline 
Noolutustemp. 
Kuumutuskestus 
Saavutatud kõvadus  
sisaldus % 
kõvadus  
 
 
HRC (+5­­­7) 
HRC 

min 
0,07 
60 
210 
20 
51, 51, 50 
0,07 
50 
360 
20 
40, 40, 39 
0,07 
33 
500 
20 
24, 28, 29 
Märkused: Tööstuses noolutatakse terast  pikemalt , kuid meie noolutasime 20 minutit. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kokkuvõte/järeldused: 

Karastamisel: 
1. Vees ­ tekib martensiit. 
2. Õhus ­ austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 
3. Õlis ­ austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. 
 
Noolutamisel: 
1. 210 C­ võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu  jääk  austeniidi 
muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole 
jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist 
tulenevalt algab karbiidide teke. 
2. 360 C­ noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 C 
juures on praktiliselt kogu süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga 
väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on 
vähenenud  ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne. 
3. 500 C­ tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu sellele koosneb struktuur ferriidist ja suurematest 
tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks. 
 
 
Vasakule Paremale
Terase termotöötlus aruanne #1 Terase termotöötlus aruanne #2 Terase termotöötlus aruanne #3 Terase termotöötlus aruanne #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kala Kook Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Terase termotöötluse aruanne
4
docx

Terase termotöötluse aruanne

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut TERASE TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuta terase termotöötlusega. Tutvuda terase karastumise ja noolutamisega ning aru saada nende töötlemiseviiside vajalikkusest ja nende käigus tekkivatest protsessidest. Lisaks selgitame välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele ning aru saada nende teraste praktiseerimisest. 2. Termotöötlusprotsesside olemus ja nende tähtsus 1. Karastamine - üks termotöötlemiseviisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur

Tehnomaterjalid
TERASE TERMOTÖÖTLUS
6
doc

TERASE TERMOTÖÖTLUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 5 TERASE TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1

Tehnomaterjalid
Terase termotöötlus-metallide tehnoloogia
10
docx

Terase termotöötlus, metallide tehnoloogia

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel:

Materjalitehnika
Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga
8
docx

Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga

Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 5 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid ­ seda

Materjaliõpetus
5-praktikum Tehnomaterjalid
3
docx

5. praktikum Tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest

Materjalitehnika
Terase termotöötlemine
8
pdf

Terase termotöötlemine

8 2 Ülesanne 1 Kuumutustemperatuuri sõltuvus metallist ja selle süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid (eriti soolad). Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt

Tehnomaterjalid
5 Teraste termotöötlus
5
doc

5.Teraste termotöötlus

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Riho Purga Teostatud: Õpperuhm:MATB24 Kaitstud: Töö nr: 7 OT allkiri Terase termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda terase termilise Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, töötlemise tehnoloogiaga ning selgitada karastusvann välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele Töö eesmärk Terase termotöötluse põhimoodused : 1.Lõõmutamine-kuumutaine üle faasipiiri Ac1 või Ac3,aeglane jahutamine (koos ahjuga) 2.Normaliseerimine-kuumutamine üle faasipiiri Ac3 või Acm või nende lähedastel temp,jahutus õhus. 3.Karastamine-kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3,kiire jahutamine (soolavannis,vees,õlis) 4

Tehnomaterjalid
Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2
7
docx

Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2

Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1]

Rakendusmehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun