Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu,
Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Talusid ümbritsesid ja ümbritsevad ka praegugi põllud. Metsade osakaal pole eriti muutunud, suurtest soostunud aladest on nüüdseks saanud põllumaad. 8 Küla kaart 1935 1939 Joonis 7. Eesti Vabariigi (1935-1939) aegne küla kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Liiklusõnnetuste ja ilmajaamade kohta Uugla külas informatsioon puudub. Lähim bussipeatus asub väljaspool Uugla küla. Küla asub maanteedest eemal. 10 Uugla looduskaitsealad. Ortofoto Joonis 9
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. a. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne
· anglikaane:31 500 000 · katoliiklasi:5 000 000 · muslimeid:1 600 000 · metodiste:1 400 000 · judaiste:267 000 · õigeusulisi:250 000 · sikhe:336 000 · hinduiste:559 000 · baptiste:140 000 · mormoone:100 000 200 000 LONDON Tänu industrialiseerimise suurenemisele hakkas Londoni rahvaarv 19. ja 20.sajandil tormakalt kasvama. Ühtlasi oli London ka kõige tihedamini asustatud linn kuni aastani 1925, mil koha võttis üle New York. Aastal 1939 küündis rahvaarv juba kuni 8,6 miljonini. Aastal 2006 elas Londonis juba hinnanguliselt 7,5 miljonit inimest. London hõlmab 32. väikelinna ja südalinn (city of London). Londonit võib pidada kõige rahvarohkemaks suurlinnaks Euroopas. See regioon katab 1,579 km² suurust ala. Rahvastiku tihedus on 4,761 inimest/ km², see on kümme korda rohkem kui ükskõik kus mujal Britannia regioonis. (www.wikipedia.org) Suur-London (Greater London) Suure Londoni rahvaarv kasvas 1
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik.
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
pihta ja meelitada nii Belgiasse Prantsuse-Inglise põhijõud, kes pidid tõrjuma vaenlase. See oleks olnud otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkiv pealöök. Tegelikult hõivasid Saksa armee põhijõud Luksemburgi ning tungisid lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sakslased oli nii mõndagi õppinud I maailmasõjast ning tegutsesid targalt ja etteplaneeritult. Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli plaan, kuidas jõuda vaenlase seljataha, niiet viimased seda ei ootaks. 5. Kas Hitleri plaan vallutada Inglismaa oli reaalne? Kas see vallutus oleks taganud Saksamaa võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu sõlmida, kuna pärast Prantsusmaa alistamist oli Inglismaa ainuke, kes vastupanu osutas ning selle
01.02.2015 Heleri Rebane Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse,
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3
7. Midway..................................................................................15 7.1. Otsustavad päevad 8. Ameerika õhurünnak Jaapanile.....................................................17 8.1. Aatompommide kasutamine ja tagajärg 9. Kokkuvõte..............................................................................19 10. Kasutatud kirjandus...................................................................20 Sissejuhatus Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teine maailmasõda algas 1
See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Seda poliitikat nimetati rahustamispoliitikaks. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni - vastase pakti, mis oli suunatud NSVLi vastu. Järgmisel aastal ühines sellega Itaalia, hiljem teised riigid. 1938. 1939. aastal toimusid NSVLi ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid NSVLi võiduga. Hitleri tegevus Euroopa enne II MS. 1938ks aastaks oli Hitler oma positsiooni nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevdanud, et võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. Saksa väed marssisid Austriasse ning järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest, mis sai
4)Marie Under-luuletaja 5)Eduard Wiiralt-kunstnik 6)Kristjan Palusalu-maletaja,olümpiavõitja 7)Paul Keres-maletaja 19. Ülesanne-Millist mõistet on iseloomustatud? a)valitsusjuht Eesti Vabariigis,kes täitis mõningaid riigipea kohustusi- riigivanem b)Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistel küsimustes-eitea c)1920.aastate maareformi tulemusena loodud uued talud-asundustalud 20. Ülesanne-Täida tabel Eesti Vabariigi põhiseaduste kohta aastatel 1920- 1939 1)I PÕHISEADUS a)vastuvõtmise või jõustumise aasta-1920 b)Seadusandliku kogu nimetus-Asutav kogu c)Täidesaatva võimu nimetus-valitsus d)Riigipea nimetus-riigivanem e)koostaja/vastuvõtja-Asutav Kogu 2)II PÕHISEADUS a)vastuvõtmise või jõustumise aeg-1934 b)Seadusandliku kogu nimetus-ei tea c)Täide saatva võimu nimetus-eeitea d)Riigipea nimetus-president e)Koostaja/vastuvõtja-eitea 3)III PÕHISEADUS
yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses .
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
Hiigelsuur Nõukogude liit ei näinud selles probleemi ja ka ei mõtelnud rahvusvahelise poliitika mõjudest, sest minu arvates, et nii ülekäiv jõud peaks tekitama inimestes tundeid, mis ei luba tal sellest mõtelda. Kaasmaalased ei pea põhjust teadma ja neile võib seda ka ette anda kasutades õigeid sõnu, mis olid nähtavasti alusetud. Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Arvan, et sõja käigust on retooriline rääkida kuna impeeriumi kaardid kukkusid valesti. Võibolla ei olnud asi nii palju nii- õelda kaartideski kui sündmusi kujundanud eelarvamustes. Ainuke asi, mis võib põhjendada tehtut on jõudude vahekord. Tean, et Esimeses Maailmasõjas kasutati tääkitega ja mitteautomaatseid relvi aga see oli jätnud märgi riigi, rääkimata revulatsioonist. Rääkides
laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid
1933, Hitler survet Saksa president, Paul von Hindenburg, võetakse teda ametisse kantsler, seisukohta, mis tal oli kiiresti võimalik kindlustada oma võimu. By 1935, Saksamaa oli ära tunda Versailles 'rahu ja kõik piirangud, mis kaasas on. Eelkõige Hitler teatas oma kavatsusest täielikult taastada Saksa sõjaväe. Aastal 1938, Saksamaa hakkas lisama territooriumil naaberriikidega, kaasa arvatud Austria ja enamik Tsehhoslovakkias. Kui Saksamaa ründas Poola september 1939, Suurbritannia ja Prantsusmaa joondatud Saksamaa vastu ja sõda alustas. Nagu Saksamaa, Jaapan oli tõsine Suure Depressiooni. Jaapan sõltus suuresti sõltub imporditud vahendeid ja hädasti on vaja rohkem maad laieneva elanikkonnast. Jaapani sõjaväelised liidrid, kes sel ajal oli tugev mõju tsiviilvalitsusele nägi territoriaalne laienemine on parim lahendus. Selle tulemusena, mis algab aastal 1931, Jaapani väed alustasid okupatsiooni territooriumil Hiina piirkonnas Mandzuuria
tahtsid kõigest nendest piiridest vabaneda. 13.märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed Austriasse ning kuulutati, et Austria liidetakse Saksamaaga, selline tegevus sai tuntuks nimega ansluss. Ühinemist üritati teha võimalikult seaduslikult, selleks viidi läbi rahvahääletus salapolitsei ülevaatel. See oli Saksamaa esimene samm, mis näitas, et ta on võimeline võtma riigi iseseisvuse. Sellest väljendus Saksamaa ohtlikus. Üks tähtsamaid hetki on 23. august 1939. Just sellel kuupäeval kirjutati alla Molotovi- Ribbentropi pakt. Pakt, mis loodi selleks, et Saksamaa ja NSV Liit ei tungiks üksteisele kallale. Lepingu kõige olulisem osa on, aga salajane protokoll. Selle alusel jagati Euroopa kahe riigi vahel kaheks. NSV Liit sai enale Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia( Rumeenia osa) ning poole Poolast. Hiljem sai ka Leedu, kuid pidi andma Poola Saksamaale. Selle pakti sõlmimine on kindel märk peatsest sõjast
Tsiili maavärinad Ode Maria Punamäe Tsiili Vabariik Lõuna-Ameerika Click to edit Master text styles läänerannikul Second level Piirneb idas Argentina ja Third level Boliiviaga ning põhjas Fourth level Fifth level Peruuga Pindala 756 950 km² Pealinn Santiago Jääb Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piirile Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam Liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid ...
"Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja- aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988.
Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N. Chamberlain; Prantsusmaa--E. Daladier
Alates 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ja ülendati kindralleitnandiks. Enamlaste mässukatse puhul ülendati Laidoner taas sõjaväe ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934. nimetati Laidoner taas, juba 3ndat korda Eesti Sõjavägedege ülemjuhatajaks ja Sisekaitse juhatajaks. 24. veebruaril 1939. ülendati kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Poliitikas 1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu komisjoni esimehena piiripingeid Türgi ja Iraagi vahel. Laidoneri enda soovitusel otsustati anda Mosul iraagile. 1929. aastal loobus kandideerimast IV valimistel ning lahkus oma „parteist“. 4 aasta
25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse taastumine Võimul olid Adolf Hitler ja Jossif Stalin Venemaa kontroll Soome lahe kallastele Nõukogude Liidu võimalused rünnakuks Põhja-Rootsi Soome iseseisvumine-kodusõjad Soome ja Nõukogude Liidu vaheline leping mittekallaletungile (1932) Jahedad suhted enne Teist maailmasõda
· Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Sõjakahjud : Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud. · Eesti rahvaarv vähenes maailmasõja aastail ligi 200 000 inimese võrra. 2. spikker: 1.- Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940
, , . 1922 . () , . . . . , 1918 1930 . , , , , . , , . , , ( ) ( 1922 .). , . 1924 . « », . 1933 . III (), 1919 ., 20- . . , . 1943 . 1934 . , . 1932 . «» (, ). 1930- . , , - . . 1938 ., , « » . 1939 . , . . . . . 23 1939 . 10 , « ». , : , , , , . 28 1939 . - « », . : 1938 . ( ), 1939 . - . 1 1939 . . , 17 , . . - ( 1939 . 1940 .). . . 1940 . - . , , . . 1 () 1 «» , . 1. 1) 19211922 . 2) 19251926 . 3) 19281929 . 4) 19331934 . : 3. 2. 1) ()
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest...
191.aastast seadis oma elu sisse Tallinnas. Ta abiellus ning pühendas ennast kirjanikuametile. Elas tagasitõmbunult, laimeas avalikkuse tähelepanule eelistas ta lähedaste sõprade seltskonda. TÕDE JA ÕIGUSE OSAD 1)Võitlus tööga 2)Võitlus Jumalaga 3)Võitlus ühiskonnaga 4)Võitlus iseenda ja oma elurõõmuga 5)Alistumine Tema näidendid 1921 Juudit ja 1936 Kuningal on külm. Tõlkinud Fjodor Dostojevski Kuritöö ja karistus. Romaan Põrgupõhja uus Vanapagan 1939. ROMAANID: "Kõrboja peremees" (1922)"Tõde ja õigus" (1926-1933)"Elu ja armastus" (1934)"Ma armastasin sakslast" (1935)"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939)
Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid Charles ja Addie Parker ning ta oli oma pere ainukene laps. Tema esimene kokkupuude muusikaga oli koolis, kus ta mängis koos koolibändiga. 11-aastaselt hakkas ta mängima altsaksofoni ning 15-aastaselt tärkas temas suur huvi muusika vastu. Edasi mängis Parker kohalikes bändides kuni aastani 1935, mil ta lahkus koolist, et teha karjääri. Aastatel 1935 kuni 1939 töötas Parker Kansases koos mitmete kohalike dzäss- ja bluusibändidega. 1939. aastal külasatas ta esimest korda New Yorki, kuhu ta jäi umbes aastaks töötama professionaalse muusikuna. New Yorgi atmosfäär mõjutas suureti Parkeri muusikastiili. Parker kolis New Yorki, kus ta rahateenimiseks kohalikus toidukohas nõusid pesi. Seal kohtus ta kitarrist Biddy Fleediga, mehega, kes õpetas talle instrumentaalset kooskõla. 1940. aastal tegi Parker Joonis 1
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt
Paljudest tema raamatutest on tehtud ka filme. (Tea laste-ja noorteentsüklopeedia 2007: 124) Kokkuvõte Agatha Mary Clarissa Christie oli inglise kriminaalromaanide kirjanik. Christie alustas kirjutamist 1918. aastal. Ta oli abielus kaks korda, esimeses abielus sündis tal tütar. Teine abielu kestis kirjaniku surmani. Agatha Christie tuntumad teosed: · ,,Mõrv Idaekspressis" 1934 · ,,Surm Niilusel" 1937 · ,,Kümme väikest neegrit" 1939 · ,,Eesriie" 1975 Ma õppisin referaati koostades väga palju Agatha Christie isiksuse kohta. Nüüd peale referaadi tegemist on tunne, et tahaks kõik ta raamatud läbi lugeda. Õppisin ka koostama referaati koos viidetega. Mulle väga meeldis seda teha. Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1987, Tallinn: Valgus. · TEA laste- ja noorteensüklopeedia 2007, Tallinn: TEA · Agatha Christie - http://et.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie (20.11.2011)
· 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõna...
1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad 10. Mai Sm pealetung Pr, sissetung Belgiasse ja kolmikpakti Hollandisse, toimub Välksõda 10
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
32* Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). 33* RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 34* 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.).
Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas lähenema natslikule Saksamaale. Molotov-Ribbentropi pakti alusel jagati Euroopa Saksa ja NSVL-i vahelisteks mõjusfäärideks. Kuigi alles sõlmiti leping Saksamaaga, võttis NSVL kursi sõjale ning hakkas koostama sõjaplaane Saksamaa rpmdamiseks. Oma valduste suurendamiseks lõi NSVL sõjaväebaasid Eestisse, Lätisse ja Leetu.
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile.
Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Teise m aailm asõja algus 1939-1941 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa väed tungisid Poolasse. 17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel. 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30
võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid. Hitleri tõus ja häving Varsti peale Reinimaa vallutamist liideti Saksaga 1938 aastal Austria ja Tsehhoslovakkia. Kui Tsehhoslovakkia oli lõplikult vallutatud 15. III 1939, andis Hitler 11. IV käsu rünnata Poolat. Sõda algas üsna pea ja sellega liitusid varsti ka teised Euroopa riigid. Et siduda Itaaliat tihedamini Saksaga, sõlmis Hitler Itaaliaga 22. V 1939 sõjaliidu. Natsid olid oma edu tipus ja nende edu pani kogu maailma hämmingusse. Hitler mängis veel oma pokkerit sõlmides 23. VIII 1939 Nõukogude Liiduga lepingu et nood Saksamaad ei ründa. Pidades paar päeva nõu algas jälle rünnak Poolasse, täpsemalt 1
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poegl...
· Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt
suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase. 14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fasismist ja natsisimist.Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms. Protsessi tulemusena mõisteti surma 12 natsi saksa kõrget riigiametnikku ning teised 12 said pikaajalise vanglakaristuse. 15Omariikluse kaotus. Moskva esitas 1939.aasta sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28 sept baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
