Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Aaloe.......................................................................................................................... 3 Rabarber..................................................................................................................... 3 Ojamõõl...................................................................................................................... 4 Nurmenukk................................................................................................................. 4 Kummel...................................................................................................................... 5 Piparmünt................................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
Austria ei julgenud vastu panna ja nii kadus austria maailmapildist. Müncheni sobing Kolmepoolsed läbirääkimised nsv sb ja prantsusmaa vahel, ei jõutud kokkuleppele. Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve
· Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1) 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel muutused:
........lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud. 5.23. august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks neist mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Sellele lisati ka salajane protokoll, mis piiritles NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärid. Nii kuulus Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa.
oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aasta põhiseadusega kaotati maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv 398-lt 281-le. Kuna Eestis reguleerisid valla ja linna staatust erinevad seadused, siis linnad jäid reformist puutumata ning neid oli 1939. aastaks 33 üksust. Kokkuvõtlikult võib nimetatud perioodi suundumusi kohaliku omavalitsuse reformimise katsetel pidada kallutatuks hetkepoliitilisest tahtest, mittejärjepidevateks, sõlmprobleeme hägustavateks või eitavateks ja kontseptuaalselt mitteterviklikeks. Kasutatud allikad 1. K.Kiiver ''Kohalike omavalitsuste reformikavad ja reformid 1918-1939'' 2. Maakonnaseadus RT 1938, 43, 405. 3. Vallaseadus RT 1937, 32, 310. 4. Kohaliku omavalitsuse areng ja ajalugu. https://www
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
Franko pooldajad leidsid:, et Hispaanias toimub esimene võitlus Komiterniga. Võimul olid H vabariiklased(sotsialistid, kommunistid), Franko hakkab neile vastu. 6 · Prantsusmaal ja Hispaanias sarnane valitsemiskord aga Pr ei toeta Hispaania Vabariiklasi, sest ajavad ikka lepituspoliitikat, et vältida üleeuroopalist sõda. Vabariiklased jäetakse üksi võitlema Frankistide ja Hispaania sakslastega. Hispaania kodusõda lõppeb 1939 Franco võiduga, kehtestab Hisp diktatuuri. (Autoritaarne riik). (Autoritaarses valitsemises demokraatia piiratud, puudub ühe ideoloogia valitsemine) MOLOTOV-RIPETNRTOPI PAKT 1939 23 august (sellega on seotid meie taasiseseisvumise põhilised sündmused :Balti kett ...) Sõlmiti NSV ja Salsamaa vahel. Seda oli vaja Saksamaale, et ei peaks sõdima kahel rindel. S esitab Poolale ultimaatumi Lääneriigid teatavad, et S ei jäta Poolat üksi, oli selge
süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning tehti vahetusi maaalade rendile andmise ja sõjameestega.Pidevalt toonitati, et see ei kahjusta kuidasgi Eesti suveräänsust.Sama leping sõlmiti ka läti ja leeduga.Soome sellega ei nõustunud, ning 30.nov1939 tungis punaarmee soome ,algas Talvesõda. Lõpuks jäi soome ilma vaid 1/10 territooriumist,kuid säilitas on iseseisvuse.
Mao Zedong Mao Zedong Mao sündis 26.12.1893 Shaoshani külas Hunani provintsis ja suri 09.09.1976 Pekingis. Mao aastal 1927 8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patre...
aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ning orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat kui lihtsalt suveromaan. Teada on, et Alice kirjutas sõnad ning Raimond kirjutas muusika laulule ,,Muinaslugu muusikas" ja ,,Õige valik". Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest.
aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja
Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid
"Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. · Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist.
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Ola...
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 2. Kuidas nimetatakse inimest, kes uurib dinosauruste fossiile? 3. Mõnel dinosaurusel olid suled. Õige või vale? 4. Kuidas nimetatakse kivides säilinud dinosauruste luid? 5. Millal astus esimene inimene kuu pinnale kas 1939, 1969 või 1999? 6. Mis nime kandis esimene inimese tehtud sateliit? 7. Millisel päikesesüsteemi planeedil on 21 kuud? 8. Kes oli esimene inimene kosmose? 9. Mis planeedil kulub ümber päikese täistiiru tegemiseks kõige vähem aega? 10. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? VASTUSED 1-6.klass 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? MAMMUT 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus
Teine maailmasõja puhkemine – kas paratamatus? Demokraatia- ja majanduskriis ning inimeste kurnatus iseloomustab kõige aremini olukorda, mis valitses peale esimest maailmasõda. Maailm oli jällegi uue sõja puhkemise äärel. Väljapääsu nähti Rahvasteliidu loomises, kuid seegi plaan kukkus läbi. Inimesed pidid leppima teadmisega, et algamas on järjekordne sõda. Teine maailmasõda, mis oli läbi aegade üks laastavamaid sõdu, mis algas 1939. aastal ning lõppes 1945. aastal. Peale esimese maailmasõja lõppu olid inimesed pettunud Versaille’ süsteemis ning valitsevas demokraatlikus riigikorralduses. Inimesed ei olnud harjunud, et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga
Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1936. aastast avaldas ta ajaloolisi romaane (esimesena "Suure nutu ajal"). 1939. aastal avaldati romaan "Kuldvasikas". 5) Teosed/looming: Kippel hakkas varakult ajaloo vastu huvi tundma. Romaanides on ta käsitlenud Läänemere maades olnud sõdu ja ülestõuse, alates liivlaste võitudest saksa vallutajate vastu 13. sajandi alguses. Tema teoste tegelased mõjuvad puiselt ja kohmakalt, tsiteerivad peast vanasõnu. Väärtuslikuks osaks on asjatundlikud ja detailsed relvade (Enn Kippel oli tuntud vanade relvade kollektsionäär) ja sõjatehniliste võtete kirjeldused
liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna
Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas
septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. 29. septembril 1939 rääkis K. Päts veel raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940
läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada. 1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane. Sellega algas II maailmasõda. Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine) Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“.
taasloodi armee (Wehrmacht). taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a. mereväekokkuleppele) ja lennuvägi. likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a.). loodi liidusuhted Itaaliaga (1936.a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Ansluss (1938.a.) ja Tsehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.). 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga (1939.a.) võeti suund "suurele sõjale". · NB! Vt. ka Lähiajalugu XII klassile; lk.71-74. Üldajalugu X klassile; lk.298-309. Konspekt- Rahvusvahelised suhted 1930´aastatel. ITAALIA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Mussolini / fasistide võimuletulek: · 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. · Selle põhjused olid:
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu)
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms
Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi Pakt: mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel, millele kirjutati alla Moskvas 23. augustil 1939. Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni 22. juunini 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. 5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed. 1. september 1939 2. september 1945. Ajaloo ohvriterohkeim sõda. Põhjused: Teist maailmasõda peetakse I MS jätkuks. II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas. Lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu
11. Teine maailmasõda 1939-1945 põhjused >poliitilised -endine vaen Saksamaa-Prantsusmaa vahel; väljakujunenud huvid ning riikidevahelised vastuolud; ebaõnnestunud Rahvasteliit >ideoloogilised- vastamisi natsism, demokraatia; hiljem kommunism vs natsism >majanduslikud- majanduskriis nõrgendas demokraatiat >üldine riikide rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega sõjale eelnevalt >1939. a pingelised läbirääkimised (Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL) >23. august 1939. a Molotovi-Ribbentropi pakt e Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping (sisaldas salaprotokolle) ,tagab endale kindla seljataguse osapooled >teljeriigid: >liitlasriigid: *Saksamma *Inglismaa *Itaalia *Prantsusmaa *Jaapan *NSVL
Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto
Versailles rahu kas Teise maailmasõja peamine põhjus? Teine maailmasõda algas Saksamaa vägede tungimisega Poolasse 1. septembril 1939. Sündmuste kulg, mille ennetamiseks oli loodud Rahvaste Liit ja mis kujutas endast paljude inimeste õudusunenägu, oli ikkagi tõelisuseks saanud. Miljoneid inimesi hukutanud sõja põhjuste ja süüdlaste üle on palju vaieldud ning arutletud, kuid kas Esimese maailmasõja lõpetanud ja edaspidiste konfliktide ärahoidmist lubanud Versailles rahu võis olla Teise maailmasõja peamine põhjus? Peaaegu kogu vastutus Esimese maailmasõja tragöödiate üle kanti peale sõja lõppu Saksamaa
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva.
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on üha veenvamalt näidanud, et tegelikult õhutas Stalin Hitlerit ründama lääneriike ja valmistus seejärel ise Saksamaad ründama. Punaarmee valmisolek selleks oli planeeritud 1941. aasta juuli teisele poolele. Hitler aga tabas selle Stalini kava ära ja et ennetada Punaarmee sissetungi, alustas Saksamaa 22. juunil 1941 N. Liidu vastu sõda. Operatiivplaani Saksamaa ründamiseks hakkas Punaarmee kindralstaap koostama juba 1939. aasta oktoobris ja sõja puhkemiseni jõuti neid teha vähemalt viis. Kõigi nende plaanide põhiideeks oli Saksamaa vallutamine ootamatu rünnakuga selja tagant ajal, mil viimane oli sõjas lääneriikidega. Selleks sai armee ka vastava väljaõppe. 1941. aasta juuni lõpus, kui Punaarmee alles koondas oma jõude piirile ja ei organiseerinud mitte mingisugust kaitset, tabas Saksa relvajõudude ootamatu löök Nõukogude armeed kõige ebasobivamal ajal.
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis''
kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve. Sooviti sõda ära hoida. 29.sept toimus Münchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Tšehhoslovakkia esindajaid sellele ei lastud. Liitlasteta jäänud Tšehhoslovakkia andis alla. 15.märts 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhoslovakkia. Osa Tšehhoslovakkiast läks Ungarile, tükike Poolale. ///*Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Nõudis vähemalt miljon ohvrit. Saksamaa toetas Francot ning saatis Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Lõppenud sõda oli 2.Maailmasõja eelprooviks, polügooniks, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. Lääneriigid hoidsid eemale.
Eesti osavõtt ja valikud teises maailmasõjas 1. septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Oskuslikult järeleandmispoliitikat ära kasutanud Saksamaa tungis kallale Poolale. Agressor tugines oma tegevuses 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile. Peatselt kisti sõtta kogu Euroopa, sealhulgas Eesti. Teise maailmasõja lõppu tähistab Euroopas 8. mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal.
Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüüride sümboolikat. Kersti Merilaas sündis 7 detsember 1913 sünninimega Eugenia Moorberg. 1936 sai nimeks Kersti Sang. Oli luuletaja ja laste ning näitekirjanik. Tema tähtsaimaks teoseks on ,,Maantee tuuled" 1938. Ta oli arbujatest kõige vahetum ja intiimsem, enamasti väljendab ta oma isiklikke tundeid ja elamusi. Ta suudab vältida armastusluule trafaretsust ja on tundlik loodusvaatleja.
totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et
Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798. aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette. 1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on pärit 19. sajandist. 1680. aastal lisati altariseinale Acermani poolt puidust skulptuurid. 1938 - 1939 teostati kiriku, altari ja kantsli põhjalik remont ja värviti need väljastpoolt. 1975. aastal värviti ära ka sisemine pool. 1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust kirikukoor. 1939. aastal 20. augustil tähistati koguduse 600. aastapäeva
10 leiutist, mis mõjutasid maailmakultuuri XX sajandil Regina Jakobson EV212 Sissejuhatus ● 1. 1903 Lennuk ● 6. 1954 Kalkulaator ● 2. 1916 Tank ● 7. 1960 Laser ● 3. 1928 Teler ● 8. 1979 CD ● 4. 1939 Helikopter ● 9. 1983 Mobiiltelefon ● 5. 1941 Kompuuter ● 10. 1991 Internet ● ● Lennuk 1903 Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Tank 1916 ● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et
Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka). Mõisa keskosa haris nüüd Friedrich von Rosen koos oma abikaasa Hedwigiga (sünd. Normann) kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Kaks vendadest Normannidest langesid Vabadussõjas või surid haavatutena ja haigetena veidi aega pärast sõda. Koju tuli ainult kolmas vend, Vabadusristi kavaler, hilisem kolonel Johannes Normann. Normannide ja Tikka maad kasutas Friedrich von Rosen koos endale kuuluva mõisaosaga ja see oli temale väga tähtis. Normanni perekond haris Saare mõisat Vene okupatsiooni kehtestamiseni 1939.-40. aastal.
Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
